Kohtulahendite liigitus

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ERIOSA
• ->
• majandusalased süüteod
• ->
• rahapesualased süüteod

Isikut võidakse karistada samaaegselt nii eelkuriteo kui ka selle kuriteo läbi saadud vara suhtes toime pandud rahapesu eest.

Kuritegelikul teel saadud vara kasutamine ei ole mitte alati käsitatav rahapesuna. Rahapesu koosseisu realiseerimiseks peab vara ebaseadusliku päritolu ja selle tegeliku omaniku varjamisel olema kuritegelikul teel saadud varaga tehtavates õigustoimingutes keskne osa. Rahapesust ei saa rääkida juhul kui vara ebaseadusliku päritolu ja tegeliku omaniku varjamine on varaga tehtavates toimingutes üksnes kõrvaleesmärk või -tagajärg. Nii ei ole rahapesuga tegemist üldjuhul olukorras, kus kuritegelikul teel saadud vara suunatakse lihtsalt n.-ö. vahetusse lõpptarbimisse (nt ostetakse tarbeesemeid).

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtuotsuse tegemine maakohtus
• ->
• kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• tsiviilhagi
• ->
• tsiviilhagi otsustamine

Kui tsiviilhagi on esitatud, ei saa kohus teha selle lahendamise käigus otsust nõude osas, mida tsiviilhagi ei sisalda.

Küsimust vastutuse jaotumisest kuriteoga kahju tekitanud isikute omavahelises suhtes ei lahendata kannatanu tsiviilhagi otsustamisel kriminaalmenetluse raames, vaid regressinõudena tsiviilkohtumenetluses.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
• ->
• muu oluline rikkumine (§ 339 lg 2)

Kui kohus suunab kannatanu nõude süüdistatavate vastu, keda pole tsiviilhagis nimetatud, ning keda kohus ei teavitanud sellise nõude läbivaatamisest ja kui kohus tugineb hagi otsustamisel VÕS asjassepuutumatule sättele, mille tulemusel on kohaldatud süüdistatavate solidaarvastutuse asemel ekslikult osavastutust, siis need rikkumised on olulised kriminaalmenetlusõiguse rikkumised.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• tsiviilhagi
• ->
• tsiviilhagi esitamine, tagasivõtmine ja tsiviilhagist loobumine

Kui tsiviilhagi on esitatud, ei saa kohus teha selle lahendamise käigus otsust nõude osas, mida tsiviilhagi ei sisalda.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtuliku arutamise üldtingimused
• ->
• süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest

KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning kohtul ei lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata isegi juhul, kui viimane on kohtule kirjalikult teatanud oma soovimatusest kohtulikust arutamisest osa võtta.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtuotsuse tegemine maakohtus
• ->
• kohtuotsuse avalikustamine

Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt KrMS §-s 315 sätestatust. Kohtunik peab veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• süüdistatav ja kahtlustatav
• ->
• süüdistatava ja kahtlustatava õigused ja kohustused

KrMS § 269 lg 1 järgi toimub kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtul. Süüdistatava ilmumata jäämise korral lükatakse kohtulik arutamine edasi. KrMS § 269 lg-s 2 toodud aluste loetelu, mille esinemisel kohus võib kriminaalasja ilma süüdistatava osavõtuta arutada, on ammendav ning kohtul ei lubatud arutada kriminaalasja süüdistatavata isegi juhul, kui viimane on kohtule kirjalikult teatanud oma soovimatusest kohtulikust arutamisest osa võtta.

Süüdistatava kohaloleku vajalikkus kohtuotsuse kuulutamisel tuleneb otseselt KrMS §-s 315 sätestatust. Kohtunik peab veenduma, et süüdistatav on kohtuotsusest aru saanud ja vajadusel selgitama kohtuotsust.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine
• ->
• kohtu järelduste mittevastavus tuvastatud asjaoludele

KrMS § 339 lg 1 p-s 8 kirjeldatud rikkumisega on tegemist siis kui kohtuotsuse põhiosas kohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludest on resolutiivosas tehtud objektiivselt ebaõige järeldus. Sisuliselt on sellisel juhul kohtuotsuse põhiosa ja resolutiivosa on omavahel vastuolus (vt ka RKKKo nr 3-1-1-55-06).

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• süüdistatav ja kahtlustatav
• ->
• juriidiline isik kahtlustatava ja süüdistatavana

PankrS § 35 lg 1 p 2 sätestab, et pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ja õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. PankrS § 541 lg 1 kolmanda lause kohaselt osaleb haldur oma ülesannetest tulenevalt poolena võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes. Pankrotivara puudutava vaidlusena on kõnealuste sätete tähenduses käsitatav ka süüdistatavaks oleva pankrotis äriühingu kriminaalasja lahendamine kohtus. Kriminaalasjas tehtud kohtulahendiga võivad pankrotis juriidilisest isikust süüdistatava jaoks kaasneda õigused ja kohustused, mis puudutavad vara, mille võib arvata pankrotivarasse või nõuded, mida saab pankrotimenetluses pankrotivõlgniku vastu esitada.

Võlgniku ja võlausaldajate huvid ei satu konflikti olukorras, kus pankrotihaldur esindab kriminaalmenetluses pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat. Seda põhjusel, et osalemine kriminaalmenetluses just süüdistatava seadusliku esindajana aitab eelduslikult tagada nii võlgniku kui ka võlausaldajate huvide parema kaitse. Teistsugune oleks olukord aga siis, kui pankrotis juriidilisest isikust süüdistatavat esindaks äriühingu endine juhatuse liige, kellel võlgniku ning võlausaldajate huvide järgimise kohustus puudub.

Olukorras, kus pankrotihaldur ei võtnud osadest maakohtu istungitest osa, ülejäänud istungitel osales ta aga kolmanda isikuna, on see minetus käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• tõendamine
• ->
• tõendamisese

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ÜLDOSA
• ->
• tõendamine
• ->
• tõendatus

Kriminaalmenetluse seadustik ei sea piiranguid sellele, missuguste tõenditega saab konkreetseid tõendamiseseme asjaolusid tuvastatuks lugeda. Sellest lähtuvalt puudub alus väita, nagu saaks juriidilisele isikule etteheidetava kuriteo tehiolude kohta selle juriidilise isiku esindajana ütlusi anda pelgalt see füüsiline isik, kes juriidilise isiku huvides vahetult teo toime pani. Kuriteo toimepanemise aja, koha ja viisi ning muude tehiolude kohta kriminaalmenetluses ütluste andmiseks ei pruugi süüdistatavat esindav juriidilise isiku juhtorgani liige olla ise kuriteoga vahetult puutumuses. Ta saab aga anda tõendamiseseme asjaolude seisukohalt vajalikku teavet selle kohta, mis puudutab näiteks süüdistatavat iseloomustavaid andmeid (tema majanduslikku olukorda) ja muid vastutust mõjutavaid tegureid.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtuliku arutamise üldtingimused
• ->
• süüdistatava osavõtt kohtulikust arutamisest

KrMS § 269 lg 2 p 2 uue redaktsiooni kohaselt peab selleks, et kriminaalasja võiks erandlikult arutada süüdistatava osavõtuta, süüdistatav olema kohtukutse kätte saanud. Sättes ei ole enam tingimust, mille kohaselt peab olema küllaldane alus arvata, et isik viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Jätkuvalt on tagaselja arutamise eelduseks see, et kohtul on küllaldane alus arvata, et süüdistatav hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. (p 13)

See, kuivõrd ulatuslikud tagaotsimistoimingud on KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaldamiseks nõutavad, oleneb muu hulgas süüdistatavat ähvardava karistuse raskusest, aga ka süüdistatava varasemat menetluslikku käitumist iseloomustavates asjaoludest. (p 14)

Kohtu võimalus arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorras on ilmumata jäämise olulise õigusliku mõjuga tagajärg, millest tuleb süüdistatavat kutses teavitada. (p 17)

Kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta olukorras, kus süüdistatavale antud kohtukutses polnud viidet võimalusele, et tema ilmumata jäämise korral võidakse kriminaalasja arutada temata, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes. (p 17)

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalmenetlus
• ->
• ERIOSA
• ->
• kohtulik eelmenetlus maakohtus
• ->
• kohtukutse

Kohtu võimalusest arutada kriminaalasja süüdistatava osavõtuta KrMS § 269 lg 2 p-s 2 nimetatud olukorras tuleb süüdistatavat kutses teavitada. (p 17)

Kriminaalasja arutamine süüdistatava osavõtuta olukorras, kus süüdistatavale antud kohtukutses polnud viidet võimalusele, et tema ilmumata jäämise korral võidakse kriminaalasja arutada temata, on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine KrMS § 339 lg 1 p 2 mõttes. (p 17)