III-2/1-35/94
|
Riigikohus |
20.09.1994 |
|
|
| III-2/1-65/95
|
Riigikohus |
19.10.1995 |
|
|
| 3-2-1-43-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Pankrotiseaduse § 43 lg 1 alustel esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamine eeldab võlgniku tehingut või õigustoimingut, mille alusel võlgniku vara on tema omandusest või tiitlipärasest valdusest välja läinud.
|
| 3-2-1-46-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Kohus nõuab sisse võlgniku võlad, kui tasumine toimus viimase kolme kuu jooksul enne pankrotimenetluse algust ning seda tehti enne maksetähtaega. Pankrotihaldur peab tõendama, et lepingujärgsete kohustuste täitmisega kahjustati võlausaldajate huve. Kohus ei saa otsuses käsitleda tõendit, mida kohtule ei esitatud.
|
| 3-2-1-45-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Pankrotihaldur peab tõendama asjaolusid, mis kinnitavad, et võlgnik kahjustas ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algust tehtud tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Ainuüksi tehingu tegemise fakt ei ole hagi rahuldamise aluseks.
|
| 3-2-3-31-96
|
Riigikohus |
21.11.1996 |
|
Määrusega võib kohtuotsust selgitada, kuid mitte muuta tema sisu. Kostjale ei saa otsust selgitades panna kohustusi, mida hagiavalduses ei palutud ja mida kohus asja sisulisel läbivaatamisel ei arutanud.
Lepingupooled tuleb õigesti välja selgitada ja siis otsustada, kas lepingupooled olid lähikondlased või mitte.
|
| 3-2-1-3-97
|
Riigikohus |
06.02.1997 |
|
Pärast ehitise muutumist maatüki oluliseks osaks maareformi käigus pole võimalik selle tagasivõitmine pankrotivarasse vallasasjana.
|
| 3-2-1-70-98
|
Riigikohus |
04.06.1998 |
|
Pankrotiseaduse muutmise seaduse §-s 135 ja PankrS §-s 50 ei kehtestatud hagi aegumise pikemat tähtaega nendele nõuetele, mis olid aegunud 1. veebruariks 1997.a. Kolmele aastale pikenes nende tagasivõitmise hagide aegumistähtaeg, mis polnud möödunud 1. veebruariks 1997.a.
|
| 3-2-1-75-98
|
Riigikohus |
11.06.1998 |
|
Pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti välja kuulutamiseni võlgniku tasutud võla nõuab kohus sisse, sõltumata sellest, kas võla tasumisega võlgnik kahjustas teiste võlausaldajate huve ja kas võlausaldaja, kellele võlg tasuti, oli võlausaldajate huvide kahjustamistest teadlik.
|
| 3-2-1-113-98
|
Riigikohus |
17.11.1998 |
|
Lepingulised suhted iseenesest ei anna põhjust võlgniku lepingupartnerit tema lähikondseks tunnistada PankrS § 49 lg 2 p 4 mõttes.
|
| 3-2-1-82-99
|
Riigikohus |
20.09.1999 |
|
PankrS § 45 p 1 kohaselt on võlgniku tasutud võla tagasinõudmise vajalikuks tingimuseks võla tasumisega võlausaldajate huvide kahjustamine.
|
| 3-2-1-5-00
|
Riigikohus |
29.02.2000 |
|
Tagasivõitmise korras vaidlustatavad tehingud kuuluvad kohtu pädevusse ka pärast teise tehingupoole pankroti väljakuulutamist.
NB! Seisukoha muutus!
PankrS §-s 68 lg 1 reguleeritud tasaarvestuskokkuleppe tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamise aluseks ei ole tasaarvestusega teiste võlausaldajate huvide kahjustamine.
|
| 3-2-1-93-00
|
Riigikohus |
19.06.2000 |
|
Hageja tasus võla 16. oktoobril 1995. a ja hageja pankrot kuulutati välja 30. okoobril 1995. a. Hagejal oli õigus esitada hagi tasutud võla tagasinõudmiseks kuni 30. oktoobrini 1996. a, sest hageja tasus võlga summas, mis oluliselt halvendas tema majanduslikku olukorda ja mida ei saa tavaliseks võlatasumiseks pidada. Seega ka kuni 31. jaanuarini 1997. a kehtinud PankrS § 45 p 1 redaktsiooni kohaselt oli pankrotiseaduse mõtte kohaselt võimalik pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni tasutud võlga tagasi nõuda.
|
| 3-2-1-112-00
|
Riigikohus |
07.11.2000 |
|
Vara tagasinõudmine on sätestatud PankrS § 521 lg-s 2, mille kohaselt, kui vara on võlgniku omandist välja läinud tehingu või muu õigustoiminguga, võib haldur selle tehingu või muu õigustoimingu vaidlustada ja vara pankrotivarasse tagasi nõuda ka tsiviilseadustes sätestatud alustel. Vara tagasinõudele ei ole lühendatud aegumistähtaega ette nähtud.
|
| 3-2-1-161-00
|
Riigikohus |
20.12.2000 |
|
PankrS § 42 kohaselt on pant tagasivõidetav. Asjas kuulus kohaldamisele PankrS § 43. See paragrahv sätestab pankrotimenetluses tehingu, s.h kommertspandilepingu, kehtetuks tunnistamise üldised alused. Kuna kohus tuvastas, et kommertspandileping sõlmiti ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist ja selle lepinguga võlgniku teadliku võlausaldajate huvide kahjustamise, siis kuulus kohaldamisele PankrS § 43 lg 1 p 2. Asjas ei kuulunud kohaldamisele PanrS § 48, sest selles paragrahvis on sätestatud pandi tagasivõitmise alused ja tähtajad juhtudeks kui pole tähtsust asjaolul, kas võlgnik teadlikult kahjustas võlausaldajate huve ja kas pandipidaja oli võlausaldajate huvide kahjustamisest teadlik.
|
| 3-2-1-33-01
|
Riigikohus |
12.03.2001 |
|
Kostja avalduse alusel lõpetas hageja tähtajalise hoiuse lepingu ennetähtaegselt ja kandis rahasumma esmalt samas pangas olevale kostja arvelduskontole, seejärel kostja käsundi alusel samas pangas asuvatele kostja poolt näidatud isikute arvelduskontodele. Kuna raha kandmisega kostja arvelduskontole täitis hageja tähtajalise hoiuse lepingust tuleneva kohustise kostja suhtes enne maksetähtaega ja sellega eelistas kostjat teistele võlausaldajatele PankrS § 45 p 2 tähenduses, siis tuleb tasutud võlg kostjalt sisse nõuda hageja pankrotivarasse.
|
| 3-2-1-78-01
|
Riigikohus |
22.05.2001 |
|
Hageja nõudes PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel on ringkonnakohus tuvastanud, et ostu-müügilepingus olid poolte kohustused ebavõrdsed. Seega oli lepingul kinke iseloom ning kohaldada tuli PankrS § 44 lg 1 p 4 ja lg 2. Tõendatud on, et hageja oli tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Hageja pole tõendanud, et hoone müüdi enampakkumisel, mistõttu PankrS § 42 lg 3 pole kohaldatav.
Hageja nõudes PankrS § 43 lg 1 p 4 alusel on ringkonnakohus tuvastanud, et ostu-müügilepingus olid poolte kohustused ebavõrdsed. Seega oli lepingul kinke iseloom ning kohaldada tuli PankrS § 44 lg 1 p 4 ja lg 2. Tõendatud on, et hageja oli tehingu tegemise ajal maksejõuetu. Hageja pole tõendanud, et hoone müüdi enampakkumisel, mistõttu PankrS § 42 lg 3 pole kohaldatav.
Kuna vaidlusaluse tehingu objekt on võõrandatud, soovis hageja hüvituse väljamõistmist. Hüvitise suuruse määramisel tuleb aluseks võtta võõrandatud hoone harilik väärtus (AÕS § 29).
|
| 3-2-1-76-01
|
Riigikohus |
24.05.2001 |
|
Heade kommete vastasuse kindlakstegemine esitatud asjaolude pinnalt pole apellatsioonkaebuse piiridest väljumine ja kohtul on õigus omal algatusel kaaluda, kas leping on heade kommete vastane. Seega oli omandi kaitse hagi läbivaatamisel kohtul õigus hinnata kostja valduse aluseks oleva rendilepingu heade kommete vastasust.
Lepingu heade kommete vastasus tuleb kindlaks teha koguhinnangu andmise teel, kusjuures arvesse tuleb võtta nii lepingu sisu kui ka lepingu sõlmimise asjaolusid, poolte ettekujutusi, ajendeid ja eesmärke. Kui leping oli sõlmimise ajal kooskõlas heade kommetega, siis asjaolude hilisem muutmine ei tingi lepingu heade kommete vastasust.
Kohtuotsusest ei nähtu, millist protsessiõiguse normi esimese astme kohus rikkus ja miks pole seda rikkumist võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Seega on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 333 lõiget 2.
Ringkonnakohtu otsus ei vasta apellatsioonikohtu otsuse sisule esitatud nõuetele (TsMS § 330 lg 4). Kohtuotsusest ei ole võimalik üheselt aru saada, otsuses pole tehtud järeldusi põhjendatud.
Tulenevalt PankrS § 42 lg-st 1 saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada tehinguid ja õigustoiminguid, millega vara on välja läinud võlgniku omandist, ja pandilepinguid. Rendilepingu alusel vara väljaminekut rendileandja omandist ei toimu, seega ei saa pankrotiseaduse kohaselt rendilepingut tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
Apellatsioonikohus on tuvastanud, et võlgniku tehing pankrotimenetluses oli vastuolus heade kommetega. Kaaludes rendilepingu heade kommete vastasust võlausaldajate huvide teadliku kahjustamise tõttu, tuleb kõrvuti võlgniku ettekujutustele, ajenditele ja eesmärkidele hinnata ka rentniku kaalutlusi lepingu sõlmimisel. Väär on tehingu heade kommete vastasust siduda mingi konkreetse tähtajaga tehingu tegemisest pankrotimenetluse algatamiseni. Heade kommete vastane võib olla ka tehing, mis on tehtud rohkem kui aasta enne pankrotimenetluse algatamist.
|
| 3-2-1-142-01
|
Riigikohus |
22.11.2001 |
|
Pankrotivaidluse lahendamisel on ringkonnakohus rikkunud TsMS § 229 lg-s 1 sätestatut otsustades, et vara tagasivõitmise lahendamine PankrS § 43 lg 1 p 2 alusel toimub samaaegse müügihinna tagastamisega. Kostja ei ole esitatud PankrS § 51 alusel müügihinna tagastamise nõuet.
|
| 3-2-1-136-01
|
Riigikohus |
04.12.2001 |
|
Kohtud on asja arutamise ajal kehtinud TsMS § 130 lg 5 kohaselt hinnanud õiguspäraselt hageja pankrotihalduri palvel antud audiitori arvamust dokumentaalse tõendina.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg-s 6 sätestatut, mis paneb ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse põhjendustele vastamise kohustuse. Otsuse põhjendavas osas tuleb muuhulgas märkida ka tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused (TsMS § 330 lg 4).
Apellatsioonikohus leidis PankrS § 42 lg-t 2 kohaldades et rendilepingust tulenevalt ruumide remondi käigus tehtud parendused ei ole oma iseloomult need, mida saaks tagasi nõuda. Ringkonnakohtu otsusest ei selgu, millistel tõenditel kohtu järeldus põhineb, samuti ei nähtu, milliseid parendusi hageja ruumide remondi käigus tegi.
|
Facebook
Twitter