3-1-1-64-03
|
Riigikohus |
15.05.2003 |
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab isiku erikaebuse alusel läbi taotluse tema vahistamise määruse tühistamise osas, mitte aga osas, milles palutakse tühistada tema väljaandmine välisriigile. Tulenevalt KrMK § 407 lg-st 2 otsustab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise justiitsminister. Justiitsministri otsus on aga vaidlustatav haldus-, mitte kriminaalkohtumenetluse korras.
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab isiku erikaebuse alusel läbi taotluse tema vahistamise määruse tühistamise osas, mitte aga osas, milles palutakse tühistada tema väljaandmine välisriigile. Tulenevalt KrMK § 407 lg-st 2 otsustab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise justiitsminister. Justiitsministri otsus on aga vaidlustatav haldus-, mitte kriminaalkohtumenetluse korras.
Väljaandmistaotluse toetamisel puudus linnakohtul vajadus isiku vahistamiseks, sest isik viibis sellel ajal juba vahi all. Seoses karistuse ärakandmisega tuleb aga isik vahi alla võtta, sest teda vahistamata ei saa teda välja anda.
Välisriigile väljaandmistaotluse toetamisel puudus linnakohtul vajadus isiku vahistamiseks, sest isik viibis sellel ajal juba vahi all. Seoses karistuse ärakandmisega tuleb aga isik vahi alla võtta, sest teda vahistamata ei saa teda välja anda.
|
| 3-1-1-71-03
|
Riigikohus |
19.05.2003 |
|
Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 saab Riigikohtule esitada erikaebusi ja -proteste üksnes ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Kriminaalmenetluse üksikküsimuste lahendamisel tehtavate kohtumääruste edasikaebe võimaluse piiramine võrreldes kriminaalasja sisuliselt lahendavate kohtulahendite edasikaebe võimalustega on täielikus kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kui ka PS § 24 lg-s 5 sätestatuga (vt ka kohtumäärust nr 3-1-1-108-00).
|
| 3-1-1-76-03
|
Riigikohus |
02.06.2003 |
|
Halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav liikluseeskirja rikkumisena (LS § 74-17 - liiklusnõuete rikkumine, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus).
Tekitatud kahju vabatahtlik hüvitamine ei tee olematuks varalise kahju tekitamist.
|
| 3-1-1-58-03
|
Riigikohus |
11.06.2003 |
|
Hoolimata asjaolust, et isikule esitatud süüdistuses on tema tegevuse kirjeldamisel kasutatud tsiviilõiguslikult ebatäpseid termineid, pole need ebatäpsused sellised, mis oleksid takistanud isikul kui majandusalaste eriteadmistega isikul aru saamast, milles teda süüdistatakse.
Ametiisiku poolt suurte summadega tehingute tegemine isikutega, kelle majanduslikku ja varalist tausta ei ole kontrollitud või kellel puuduvad võimalused tehingust tuleneda võivate kahjude hüvitamiseks, võib olla käsitatav ametiseisundi kuritarvitamisena.
Kahju KrK § 161 tähenduses võib olla ka saamata jäänud tulu. Saamata jäänud tulu nõude puhul tuleb hinnata tõenäosust, millega ja millises suuruses tulu oleks saadud, kui kohustusi oleks täidetud nõuetekohaselt.
|
| 3-1-1-81-03
|
Riigikohus |
12.06.2003 |
|
Kohtusse ilmumata jäämise eest trahvitud isikul on õigus kaevata trahvimääruse peale trahvi määranud kohtule, mitte kõrgemal seisvale kohtuinstantsile (KrMK § 78-2 lg 5 ja AKKS § 68 lg 1 p 7). Erikaebemenetluses saab vaadata läbi erikaebust üksnes rahatrahvi tühistamise või sellest keeldumise määruse peale (AKKS § 68 lg 1 p 7).
|
| 3-1-1-78-03
|
Riigikohus |
17.06.2003 |
|
Ringkonnakohtu kohtunik peab lihtmenetluse asja ettevalmistamisel vastavalt esmalt kontrollima, kas esitatud apellatsioonkaebus vastab apellatsioonkaebusele või -protestile ja nende lisadele esitatavatele nõuetele. Kui kaebus neile nõuetele ei vasta, peab kohtunik AKKS § 362 lg 3 sätete kohaselt määrama apellandile tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Alles siis kui apellant kohtu nõudmisi määratud tähtajaks ei täida, tagastab kohtunik oma määrusega kaebuse või protesti läbivaatamatult.
|
| 3-1-1-79-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Karistuse kergendamise põhjendus ringkonnakohtus peab olema proportsionaalne karistuse kergendamise määraga (vt ka Riigikohtu otsust nr 3-1-1-86-96). Varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.
KarS kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need on uue kuriteoga seotud.
Ringkonnakohus ei ole väljunud apellatsiooni piiridest, kui on kergendanud ka karistust, kuigi apellatsioonkaebuses on taotletud üksnes õigeksmõistmist ilma karistuse küsimust eraldi vaidlustamata.
Karistuse kergendamise nõuetekohaselt põhjendamata jätmine on käsitatav AKKS § 39 lg-s 3 nimetatud kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
|
| 3-1-1-95-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kui apellant maakohtu otsust sisuliselt ei vaidlusta, vaid taotleb, et erasüüdistusasja raames lahendataks kriminaalkohtumenetluses täiendavalt küsimused, mis kuuluvad lahendamisele täitemenetluse ja tsiviilkohtumenetluse korras (elatise summa täpsustamine).
|
| 3-1-1-85-03
|
Riigikohus |
19.06.2003 |
|
Olukord, kus kohtualune on viibinud üle nelja aasta vahi all, läheneb kriitilisel määral sellele, kus tekib küsimus, kas kohtualusele on tagatud õigus kohtuasja arutamisele mõistliku aja jooksul.
|
| 3-1-1-86-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Kui kohtualune on valinud endale mitu kaitsjat, ei too ühe kaitsja puudumine kohtuistungilt alati kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumist. Kuivõrd kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele kaitsja määramise eesmärgiks on tema kaitseõiguse tagamine, on kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigus seega üldjuhul tagatud, kui teda kaitseb vähemalt üks tema poolt valitud kaitsja, või vähemalt üks uurija, kohtu või prokuröri poolt määratud advokaadist kaitsja.
Asja arutamine valitud kaitsjatest mõne puudumisel olukorras, kus puuduvat kaitsjat ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib olla vaadeldav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kuna selline rikkumine võib takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
Kui kohtualune on valinud endale mitu kaitsjat, ei too ühe kaitsja puudumine kohtuistungilt alati kaasa kohtualuse kaitseõiguse rikkumist. Kuivõrd kahtlustatavale, süüdistatavale ja kohtualusele kaitsja määramise eesmärgiks on tema kaitseõiguse tagamine, on kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualuse kaitseõigus seega üldjuhul tagatud, kui teda kaitseb vähemalt üks tema poolt valitud kaitsja, või vähemalt üks uurija, kohtu või prokuröri poolt määratud advokaadist kaitsja.
Asja arutamine valitud kaitsjatest mõne puudumisel olukorras, kus puuduvat kaitsjat ei ole teavitatud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast, võib olla vaadeldav kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisena AKKS § 39 lg 4 mõttes, kuna selline rikkumine võib takistada kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist.
|
| 3-1-1-82-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Kriminaalasjas võib üldjuhul narkootiliste ja psühhotroopsete ainete olemasolu tuvastada kõigi kriminaalmenetluses lubatud tõenditega, mitte üksnes eksperdiarvamusega. Kui aga teistest tõenditest ei piisa, võib narkootiliste või psühhotroopsete ainete identifitseerimiseks ekspertiisi teostamine olla hädavajalik (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-51-02).
Kohtualuste kohtus antud ütluste hindamine lahus teistest tõenditest (s.t. KrMK § 50 nõuete rikkumine) on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
|
| 3-1-1-94-03
|
Riigikohus |
20.06.2003 |
|
Esimes astme kohus ei ole õigustatud kohtualust tõendamatuse motiivil õigeks mõistma, hindamata, kas isiku tegevuses võivad olla mõne teise kuriteo tunnused ja kas sellise hindamise pinnalt on alust süüdistust muuta või saata kriminaalasi täiendavale eeluurimisele (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-02).
|
| 3-1-1-114-03
|
Riigikohus |
01.09.2003 |
|
|
| 3-1-1-111-03
|
Riigikohus |
05.09.2003 |
|
Puudub alus lühendada KrK järgi alammääras mõistetud vangistusi põhjusel, et KarS-s on samasuguse kuriteo eest ette nähtud karistuse alammäära vähendatud (vt ka Riigikohtu määrust 17. aprillist 2003. a nr 3-1-1-40-03).
KarS järgi tuleb röövimisena kvalifitseerida ka tegu, mida enne KarS jõustumist käsitati kui avalikku vargust, millega kaasnes elule või tervisele mitteohtlik vägivald või sellise vägivalla kasutamise ähvardus. Nimetatud kuriteo eest nägi KrK § 140 lg 2 p 1 võimaliku karistusena ette rahatrahvi või vabadusekaotuse ühest kuni seitsme aastani, s.o sanktsiooni, mille alamäär oli madalam nii KarS § 200 esimese kui ka teise lõike sanktsiooni alammäärast. Seega on röövimise mõiste KarS-s võrreldes KrK-s sätestatuga avaram, mistõttu KarS § 200 ja KrK § 141 sanktsioonid ei ole täielikult võrreldavad.
Kohtunik, kes on olnud isiku süüditunnistanud kohtukoosseisu liige, tohib samas asjas lahendada isiku karistusest vabastamise või karistuse lühendamise küsimust karistusõiguse reformi läbiviimise ajal, sest see ei tähenda KrK järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse osalist ega täielikku ebaseaduslikuks tunnistamist, vaid üksnes selle kooskõlla viimist KarS-ga. Seega puudub alus rääkida kohtuotsuse teinud kohtuniku erapoolikusest karistusest vabastamise või selle vähendamise menetluses.
|
| 3-1-1-89-03
|
Riigikohus |
15.09.2003 |
|
Isiku süüditunnistamine ei saa tugineda üksnes kannatanu ütlustele olukorras, kus kannatanu hilisemad ütlused, millele süüditunnistamine rajaneb, erinevad olulises osas kannatanu varasematest ütlustest.
|
| 3-1-1-115-03
|
Riigikohus |
16.09.2003 |
|
|
| 3-1-1-97-03
|
Riigikohus |
18.09.2003 |
|
|
| 3-1-1-121-03
|
Riigikohus |
14.10.2003 |
|
Kohtualust süüdi tunnistava ja talle karistusena vangistust mõistva kohtuotsuse täitmisele pööramisel juhtudel, mil kohtualune viibis kohtuliku arutamise ajal vahi all või kui kohus kohtualust süüdi tunnistava ning talle karistusena vangistust mõistva kohtuotsuse tegemisel peab vajalikuks tema vahi alla võtmist, on põhjendatud kohtupraktikas aktsepteeritu, et kuigi kohtualuse suhtes kehtib tõkend kuni tema suhtes tehtava süüdimõistva kohtuotsuse jõustumiseni, arvestab kohus otsuse tegemisel kohe ka selle tõkendi kohaldamise aja karistuse aja hulka.
Kuna isiku vahi all pidamise kui tõkendi näol on tegemist põhiõiguse olulise riivega, on selle riive kestva vajalikkuse kontrollimisvõimaluse tagamiseks otstarbekas, et saates uueks arutamiseks kriminaalasja, milles oli kohtualustele kohaldatud tõkendina vahi all pidamist, võtaks kõrgema astme kohus eranditult kõigil juhtudel seisukoha ka vahi all pidamise jätkamise küsimuses.
Vastavalt PS § 20 p-le 1 ja KrMK § 73 lg-le 1 võib kohtuotsuse täitmise tagamise vajadus olla iseseisvaks vahistamisaluseks. Seega on kohus eriti kohtualusele karistusena vangistuse mõistmisel pädev eraldi otsustama, kas selle karistuse täitmise tagamiseks piisab kohtueelse uurimise ajal kohaldatud sunnimeetmetest või mitte.
Kuna isiku vahi all pidamise kui tõkendi näol on tegemist põhiõiguse olulise riivega, on selle riive kestva vajalikkuse kontrollimisvõimaluse tagamiseks otstarbekas, et saates uueks arutamiseks kriminaalasja, milles oli kohtualustele kohaldatud tõkendina vahi all pidamist, võtaks kõrgema astme kohus eranditult kõigil juhtudel seisukoha ka vahi all pidamise jätkamise küsimuses.
|
| 3-1-1-107-03
|
Riigikohus |
16.10.2003 |
|
Kui ringkonnakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega näidatud, millised esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead on viinud kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega, siis tohib ringkonnakohus täpselt samade tõendite hindamise pinnalt teha maakohtu otsusega võrreldes kardinaalselt vastupidised järeldused (vt ka Riigikohtu otsus nr 3-1-1-38-99).
Kui kohtumenetluse keeleks on valitud mõni võõrkeel (nt vene keel), siis tuleb ka kohtuistungi protokoll koostada selles keeles. Kuid selle nõude täitmata jätmine pole kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see rikkumine ei takistanud kriminaalasja objektiivset lahendamist (kohtualusel oli võimalik lugeda eestikeelset kohtuistungi protokolli tõlgi vahendusel).
|
| 3-1-1-124-03
|
Riigikohus |
20.10.2003 |
|
Kaudse tahtluse ja kergemeelsuse puhul materiaalse süüteo korral intellektuaalne element - tagajärje ettenägemine - langeb neil kahel süüteo subjektiivsel tunnusel kokku. Nende eristamine saab toimuda üksnes voluntatiivse (tahtelise) elemendi abil. Kaudse tahtluse puhul isik küll ei pürgi otseselt tagajärje saavutamisele, kuid möönab selle saabumise võimalikkust. Kergemeelsuse puhul aga loodab isik tagajärje mittesaabumisele.
KrK kehtivuse ajal toimepandud teise astme kuriteo arutamisel kohtuniku poolt ainuisikuliselt KarS kehtivuse ajal, kui see tegu kvalifitseeruks KarS järgi esimese astme kuriteona, tuleb lähtuda KarSRS § 3 lg-te 2 ja 3 nõuetest ning käsitleda toimepandut süüdlase suhtes leebema seaduse alusel.
|
Facebook
Twitter