3-1-1-75-05
|
Riigikohus |
15.09.2005 |
|
Äriühingul (aktsiisilaopidaja) tekkis isikule müüdud piirituse osas aktsiisimaksukohustus vaatamata sellele, et äriühing (aktsiisilaopidaja) pettusest tingitud eksimuse tõttu arvas, et piiritus lähetatakse teisele aktsiisilaopidajale, ja jättis seetõttu piirituse müügihinnale aktsiisisumma lisamata. Seega ei saanud isikul sama piiritusekoguse osas aktsiisimaksukohustust tekkida. Kuna isikul ei tekkinud äriühingust (aktsiisilaopidaja) ostetud piirituse osas riigi ees aktsiisimaksukohustust, puudub tema käitumises ka maksukuriteo koosseis.
Käesoleval juhul tekitas füüsiline isik võltsitud tellimiskirja ja osaühingu nimel tehtud maksetega (pettuslik tegu) aktsiaseltsile väära ettekujutuse, et piirituse ostja on aktsiisilaopidaja, kellele alkoholi väljastades müüjal riigi ees aktsiisimaksukohustust ei teki. Eksimuse tagajärjel tegi aktsiaselts varakäsutuse - müüs füüsilisele isikule piiritust hinnaga, mille sisse ei olnud arvestatud kulusid, mis aktsiaseltsil tekkisid seoses aktsiisimaksukohustusega riigi ees. Selle varakäsutuse tagajärjel sai füüsiline isik varalist kasu, mille suurus võrdub aktsiisiga maksustatud ja aktsiisita maksustamata piirituse hinnavahega. Kannatanu aktsiaselts sai samas ulatuses varalist kahju, kuna tal tekkis riigi ees aktsiisimaksukohustus piirituse osas, mille müügihinna ta oli jätnud pettusest tingitud eksituse tõttu aktsiisi võrra suurendamata.
Isiku süüditunnistamisel ja karistamisel ning liitkaristuse mõistmisel on rikutud AKKS § 36 lg-s 2 ja KrMS § 341 lg-s 4 kajastuvat põhimõtet, mille kohaselt pärast ringkonnakohtu poolt kohtuotsuse tühistamist üksnes süüdistatava apellatsiooni põhjal, ei või kriminaalasja uuesti arutav esimese astme kohus mõista süüdistatavale raskemat karistust kui see, mis oli mõistetud tühistatud esimese astme kohtu otsusega. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses.
|
| 3-1-1-74-05
|
Riigikohus |
19.09.2005 |
|
Isikule KrK § 161 järgi esitatud süüdistuses ei ole viidatud ühelegi isiku kui äriühingu juhatuse liikme seadusest või muust õigusaktist tulenevale kohustusele, mille rikkumises isiku ametiseisundi tahtlik ärakasutamine seisnes. Seega on süüdistus ametiseisundi kuritarvitamises konkretiseerimata. Samas on vastutus ametiseisundi kuritarvitamise eest välistatud juba seetõttu, et KrK § 161 ja § 141-1 on üld- ja erinormi vahekorras, mistõttu need kuriteokoosseisud ideaalkogumit ei moodusta.
Aktsiaseltsi või osaühingu vara on aktsionäri või osaniku jaoks KrK § 141-1 ja KarS § 201 tähenduses võõras isegi siis, kui sellele aktsionärile kuulub 100% seltsi aktsiatest või osanikule ühingu ainukene osa. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 05.12.2014, nr 3-1-1-52-14, p-d 14-17)
Kui tarnija andis koos kauba valduse üleminekuga äriühingule üle ka kauba omandiõiguse, siis sellistel tarnijatel on üksnes ostu-müügi lepingust tulenev nõue äriühingu vastu, mille lahendamine saab toimuda äriühingu pankrotistumise järel vaid pankrotimenetluses.
Kui tarnija müüs kauba omandireservatsiooniga ja kui äriühing võõrandas talle omandireservatsiooniga üle antud kauba teisele äriühingule enne pankroti väljakuulutamist, kuid teine äriühing selle kauba eest tegelikult ei tasunud, siis tekkis tarnijal tulenevalt 1992. a pankrotiseaduse § 53 lg 4 p-st 2 õigus nõuda teiselt äriühingult kui pahauskselt omandajalt vindikatsiooni korras kauba üleandmist. Samuti tekkis tarnijal õigus esitada pankrotimenetluses võlaõiguslik nõue äriühingu vastu, kuid sel juhul ei olnuks tal eelistusi teiste võlausaldajate ees.
Näiliku tehingu olemusse kuulub tehingu teinud isikute eesmärk jätta kolmandatele isikutele tehingu sisust ekslik mulje. Seega ei kajastu näilikus tehingus mitte tehingu teinud isikute tegelik tahe, vaid püüd seda varjata. Oleks mõeldamatu piirduda tehingu näilikkuse tõendamisel üksnes tehingu teinud isikute ütlustega. Tehingu näilikkust ei välista selle tegemine notariaalses vormis.
Osaühingute vahel tehtud tehingute tegelik eesmärk oli varjata asjaolu, et tehingute objektiks olev vara on äriühingult ja viimase tarnijatelt omastatud, samuti seda, et süüdistataval oli kõnealuse vara üle faktiline kontroll juba enne selle omandamist tema ainuosalusega osaühingu poolt. Nendel asjaoludel on põhjendatud seisukoht, et süüdistatava käitumine vastab rahapesu koosseisulistele tunnustele (vt RKKKo 3-1-1-34-05, p 23).
Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus.
Süüdistataval ja tema kaitsjal on õigus esitada tõendeid kogu kohtuliku uurimise vältel. Samas ei ole millegagi välistatud see, et kohus arvestab tõendi usaldusväärsuse hindamisel muu hulgas selle esitamise aega (vt ka RKKKo 3-1-1-26-99, p 2.1). Seejuures on oluline silmas pidada, kas tõendi oodatust hilisemal esitamisel võib olla mõistlik põhjus.
|
| 3-1-1-77-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Kui otsuse motiveerivas osas sisalduvad mitmed vastuolud tõendite hindamisel ja kui otsuses toodud põhjenduste kujunemine ei ole kohtuotsust lugedes arusaadav ning kui pole ära näidatud, milliseid vigu tõendite hindamisel on teinud esimese astme kohus, siis need puudused kokkuvõttes tingivad selle kohtuotsuse tühistamise motiivide puudumise tõttu, sest kohus on rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Põhjenduse kujunemine kohtuotsuses peab olema jälgitav (RKKKo 3-1-1-85-00) ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad (RKKKo 3-1-1-17-03). (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
Kui erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (vt RKKKo 3-1-1-137-03, p 9).
Uurimiseksperimendi olustiku täielikku vastavust uuritava sündmuse olustikule ei ole alati võimalik kindlustada, küll tuleb aga sellist vastavust taotleda oluliste tingimuste osas, millest sõltuvad otseselt uurimiseksperimendi tulemused. Eksperimendiga saab taotleda vaid tehiolude võimalikult täpset kopeerimist (vt ka RKKKo 3-1-1-19-05).
|
| 3-1-1-79-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Kokkuleppe sõlmimine prokuröri, süüdistatava ja tema kaitsja vahel ei tähenda, nagu taanduks kohtu tegevus kokkuleppemenetluses pelgalt sõlmitud kokkuleppe n.-ö tehnilisele kinnitamisele. Ka selles menetluses peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas (KrMS § 306) lahendama küsimuse, kas süüdistatav on süüdi.
Süüdistatava nõustumine kokkuleppega tähendab ka nõustumist temale süüksarvatud kuriteo kvalifikatsiooniga, ning seeläbi nõustumist asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana. Oluline on, et süüdistatav oleks kokkuleppest aru saanud ja et seda sõlmides oleks ta väljendanud oma tõelist tahet.
Kriminaalmenetlusõiguse normid on eelkõige suunatud karistusõiguse efektiivsele rakendamisele ning menetlusosaliste õiguste tagamisele. Kriminaalmenetlusõiguse normide kohaldamine peab tagama, et isikut karistatakse siis ja ainult siis, kui tema poolt toime pandud tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Nimetatu kehtib eranditult ka lihtmenetlusi reguleerivate menetlusõiguse normide kohta.
On ülimalt oluline, et kohtu tegevus, selgitamaks välja, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud, on sellega nõus ja on väljendanud kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ei oleks üksnes formaalne. Selle nõude rikkumisel võib olla tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes.
|
| 3-1-1-94-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
KrMS § 319 lg-s 1 ette nähtud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise eesmärk on see, et kohus saaks vormistada otsuse, mis sisaldab ka kohtuotsuse põhiosa (KrMS § 312), kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik kontrollida põhiosata kohtuotsuse sisulist seaduslikkust ja põhjendatust.
|
| 3-1-1-114-05
|
Riigikohus |
27.09.2005 |
|
|
| 3-1-1-90-05
|
Riigikohus |
28.09.2005 |
|
Ringkonnakohus jättis apellatsiooni läbi vaatamata seetõttu, et isik ei täitnud VTMS § 137 lg 1 nõudeid ega teatanud 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest linnakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist.
|
| 3-1-1-99-05
|
Riigikohus |
28.09.2005 |
|
Riigikohtu kriminaalkolleegium ei pea võimalikuks maakohtus tsiviilasjana lahendatud ja ringkonnakohtus samas tsiviilasjas tehtud määrusele esitatud erikaebust käsitada Riigikohtus määruskaebusena kriminaalasjas ja lahendada seda KrMS-s määruskaebuse esitamist ja läbivaatamist reguleerivate sätete alusel. Kriminaalkolleegium edastab selle Riigikohtu kolmeliikmelisele koosseisule asja menetlusse võtmise otsustamiseks TsKMS § 349 järgi.
|
| 3-1-1-118-05
|
Riigikohus |
03.10.2005 |
|
|
| 3-1-1-100-05
|
Riigikohus |
04.10.2005 |
|
Kuigi ringkonnakohus üksnes nendib, et madalama astme kohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, viitamata ühelegi argumendile ja analüüsimata kaebaja väiteid, võttis ringkonnakohus seisukoha määruskaebuses esitatud taotluse osas, mis tähendab, et määruskaebus on ka sisuliselt läbi vaadatud. Ringkonnakohtu määruse motiveeritus ja sisuline põhjendatus võimaldavad lahendada küsimust sellest, kas määruskaebuse läbivaatamisel on kohus kohaldanud õigesti materiaalõigust ning järginud menetlusõigust, kuid ei anna alust tegemaks järeldust selle kohta, et ringkonnakohus ei ole määruskaebust läbi vaadanud.
|
| 3-1-1-111-05
|
Riigikohus |
12.10.2005 |
|
Kohtuotsuse koopia saatmisel lähtutakse kutsete kättetoimetamiseks ettenähtud korrast (VTMS § 41). Otsuse ärakiri on saadetud aadressile, mille isik on andnud oma elukoha aadressina. Sellele aadressile saadetud otsuse ärakiri anti allkirja vastu kätte isiku õele kui temaga koos elavale perekonnaliikmele ning seega tuleb isik lugeda kohtuotsuse koopia kätte saanuks.
|
| 3-1-1-96-05
|
Riigikohus |
17.10.2005 |
|
Otsustes puudub tõendite analüüs selle kohta, kuidas ja milliste tõendite alusel jõudis kohus veendumusele, et isik on süüdi eelnimetatud vara omandamises ja turustamises vähemalt teist korda. (NB! Seisukoha muutus! Vt RKKKo 30.06.2014, nr 3-1-1-14-14, p 699-700)
Otsusest peab olema jälgitav kohtu arutluskäik süüdistatava teo vastavuse kohta KarS-s sätestatud deliktistruktuuri elementidele (vt RKKKo-d 3-1-148-03 ja 3-1-1-99-04).
|
| 3-1-1-95-05
|
Riigikohus |
20.10.2005 |
|
Erinevalt koosseisueksimusest ei ole keelueksimuse puhul tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaolus, vaid mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust.
Raiedokumentide puudumine metsa langetamisel võib moodustada ebaseadusliku metsaraide koosseisu, kuid nende dokumentide puudumine iseenesest ei moodusta veel varguse koosseisu.
Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Kuna kõnealune faktiline asjaolu ei kuulu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest ei saa olla juttu tahtlikust käitumisest. Koosseisueksimuse tuvastamisel saab isikut karistada vaid tingimusel, et sama süütegu on karistatav ka ettevaatamatu süüteona.
Karistusseadustikus tehakse vahet koosseisueksimuse (KarS § 17) ja keelueksimuse (KarS § 39) vahel. Koosseisueksimusega on tegemist siis, kui isik ei tea mingit süüteokoosseisule vastavat faktilist asjaolu ega pea seda isegi mitte võimalikuks. Kuna kõnealune faktiline asjaolu ei kuulu isiku ettekujutusse enda teost ja ta ei saa aru selle tähendusest ei saa olla juttu tahtlikust käitumisest. Koosseisueksimuse tuvastamisel saab isikut karistada vaid tingimusel, et sama süütegu on karistatav ka ettevaatamatu süüteona.
Erinevalt koosseisueksimusest ei ole keelueksimuse puhul tegemist mitte eksimusega süüteokoosseisuga hõlmatavas faktilises asjaolus, vaid mingi keelava õigusnormi sisuks oleva keelu olemasolus. Keelueksimuse puhul aktualiseerub alati küsimus sellest, kas see eksimus oli isikule välditav või mitte ehk teiste sõnadega - kui hoolikalt suhtus isik õiguskorda ja kas ta tegi kõik vajaliku ning võimaliku selgitamaks välja vastava teo keelatust.
Olles tuvastanud isiku käitumises koosseisueksimuse on automaatselt välistatud selle isiku tahtlus kõnealuse teo toimepanemisel. Juhul, mil sama süütegu on karistatav ka ettevaatamatu süüteona, võib koosseisueksimuse tuvastamise järgselt aktualiseeruda küsimus sellest, kas see isik on täitnud enda hoolikusekohustust või mitte.
Kohtu eksimist KarS üldosa sätete kohaldamisel - koosseisu- ja keelueksimuse piiritlemisel on käsitatav materiaalõiguse ebaõige kohaldamisena KrMS § 362 mõttes.
Riigikohtu otsusest tulevate juhiste täitmata jätmist tuleb lugeda kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
Kui üheepisoodilist kriminaalasja on kohtutes menetletud ligikaudu 9 aastat, siis on selle kohtuasja menetlemise mõistlik aeg möödunud.
|
| 3-1-1-126-05
|
Riigikohus |
24.10.2005 |
|
KrMS § 388 lg 4 kohaselt tuleb määruskaebuse läbivaatamisel Riigikohtus kohaldada kaebusest loobumise osas kassatsioonimenetlust reguleerivaid norme.
Ka olukorras, kus vahistamistaotlust lahendab määruskaebemenetluse käigus ringkonnakohus, tuleb tagada vahistatavale EIÕK art 5 lg-st 3 tulenevad õigused. Seega tuleb ka sellisel juhul järgida KrMS §-s 131 sätestatud vahistamiskorda - vahistatav tuleb toimetada kohtuniku juurde, kellel lasub kohustus teda vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks küsitleda. Eelnevast erineb aga olukord, kus maa- või linnakohus on vahistamiseks ettenähtud korras teinud isiku suhtes vahistamismääruse. Sellisel juhul on isik kuulatud ära vahistamismääruse teinud kohtus, ning tema veelkordne toimetamine kohtuniku juurde ei ole määruskaebemenetluses vajalik.
Kuigi vahistamismääruse jõustumine selle tegemise momendist ei välista iseenesest vahistamismääruse täitmise peatamise võimalust, saavad sellise määruse täitmise peatamist tingida vaid niivõrd kaalukad ja erakorralised asjaolud, mis igal juhul välistavad vahistamise kohaldamise.
Ka olukorras, kus vahistamistaotlust lahendab määruskaebemenetluse käigus ringkonnakohus, tuleb tagada vahistatavale EIÕK art 5 lg-st 3 tulenevad õigused. Seega tuleb ka sellisel juhul järgida KrMS §-s 131 sätestatud vahistamiskorda - vahistatav tuleb toimetada kohtuniku juurde, kellel lasub kohustus teda vahistamistaotluse põhjendatuse selgitamiseks küsitleda. Eelnevast erineb aga olukord, kus maa- või linnakohus on vahistamiseks ettenähtud korras teinud isiku suhtes vahistamismääruse. Sellisel juhul on isik kuulatud ära vahistamismääruse teinud kohtus, ning tema veelkordne toimetamine kohtuniku juurde ei ole määruskaebemenetluses vajalik.
Kuigi vahistamismääruse jõustumine selle tegemise momendist ei välista iseenesest vahistamismääruse täitmise peatamise võimalust, saavad sellise määruse täitmise peatamist tingida vaid niivõrd kaalukad ja erakorralised asjaolud, mis igal juhul välistavad vahistamise kohaldamise. Nende asjaolude esinemist kinnitavad tõendid peavad olema kohtule esitatud nii, et vahistamismääruse täitmise peatamise küsimuse lahendamine oleks võimalik ka enne vahistamismääruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamise tähtaega.
Isiku vahistamine EIÕK art 5 lg-s 3 sätestatud õiguste rikkumisega tuleb lugeda kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 mõttes.
|
| 3-1-1-127-05
|
Riigikohus |
01.11.2005 |
|
|
| 3-1-1-24-05
|
Riigikohus |
04.11.2005 |
|
Äriühingu juhatuse liikmel sai tekkida kohustus kanda aktsiate uus omanik aktsionärina äriühingu aktsiaraamatusse üksnes juhul, kui aktsiate uus omanik esitas nõude enda aktsiaraamatusse kandmiseks. Aktsiate ostu-müügilepingust, mis reguleeris üksnes aktsiate võõrandaja ja omandaja omavahelisi suhteid, samuti aktsiate ostusumma tasumise faktist, ei saanud iseenesest tuleneda aktsiaraamatu kande tegemise kohustust. Seega ei ole äriühingu juhatuse liige rikkunud oma ametialaseid kohustusi.
Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada sõltumata sellest, milline on kohtu tuvastatud faktiliste asjaolude kogum.
|
| 3-1-1-129-05
|
Riigikohus |
08.11.2005 |
|
|
| 3-1-1-110-05
|
Riigikohus |
09.11.2005 |
|
Kui apellatsioonis viidatakse kriminaalmenetlusõiguse rikkumisele, tuleb ringkonnakohtul ka kontrollida, kas ja kuidas on menetlusõigust rikutud (vt RKKKo-d 3-1-1-90-04, 3-1-1-8-05). Kui kohus tuvastab kriminaalmenetlusõiguse rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes ning leiab, et seda saab kõrvaldada teise astme kohtumenetluses, siis on KrMS § 340 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel võimalik ka õigeksmõistva kohtotsuse tegemine. KrMS § 341 lg 1 on sama seaduse § 340 suhtes erinormiks, mis kinnitab täiendavalt, et viite korral kriminaalmenetlusõiguse olulisele rikkumisele tuleb esitatud väiteid ka kontrollida.
|
| 3-1-1-125-05
|
Riigikohus |
14.11.2005 |
|
Eeluurimiskohtuniku määrust ja kohtumäärust, mille alusel isik ametist kõrvaldatakse, tuleb käsitada loana menetlustoimingu tegemiseks KrMS § 385 p 6 mõttes ja neid määrusi ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses.
Riigikohtu varasemas praktikas on esinenud juhtumeid, kus ebaseaduslik kohtulahend on tühistatud vaatamata sellele, et menetluskord kohtulahendi vaidlustamist ette ei näe, kuid seda üksnes olukorras, kus ebaseadusliku kohtulahendiga rikuti isiku põhiseaduslikke õigusi (nt õigust vabadusele). Antud juhul ringkonnakohtu ebaseaduslik määrus ei toonud kaasa kahtlustatava põhiseaduslike õiguste kahjustamist.
|
| 3-1-1-135-05
|
Riigikohus |
21.11.2005 |
|
|
Facebook
Twitter