Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• kohtulahend, v.a. tagaseljaotsus
• ->
• kohtumääruse sisu

Määrusega võib kohtuotsust selgitada, kuid mitte muuta tema sisu. Kostjale ei saa otsust selgitades panna kohustusi, mida hagiavalduses ei palutud ja mida kohus asja sisulisel läbivaatamisel ei arutanud.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• menetlus ringkonnakohtus
• ->
• ringkonnakohtu otsuse sisu

Ringkonnakohus ei ole piisavalt põhjendanud, miks ta leiab, et kostja ei ole käsitatav hageja lähikondsena PankrS § 49 lg 2 p 4 ja lg 3 tähenduses, kuigi kohtud on tuvastanud, et hageja juhtorganite liikmeteks olid kostja töötajad.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• rahalise kohustuse täitmise ja tagatise andmise tagasivõitmine

Kui võlgnik täidab kohustuse olukorras, kus ta ei suuda enam kõiki oma kohustusi täita, esmajoones endaga seotud isikutele, siis kahjustab ta oma valikuga eeldatavalt teadlikult teiste võlausaldajate huve. Sellise teadliku valiku eeldamine on põhjenduseks, et lähikondsetega tehtud tehinguid saab tagasi võita ja neile tasutud võlgasid tagasi nõuda pikema aja eest.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• ühisvara jagamise tagasivõitmine

Enne 1. jaanuari 2004. a kehtinud PankrS § 47 p-st 2 ei nähtu otseselt, et selle sätte alusel saab tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada üksnes neid ühisvara jagamise kokkuleppeid, mis sõlmiti veel abielus olevate isikute vahel, mitte aga lahutatud abikaasade kokkuleppeid. Seega saab selle sätte alusel tunnistada tagasivõtmise korras kehtetuks ka lahutatud abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe, kui võlgnik olulisel määral oma varast või oma osast ühisomandis loobus. Sama kehtib ka PankrS § 112 lg 1 suhtes.

Abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe kehtetuks tunnistamise korral langeb ära üksnes alus, millega jagatud ühisvarast anti või kohustuti andma osa või kogu vara ühe või teise poole vara hulka, kuid sellega ei teki alust arvata kogu jagatud ühisvara võlgniku pankrotivarasse.

PankrS § 122 lg 4 on rakendatav olukorras, kus haldur on õigusvastaselt pankrotivara hulka arvanud ühisvara. Ühisvara olemasolu korral on haldur kohustatud esitama ühisvara jagamise hagi PankrS § 122 alusel. Ühisvara ühel omanikul õigus jääda passiivseks olukorras, kui ühisvara teine omanik pankrotistub.

• Eraõigus
• ->
• Võlaõigus
• ->
• kompromissileping

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagimenetlus
• ->
• hagist loobumine, hagi õigeksvõtt ja kompromiss
• ->
• kompromiss

Kohtumenetluses oleva vaieldava kohustise osas kokkuleppe sõlmimine on käsitatav võlaõigusseaduse §-s 578 sätestatud kompromissilepinguna, mis oma protsessuaalse iseloomu tõttu allub ühtlasi ka tsiviilkohtumenetluse regulatsioonile ning erineb tavapärasest kompromissilepingust selle poolest, et see on ühtlasi ka täitedokumendiks täitemenetluses.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• töötasu või muu makse tagasivõitmine

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-58-03.

Töötasu maksmine sularahas ei ole ebatavaline maksevahend PankrS § 113 lg 1 p 2 mõttes. Ebatavaliseks maksevahendiks võib PankrS § 113 lg 1 p 2 mõtte kohaselt olla näiteks töötasu maksmine kaubaga.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• rahalise kohustuse täitmise ja tagatise andmise tagasivõitmine

Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-58-03.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• tehingu tagasivõitmise üldised alused

PankrS § 110 lg 2 ei sisalda võlausaldajate huvide kahjustamise eeldust. Seda sätet saab kohaldada üksnes juhul, kui võlausaldajate huvide kahjustamine on kindlaks tehtud.

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• tehingu tagasivõitmise üldised alused

Tagasivõitmise hagi rahuldamiseks peavad olema lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldustele täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Ka rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, mis peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 13. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957/51, p 12; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 10). Seda, et tagasivõidetavad maksed kahjustavad võlausaldajate huve, peab tõendama hageja. (p 13)

PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et: · rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve; · kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; · kohustus täideti võlgniku lähikondsele.

Seejärel saab kostja omakorda tõendada, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. (p 14)

• Eraõigus
• ->
• Maksejõuetusmenetlus
• ->
• Pankrotimenetlus
• ->
• pankrotivarasse tagasivõitmine ja -nõudmine
• ->
• rahalise kohustuse täitmise ja tagatise andmise tagasivõitmine

Tagasivõitmise hagi rahuldamiseks peavad olema lisaks PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldustele täidetud ka PankrS § 109 lg-s 1 sätestatud üldised tagasivõitmise eeldused. Ka rahalise kohustuse tagasivõitmise eelduseks on võlausaldajate huvide kahjustamine, mis peab olema asjaoluna kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 13. novembri 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-18957/51, p 12; 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 10). Seda, et tagasivõidetavad maksed kahjustavad võlausaldajate huve, peab tõendama hageja. (p 13)

PankrS § 113 lg 1 p-s 3 sätestatud hagi rahuldamiseks peab hageja tõendama, et: · rahalise kohustuse täitmine kahjustas võlgniku võlausaldajate huve; · kohustus täideti kahe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist; · kohustus täideti võlgniku lähikondsele.

Seejärel saab kostja omakorda tõendada, et võlgnik oli maksete tegemise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu. (p 14)

Hageja ei pea tõendama, kui suur summa oleks ilma tagasivõidetava makseta pankrotivaras ja kui palju täpselt saaks iga võlausaldaja rohkem raha, vaid piisab selle tõendamisest, et võlausaldajate nõuded oleks saanud rahuldada suuremas ulatuses (vt Riigikohtu 24. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-50-17, p 11). Võlausaldajate huvid saab lugeda eelduslikult kahjustunuks, kui hageja tõendab, et võlausaldajate nõuded oleksid hüpoteetiliselt ilma vaidlusaluste makseteta saanud suuremas ulatuses rahuldatud, võrreldes sellega, millises ulatuses need saaksid kaetud tagasivõitmise aja seisuga. (p 15)

Kui hageja tõendab, et vaidlusaluste maksetega on üht võlausaldajat (kostjat) teistele eelistatud seeläbi, et temale tagastati laenu samal ajal, kui olid olemas teised võlausaldajad, kelle nõudeid ei täidetud, ei pea hageja täiendavalt tõendama, et kostjale maksmine oli majanduslikult ebaotstarbekas. Sellisel juhul tuleb kostjal tõendada, et temale maksmine oli majanduslikult otstarbekam võlgniku teiste kohustuste täitmisest. Näiteks võib kostja tõendada, et ta täitis kohustuse, mis tõi kaasa vara suurenemise.

Püsiva maksejõuetuse olukorras ei saa ühe võlausaldaja eelistamist põhjendada ainuüksi sellega, et tema nõuetelt jookseb intress ja viivis ning nende nõuete vältimiseks on sellele võlausaldajale kohustuse täitmine majanduslikult põhjendatud. Tähtsust ei ole ka sellel, et mõne võlausaldaja nõude sissenõutavaks muutumise aega võis olla kokkuleppel pikendatud. (p 16)