III-2/1-31/94
|
Riigikohus |
15.09.1994 |
|
|
| III-2/1-69/95
|
Riigikohus |
26.10.1995 |
|
|
| 3-2-1-33-96
|
Riigikohus |
20.03.1996 |
|
Võlanõude tunnustamiseks puudub alus, kui selle nõude summa suuruses on võlgnik (tellija) võlausaldajale (tööettevõtjale) tööettevõtulepingu järgi tehtud töö eest ettemaksuna tasunud.
|
| 3-2-1-49-96
|
Riigikohus |
03.04.1996 |
|
PankrS § 69 lg 3 alusel võlausaldajate üldkoosoleku otsusega esitamata jäetuks loetud nõue on õiguslikult nõue, mida pankrotimenetluses ei ole esitatud. Esitamata jäetud nõuet ei saa tunnustada ega tunnustamata jätta.
|
| 3-2-1-47-97
|
Riigikohus |
11.04.1997 |
|
Maksuvõla sissenõudmine on ka hagi esitamine maksunõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Sellises hagis esindab maksuhaldur riiki Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 1 alusel ning ei vaja eraldi Vabariigi Valitsuse volitust.
|
| 3-2-1-148-00
|
Riigikohus |
29.11.2000 |
|
Nõude tunnustamise vaidluse lahendamisel peab kohus esmalt kindlaks tegema, kas kostja on nõuete kaitsmise koosolekul hageja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamisele vaielnud vastu põhjendatult ning alles seejärel otsustama nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamise.(NB! Seisukoha muutus! Vt RKTKo 21.09.2001, nr 3-2-1-97-01)
|
| 3-2-1-114-00
|
Riigikohus |
17.01.2001 |
|
Pankrotimenetluses tunnustatakse allutatud laenu pärast PankrS § 86 lg 1 p-des 1-6 nimetatud rahuldamisjärke, sest kuni 30. juunini 1999. a kehtinud Krediidiasutuse seaduse § 37 lg 2 p 4 järgi on allutatud laen omakapital, mida ei saa nõudena võrdsustada PankrS § 86 lg 1 järgi rahuldamisele kuuluvate nõuetega.
Kohus jättis põhjendatult tunnustamata intressi- ja viivisenõude kuna pangal puudus intressi ja viivise arvestamiseks seaduslik alus. Eesti Panga nõukogu 8. juuni 1998. a otsusega peatati Maapanga tegevuslitsents ning Eesti Panga presidendi 8. juuni 1998. a käskkirjaga peatati Maapanga kõik tehingud ja toimingud, v.a klientide nõustamine majandustegevuse küsimustes ja hoidlatehingud. Kuna nimetatud piirangud olid krediidiasutustele täitmiseks kohustulikud, siis puudus Maapangal õigus peatatud tehinguid täita s.h. arvestada peatatud tehingute alusel intressi ja viivist.
|
| 3-2-1-18-01
|
Riigikohus |
17.04.2001 |
|
Kreeditor võib nõude TsK § 216 lg 1 kohaselt loovutadateisele isikule, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud krediidiasutuse seadusest, samuti sularahata arvelduste eeskirjadest, ei saa panga kliendi ja kolmanda isiku vahel ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kolmandal isikul panga vastu nõuet tekkida, sest kontol muudatuste tegemine saab toimuda üksnes kontoomaniku kirjaliku korralduse alusel. Õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud kontolepingust ei tulene piiranguid kontolt rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel krediidiasutuse pankrotimenetluses.
Hageja on sõlminud panga kliendiga tema kontolt rahasumma nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel palub hageja tunnustada oma nõuet kostja (pank) pankrotimenetluses. Tulenevalt nõude loovutamise ajal kehtinud krediidiasutuse seadusest, samuti sularahata arvelduste eeskirjadest, ei saa panga kliendi ja kolmanda isiku vahel ainult sõmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel kolmandal isikul panga vastu nõuet tekkida, sest kontol saab muudatusi teha üksnes kontoomaniku kirjaliku korralduse alusel. Õigusaktidest ega ka panga ja kliendi vahel sõlmitud kontolepingust ei tulene piiranguid kontolt rahasummade nõudeõiguse loovutamiseks ainult nõudeõiguse loovutamise lepingu alusel krediidiasutuse pankrotimenetluses. Nõude loovutamise lepingute allakirjutamise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud. Kohtud jätsid põhjendatult nõude tunnustamise hagi rahuldamata.
|
| 3-2-1-91-01
|
Riigikohus |
06.06.2001 |
|
TsK § 216 lg 1 kohaselt on nõude loovutamine kreeditori poolt teisele isikule lubatud, kui see ei ole vastuolus seaduse või lepinguga või kui nõue ei ole seotud kreeditori isiksusega. Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud, kuulusid panga kliendi kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuse seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse lepingu alusel, mistõttu leping on vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki.
Hageja on sõlminud panga kliendiga tema kontolt rahasumma nõudeõiguse loovutamise lepingu, mille alusel palub hageja tunnustada oma nõuet kostja (pank) pankrotimenetluses. Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud, kuulusid panga kliendi kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuse seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse lepingu alusel, mistõttu leping on vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki.
|
| 3-2-1-96-01
|
Riigikohus |
06.06.2001 |
|
Kuna nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal ei olnud kostja pankrotti välja kuulutatud, kuulusid panga kliendi kontol oleva rahaga tehtavate tehingute suhtes kohaldamisele krediidiasutuse seadus ja sularahata arvelduste eeskirjad. Seadus ei näe ette pangakontolt makse tegemist kontol oleva raha nõudeõiguse lepingu alusel, mistõttu leping on vastuolu tõttu seadusega TsÜS § 66 lg 2 kohaselt tühine ning sellest lepingust kolmandal isikul panga vastu nõuet ei teki.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-91-01.
|
| 3-2-1-97-01
|
Riigikohus |
17.09.2001 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid. Pankrotiseadusest ei tulene, et võlausaldaja ei võiks oma nõuet tõendada tõenditega, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule. Nõude tunnustamata jätmise põhjused ei peagi selguma nõuete kaitsmise koosolekul, nõude põhjendatusele annab hinnangu kohus.
|
| 3-2-1-107-01
|
Riigikohus |
23.10.2001 |
|
Apellatsioonikohus, lahendades vaidlust nõude tunnustamise üle pankrotimenetluses, jättis analüüsimata hageja nõuete sisu, aluse ja suuruse. Kohtuotsusest ei selgu, miks üht või teist nõuet ei tunnustata. Eelnevaga on rikutud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut.
Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik.
Nõude tunnustamise hagi menetlemisel kohtus võib võlausaldaja kasutada kõiki tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendeid.
Kindlustustegevuse seadus, mille § 65 lg 3 kohaselt rahuldatakse kõik kindlustuslepingutest tulenevad nõuded, PankrS § 86 lg 1 sätestatud nõuete rahuldamisjärkudest eespool, jõustus 01.08.2000, s.o pärast nõuete kaitsmise koosolekut. Säte on tulenevalt TsÜS § 170 lg-st 2 asjas kohaldatav, kui hageja nõue tuleneb enne seadusemuudatust tehtud kindlustuslepingust.
Tulenevalt TsMS §-st 116 loeb kohus hagi omaksvõtu läbi tõendatuks hagi aluseks olevad asjaolud ning tugineb neile oma lahendis. Seega, kuni kohus pole teinud kostja esitatud hagi õigeksvõtmise avaldusele rajanevat otsust, võib kostja hagi õigeksvõtmisest loobuda.
|
| 3-2-1-22-02
|
Riigikohus |
11.03.2002 |
|
Nõude tunnustamise hagi menetlemisel võib võlausaldaja esitada oma nõude kohta tõendeid, mida ta ei esitanud nõuete kaitsmise koosolekule, kuid võlausaldajal puudub seaduslik alus hageda PankrS § 69 korras esitamata nõude tunnustamist.
|
| 3-2-1-60-02
|
Riigikohus |
29.04.2002 |
|
PankrS § 72 lg 6 kohaselt tuleb nõuete kaitsmise koosoleku protokollis märkida kõik nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielnud isikud, olenemata sellest, kas nad esitasid vastuväite koosolekul või enne seda kirjalikult. PankrS § 72 lg 6 rikkumine nõuete kaitsmise koosoleku protokollimisel on vaadeldav kui seaduse oluline rikkumine nõuete kaitsmise koosoleku pidamisel.
|
| 3-2-3-3-02
|
Riigikohus |
11.11.2002 |
|
Kohtuvigade parandamise avaldus tuleb rahuldada pankrotiseaduse väära kohaldamise tõttu, mis võis viia selleni, et kohus otsustas avaldaja õiguste üle teda asja kaasamata.
Võib tekkida olukord, kus nõuete läbivaatamisel nõuete kaitsmise koosolekul vaidles nõudele vastu võlausaldaja, kelle enda nõuet koosolekul ei tunnustata ja kes nõude tunnustamiseks kohtusse ei pöördu. Sellist isikut ei saa enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik ning järelikult ei ole vaja nõude tunnustamise kohta kohtuotsust.
Kohus ei saa tunnustada sellist nõuet või nõude rahuldamisjärku, mida ei esitatud nõuete kaitsmise koosolekule, sest võlausaldajatel ja pankrotihalduril peab olema võimalus nõudele või selle rahuldamisjärgule vastu vaielda. Seega puudub alus hageda kohtus nõude tunnustamist kõrgemas järgus, kui seda taotleti nõuete kaitsmise koosolekul.
|
| 3-2-1-103-02
|
Riigikohus |
16.12.2002 |
|
Ka pankrotimenetluses on maksuvaidlust pädev lahendama HKMS § 3 lg 1 p-de 1 ja 3 ning uue MKS § 151 lg 1 alusel halduskohus ning PankrS § 74 lg 1 ei ole erinorm pädevuse ega menetluse osas. PankrS § 74 lg 1 on kohaldatav sellistest õigussuhetest tekkinud nõuete tunnustamiseks, millest tekkinud vaidlused kuuluvad üldkohtu pädevusse tsiviilkohtumenetluse korras TsMS § 1 lg-te 1-3 alusel.
Maksuvõla nõue allub nõuete tunnustamise üldisele regulatsioonile. Kui pankrotimenetluses esitatud maksuvõla nõude suhtes on jõustunud halduskohtu otsus, siis tuleb PankrS § 72 lg 4 järgi lugeda nõue kaitsmiseta tunnustatuks osas, milles halduskohus on selle seaduslikuks ja põhjendatuks tunnistanud.
|
| 3-2-1-147-02
|
Riigikohus |
23.12.2002 |
|
Kohtud on tuvastanud, et mõlemad pooled asusid lepingut täitma ilma lepingus märgitud tingimuse saabumiseta, mistõttu võib TsÜS § 64 lg-st 1 tulenevalt järeldada, et pooled ei pidanud seda tingimust kohustuslikuks eeltingimuseks lepingu sõlmimisele ning ei pidanud seda ka edasilükkavaks tingimuseks.
Tunnustamisele kuuluva nõude suuruse kindlakstegemisel oleks kohus pidanud juhinduma PankrS § 21 g-s 1 sätestatust, mille kohaselt pärast pankroti väljakuulutamist loetakse võlgniku kõigi võlgade maksetähtpäev saabunuks.
AS Eesti Maapank (pankrotis) taotleb kostjaga sõlmitud garantiikirja väljastamise lepingust tuleneva nõude tunnustamist kostja pankrotimenetluses. Kuna kolmanda isiku nõuet hageja vastu on tunnustatud ja ta on õigustatud saama hagejalt garanteeritud summa, on põhjendatud ka hageja kui garandi nõude tunnustamine samas summas.
Arvestades TsÜS § 81 lg-s 2 sätestatut võib edasilükkavaks tingimuseks olla ühe poole kohustus teha teatud toiming.
Seaduse ja lepinguga on kooskõlas kohtute järeldus, et hageja garanteeris ostja poolt müügihinna tasumise kohustust. Garantiiga saigi tagada vaid rahalist kohustust.
Isikul, kes maksis kohustuse täitmiseks, mis oli teise isiku poolt täitmise tõttu ära langenud, on õigus nõuda saajalt saadu tagastamist VÕS § 1028 lg 1 järgi. See, et nõuet on tunnustatud (kohtuotsusega), ei välista isiku alusetut rikastumist ka tunnustatud nõude piires.
|
| 3-2-1-116-04
|
Riigikohus |
04.11.2004 |
|
Uute asjaolude ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses tuleb erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita.
Kui esimese astme kohus keeldus tõendit põhjendamatult vastu võtmast või kui tõendit ei olnud võimalik muul kaalukal põhjusel varem esitada, võib selle esitada asja sisulise arutamise lõppemiseni apellatsioonikohtus, m.h ringkonnakohtu istungil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-108-02.
Uute asjaolude ja tõendite esitamist apellatsioonimenetluses tuleb erandina tunnustada olukorras, kus menetluslik olukord asjas on pärast asja lahendamist esimese astme kohtus oluliselt muutunud ja asja lahendamine esimese astme kohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel tooks ilmselt kaasa kohtulahendi, mis on muutunud asjaolusid arvestades sisuliselt ebaõige või mida ei ole reaalselt võimalik täita.
Kolmandal isikul on õigus vaidlustada tervikuna kohtulahendeid. Kolmanda isiku iseseisvat kaebeõigust ei saa tunnustada olukorras, kus hageja või kostja, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb, ise on edasikaebamisele vastu vaielnud ja kaebusest tulenevalt ei saa see mõjutada poole ja kolmanda isiku vahelisi õigussuhteid.
Kui võlgnik ei vaidle vastu kohustuse täitmisele kolmanda isiku poolt, siis ei või võlausaldaja keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest kolmandalt isikult (VÕS § 78 lg 2). Nõusoleku kolmanda isiku poolt kohustuse täitmiseks võib anda ka võlgniku pankrotihaldur, kuna ta esindab võlgnikku tema varaga seotud tehingutes ja toimingutes.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-107-01.
Võlgniku seadusliku esindajana saab pankrotihaldur kahtluse korral nõude põhjendatuse üle nõudele või pandiõigusele vastu vaielda nõuete kaitsmise koosolekul.
|
| 3-2-1-146-05
|
Riigikohus |
23.01.2006 |
|
Kui hageja on tõendanud raha kostjale ülekandmise, siis peab kostja tõendama, et hagejal ei ole õigust raha tagasi saada.
PankrS §-s 107 on mõeldud seda, et võlausaldaja peab hagi esitama samas suuruses ning samadel asjaoludel, nagu nõude kaitsmisel võlausaldajate üldkoosolekul.
Võlatunnistuse olemasolu korral ei tule tuvastada, kas kohustus, mille olemasolu tunnistati, oli tegelikult olemas. VÕS §-s 30 sätestatud võlatunnistuse järgi tekib abstraktne iseseisev kohustus, mis iseenesest võlaõiguslikku alust ei vaja.
|
| 3-2-1-10-06
|
Riigikohus |
21.03.2006 |
|
Võlausaldajal tekib PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise korral võimalus rahuldada oma nõue võlgniku vastu pärast pankrotimenetluse lõppemist täitemenetluses, kui pankrotimenetluses (kogu) nõuet ei rahuldata. Selline nõude rahuldamise võimalus ei ole välistatud ka juriidilise isiku pankroti korral, kui juriidiline isik pankroti tagajärjel ei lõppe.
PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmine ei välista PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise. Sellise hagi rahuldamine ei ole iseenesest välistatud ka juhul, kui võlausaldaja nõue on varem jäänud tunnustamata PankrS § 106 lg 1 alusel. Samas võib võlausaldaja esitada hagi võlgniku vastu PankrS § 104 lg 2 alusel ka pärast seda, kui on rahuldatud tema hagi nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel. (NB! Seisukoha muutus! Vt 17.10.2012, 3-2-1-80-12)
Kui nõuded on esitatud nii PankrS § 104 lg 2 kui ka PankrS § 106 lg 1 alusel, on need omavahel seotud ning need tuleks liita ühte menetlusse, et neid ei lahendataks erinevalt.
PankrS § 106 lg 1 alusel esitatud hagi rahuldamata jätmine ei välista PankrS § 104 lg 2 alusel esitatud hagi rahuldamise. Sellise hagi rahuldamine ei ole iseenesest välistatud ka juhul, kui võlausaldaja nõue on varem jäänud tunnustamata PankrS § 106 lg 1 alusel. Samas võib võlausaldaja esitada hagi võlgniku vastu PankrS § 104 lg 2 alusel ka pärast seda, kui on rahuldatud tema hagi nõude tunnustamiseks PankrS § 106 lg 1 alusel. (NB! Seisukoha muutus! Vt 17.10.2012, 3-2-1-80-12)
|
Facebook
X.com