3-2-3-19-96
|
Riigikohus |
05.09.1996 |
|
Pankrotimenetluses rakendatakse täitemenetluse seadustikku kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti. Pankrotiseadusest tuleneb üheselt, et kohus võib pärast pankrotimenetluse algust arestida võlgniku vara ja rakendada muid hagi tagamise abinõusid hoolimata TMS §-s 6411 lg 1 sätestatust.
|
3-2-1-29-99
|
Riigikohus |
04.03.1999 |
|
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohtu otsused kuuluvad täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel.
|
3-2-3-3-00
|
Riigikohus |
14.01.2000 |
|
Täitemenetluse seadustiku § 70 lg 1 järgi saab ruumidest välja tõsta täitedokumendis (kohtuotsuses) nimeliselt märgitud isikuid.
|
3-2-1-41-00
|
Riigikohus |
28.03.2000 |
|
Täitemenetluses üleskirjutatud vara hinnaga seonduvad küsimused otsustab täitur iseseisvalt.
|
3-2-1-135-00
|
Riigikohus |
20.11.2000 |
|
Käsutamiseks loetakse asja juriidilise saatuse määramist, milleks on asja võõrandamine, asjaõigustega koormamine või võlaõigusliku lepingu alusel teise isiku kasutusse andmine. Rendileandmist loetakse asja käsutamiseks, mis oli peale vara arestimist keelatud.
|
3-2-1-53-01
|
Riigikohus |
22.03.2001 |
|
TMS § 6444 sätestab kinnisasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks avalduse esitamiseks kahenädalase tähtaja, arvates enampakkumise päevast. TMS §-s 647 sätestatud viieaastane tähtaeg käsitleb üksnes hagi esitamist vallasasja enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks.
Ringkonnakohus märkis ebaõigesti, et TMS § 6444 annab õiguse vaidlustada kohtutäituri tegevust. Täituri tegevuse peale edasikaebamise kord on sätestatud TMS §-s 77.
|
3-2-1-92-01
|
Riigikohus |
17.05.2001 |
|
TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse mittetäitmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele, kuna tegemist on enampakkumise tingimuste olulise rikkumisega.
Täitur peab täitemenetluses arvestama kohustust viia enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikuga sätestatud korras. TMS § 28 lg 1 nõuab, et täitur selgitaks täitemenetluses osalevatele isikutele nende õigusi ja kohustusi.
Sissenõude pööramine panditud varale toimub täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
|
3-2-1-40-02
|
Riigikohus |
17.04.2002 |
|
Vastuväite esitamisel ei saanud täitur TMS §-st 23 lg 4 tulenevalt täitemenetlust algatada. Kuna täiturile ei saa panna õigusvaidluse lahendamise kohustust, ei saa ta vastuväidet sisuliselt hinnata.
|
3-2-1-78-02
|
Riigikohus |
05.06.2002 |
|
Kuna puudus kohtulahend, mille alusel võinuks hooneid arestida, on kohtud õigesti kaebuse rahuldanud ning tühistanud kohtutäituri teostatud täitetoimingud ja vabastanud hooned aresti alt.
|
3-2-1-119-02
|
Riigikohus |
16.10.2002 |
|
Haldusõiguserikkumise asjas koostatud trahvinõuedel (kui kohtutäiturile esitatud täitedokumendil) märgitud isik, keda trahvinõude koostajad peavad haldusõiguserikkujaks on loetav täitemenetluses võlgnikuks. Kohtutäiturile esitatud formaalselt seaduse nõuetele vastav täitedokument kuulub täitmisele.
TMS § 31 peab silmas juhtumeid, mil on ebaselge täitedokumendi sisu - kohtutäituril puudub kindlus, millise toimingu, millistel tingimustel ja millisel ajal ta peab tegema.
Täitedokumendi tühistamisel vastutab ebaõige täitedokumendi väjastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.
Alusetult halduskaristuse määramisega tekitatud kahju hüvitamine toimub TMS §-s 180 sätestatud korras.
Täitedokumendi tühistamisel vastutab ebaõige täitedokumendi väjastamise tõttu tekitatud kahju hüvitamise eest täitedokumendi väljastaja. Kohtutäituri vastutuse küsimus võiks tõusetuda üksnes juhul, kui ta oleks rikkunud täitemenetluse reegleid.
Täitemenetluses kehtiva formaliseerituse põhimõttest lähtudes peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (TMS § 23 lg 3), kuid ta ei pea kontriollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.
|
3-2-1-120-02
|
Riigikohus |
11.12.2002 |
|
Maksuhalduril on võimalus algatada täitemenetlus oma nõude rahuldamiseks tuginedes TMS § 1 lg 1 p-le 9. Sissenõutavaks muutunud võla kättesaamiseks pole vaja ilmtingimata esitada võlgniku suhtes pankrotiavaldust.
Ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Sissenõutavaks muutunud nõuded ei ületa võlgniku vara ning pankrotiavalduse esitanud isiku nõuded võlgniku vastu on toimiku kohaselt võrdelised vähem kui kolmandikuga ettevõtte varast, mistõttu ei saa võlgniku maksejõuetust lugeda püsivaks.
|
3-2-1-3-03
|
Riigikohus |
23.01.2003 |
|
TMS § 23 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (täitemenetluse formaliseerituse printsiip). Selle printsiibiga ei saa põhjendada täitemenetluse algatamise lubamist isiku suhtes, keda maakohtu määrusega kinnitatud poolte kokkuleppe kehtivusala ei puudutanud. Tegemist on erandiga täitemenetluse formaliseerituse printsiibist - kohtutäitur pidi arvestama TsMS-s sätestatut.
Maakohtu määrus kuulus TsMS § 1 lg 1 p 1 alusel täitmisele kostja kui äriühingu suhtes, kuid ei andnud alust täitemenetluse algatamiseks füüsilise isiku suhtes, kes ei osalenud istungil protsessiosalisena (poolena) ja kes polnud määrusega kinnitatud kokkuleppe pooleks.
TsMS §-de 182 ja 217 kohaselt saavad kohtulikku kokkulepet sõlmida ainult kohtumenetluse pooled. Teistele isikutele võib kohtumenetlusest tuleneda õigusi ja kohustusi ainult siis, kui nad on kaasatud menetlusse kas kostjana või kolmanda isikuna. Kostja osales istungil äriühingu esindajana, mitte protsessiosalisena (poolena).
|
3-2-1-7-03
|
Riigikohus |
29.01.2003 |
|
TMS § 291 lg-st 1 tuleneva täitetoimingust täitemenetlusosalisele teatamise kohustuse täitmata jätmine on TMS § 647 kohaselt aluseks enampakkumise kehtetuks tunnistamisele.
TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kui võlgnik ei ilmu kutse peale kohtutäituri juurde või tema viibimiskohta ei teata, siis kuulub kohaldamisele TMS § 291 lg 2. Arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, ei pea kirjalik täitekutse olema võlgnikule kätte antud igal juhul allkirja vastu, piisab kui võlgnikule on edastatud kirjalik täitekutse kohtutäiturile teadaolevale võlgniku viimase elu- või asukoha aadressil. Kirjaliku täitekutse võib edastada ka faksi või muu kirjalikku taasesitamist võimaldava sidevahendiga, sh elektronposti teel. Kutse tekst lisatakse täitetoimikusse, märkest kutse saatmise kohta ei saa järeldada täitekutse sisu.
|
3-2-1-22-03
|
Riigikohus |
17.03.2003 |
|
TMS § 180 kohaselt tuleb kahju, mis on isikule tekitatud alusetu halduskaristuse määramisega, hüvitada seadusega kindlaksmääratud korras. Hüvitatava kahju suuruse määramist pole antud kohtutäituri pädevusse.
Kohtuotsustega tühistati ametiisiku otsus ja lõpetati asja menetlus seoses halduskaristuse määramiseks kehtestatud tähtaja möödumisega. Sellest kohtuotsusesest ei selgu võlgnetava soorituse sisu, mistõttu ei võinud nende alusel alustada täitemenetlust.
Tulenevalt TMS § 77 lg-test 1 ja 2 ei saa kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsust kohtutäitur ise tühistada.
TMS § 77 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tähtaegade järgimata jätmise tagajärgi seadus ei sätesta. Need pole aegumistähtajad, vaid protsessitähtajad.
|
3-2-1-47-03
|
Riigikohus |
28.04.2003 |
|
Kui kohtutäiturile esitatakse täitmiseks nõuetele vastav täitedokument hagi tagamise kohta, on ta kohustatud algatama täitemenetluse ilma selle sisu õiguspärasust kontrollimata. Samas ei saa täitur käsitleda kostjat, kelle varaliste õiguste kitsendamiseks hagi tagamise määrus on tehtud, täitemenetluses võlgnikuna, kellelt tal on õigus pärast täitetoimingu lõpuleviimist kohtutäituri tasu sisse nõuda.
Kuna kohtutäituri seaduses puudub õigusnorm selle kohta, kes peab maksma hagi tagamise toimingu tegemise eest kohtutäituri tasu, siis on selles küsimuses võimalik kohaldada seaduse analoogia alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku asja läbivaatamiskulusid reguleerivaid sätteid.
|
3-2-1-42-03
|
Riigikohus |
29.04.2003 |
|
Kohtutäitur ei saa võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud abikaasade ühisomandis olevat korterit müüa ilma ühe omaniku nõusolekuta.
Võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kui kohustatud abikaasal puudub lahusvara või sellest ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks.
|
3-2-1-72-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Kuna pärandi vastuvõtmise tühistamise avalduse tegemisel ei pruugi avaldajale teada olla kõik tema avaldusest puudutatud isikud, tuleb pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus TsÜS § 98 järgi teatavaks teha avalikkusele.
Pärandi vastuvõtmise tühistamise avaldus on tühine, kuna see ei olnud tehtud avalikkusele. Seega ei olnud ka alust täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks.
Kohtulahendi resolutsioon peab olema üheselt arusaadav ja täidetav ka lahendi muid osi arvestamata.
TMS § 34 lg 1 p 4 kohaselt peatab kohtutäitur täitemenetluse vara arestist vabastamise hagi esitamise korral selle vara osas, mille suhtes hagi esitati. Vastasel korral võiks õiguskord olla liigselt koormatud hilisemate nõuete lahendamisega.
Seaduse lünkade korral on kohtul seaduse analoogia alusel võimalik lüngad täita, sh vajalikel juhtudel laiendada TMS § 34 lg-s 1 märgitud täitemenetluse peatamise aluseid, mil kohtutäitur peab menetluse peatama.
Pärimisseaduse § 115 lg-s 1 nimetatud pärandi vastuvõtmine on ühepoolne tehing, sest see sisaldab kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldust (TsÜS § 67 lg 1).
|
3-2-1-77-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
Kohtutäituribüroo töötajad võivad viibida täitetoimingu juures manukatena ning tegemist ei ole enampakkumise olulise tingimuse rikkumisega.
Üldjuhul teeb kohtutäitur TMS § 281 lg 1 kohaselt täitetoimingu isiklikult. 2. lõike kohaselt võib kohtutäitur kasutada oma büroo töötajate abi täitetoimingute tegemisel. Enampakkumise juures manukana viibimist ei saa käsitada täitetoiminguna.
|
3-2-1-78-03
|
Riigikohus |
10.06.2003 |
|
TMS § 29 lg-s 1 ettenähtud kutse kätteandmisele tuleb seaduse analoogia alusel kohaldada TsMS §-s 28 kirjaliku kutse kätteandmist reguleerivaid sätteid ja TsMS § 30. Kutse tuleb TsMS § 28 lg 1 kohaselt anda üldjuhul üle allkirja vastu, kuid arvestades täitemenetluse tõhususe eesmärki ja sissenõudja huvi, võib kohtutäitur kasutada ka muid TsMS §-s 28 nimetatud kutse kätteandmise viise, nt saata kutse lihtkirjaga juriidilise isiku registrisse kantud aadressil.
Kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
Kohtutäituril on õigus tasule (KTS § 21) ja täitekulude hüvitamisele (TMS § 42) pärast esimese täitetoimingu tegemist, st pärast täitekutse võlgnikule üleandmist või selle üleantuks lugemist. Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
Seadusest ei tulene võlgniku kohustus kanda täitemenetluse kulusid ja maksta kohtutäituri tasu, kui ta on nõude täitnud enne kohtutäituri poolt võlgniku suhtes esimese täitetoimingu tegemist.
|
3-2-1-79-03
|
Riigikohus |
16.06.2003 |
|
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
Kuna sisulist kohtulahendit samas töövaidlusasjas ei ole, on töövaidluskomisjoni otsus TMS § 1 lg 1 p 17 alusel täitmisele kuuluv lahend.
TsMS § 73 lg 2 järgi on hagejal õigus hagist loobuda. Tööandja hagist loobumine ei vabasta teda töövaidluskomisjoni otsuse täitmisest. TsMS § 182 lg-st 7 tulenevalt ei saa tööandja sama töövaidlusega enam kohtusse pöörduda.
|