III-2/3-4/94
|
Riigikohus |
21.02.1994 |
|
|
| III-2/1-59/94
|
Riigikohus |
27.12.1994 |
|
|
| III-2/1-1/95
|
Riigikohus |
17.01.1995 |
|
|
| III-2/1-6/95
|
Riigikohus |
31.01.1995 |
|
|
| III-2/1-84/95
|
Riigikohus |
16.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-20-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga, mille osas ta on õigustatud subjektiks, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.
Kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis pidi kohus tehingu teise poole asjasse kostjana kaasama.
|
| 3-2-3-21-96
|
Riigikohus |
26.09.1996 |
|
Kui hoonestusleping oli sõlmitud sihiga varjata mõnda teist toimingut, siis tulenevalt sel ajal 1959-1960.a.) kehtinud TsK § 35 tulnuks rakendada eeskirju, mis käsitlevad toimingut, mille tegemist oli tõelikult tahetud.
|
| 3-2-1-103-96
|
Riigikohus |
03.10.1996 |
|
Teeseldud tehingule ei ole kohaldatavad tühise tehingu tagajärjed, sest teeseldud tehinguga varjatakse teist tehingut ja vaidluse lahendamisel kohaldatakse varjatava tehingu kohta käivaid sätteid ning varjatud tehingust tulenevaid tagajärgi. Teeseldud tehingu vaidlustamisega on ühtlasi vaidlustatud ka varjatud tehing.
|
| 3-2-1-97-97
|
Riigikohus |
11.09.1997 |
|
Hoonet, mis ei ole õigusvastaselt võõrandatud vara ja oli vallasasi AÕSRS § 13 lg 1 järgi, võis selle omanik müüa.
|
| 3-2-1-105-97
|
Riigikohus |
02.10.1997 |
|
EES § 5 lg 1 p 5 kohaselt on eluruumi ostmise eesõigus sama seaduse §-s 3 lg 5 p 4 nimetatud eluruumi üürnikul või ühel täisealisel temaga koos elaval perekonnaliikmel vastavalt EES § 4 p 1 kohasele kokkuleppele ka pärast 1995. a 1. märtsi, juhul kui avaldus eluruumi erastamiseks on esitatud kolme kuu jooksul pärast kohalikult omavalitsuselt kirjaliku teate saamist, et üürilepingu alusel kasutatav eluruum on erastamise objektiks.
|
| 3-2-1-112-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989 määrusega nr 276 kinnitatud Riiklikku ja ühiskondlikku elamufondi kuuluvates elamutes korterite kodanikele müümise ning nende korrashoiu ja remondi kulude jaotamise määrustiku p 13 ap 5 keelas müüa maju ja kortereid, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade ja korterite neile tagastamise küsimuse lahendamiseni.
|
| 3-2-1-14-98
|
Riigikohus |
12.02.1998 |
|
Kui tehing on tehtud teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse selle tehingu kohta käivaid sätteid, mida pooled silmas pidasid.
|
| 3-2-1-29-98
|
Riigikohus |
09.03.1998 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Pärast Ülemnõukogu 23. jaanuari 1992. a otsust NSV Liidu relvajõudude formeeringutega ilma Eesti Vabariigi Valitsuse nõusolekuta Eesti Vabariigi territooriumil paiknevate hoonete, rajatiste ja muu kinnisvaraga teostatud tehingud on kehtetud selle nõusoleku puudumisel. Varem sõlmitud tehingud, mis pidanuks Vabariigi Valitsuse 24. juuli 1992. a määruse nr 215 kohaselt olema Kaitseministeeriumis 15. augustiks 1992. a ümber vormistatud, on kehtetud ümbervormistuse puudumisel.
|
| 3-2-1-44-98
|
Riigikohus |
22.04.1998 |
|
Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsK §-de 27 ja 28 kohaselt pidi juriidiline isik tegutsema oma põhikirja alusel ja tal oli õigusvõime vastavalt oma tegevuse eesmärkidele. TsK § 53 kohaselt oli kehtetu tehing, mille oli teostanud juriidiline isik vastuolus tema põhikirjaga või antud liigi organisatsioonide üldpõhimäärusega ettenähtud eesmärkidega. Hindamaks, kas tehing on tehtud õigusvõimet ületades, tuleb välja selgitada juriidilise isiku tegevuse eesmärgid ja määratleda lepingu olemus ning kas leping on sõlmitud eesmärkide saavutamiseks. Juriidilise isiku ükski organ ei ole pädev sõlmima õigusvõimet ületavat lepingut ja sellist lepingut ei saa hiljem heaks kiita keegi.
|
| 3-2-1-72-98
|
Riigikohus |
11.06.1998 |
|
Kui kohus leidis, et elamu ja kõrvalhoonete ostu-müügi tehing oli teeseldud, siis pidanuks ta kohaldama TsÜS § 70 lg 3 kohaselt tootmishoonete ostu-müügi kohta kui varjatud tehingu kohta käivaid sätteid.
|
| 3-2-1-44-99
|
Riigikohus |
03.05.1999 |
|
Erastamisele ei kuulu õigusvastaselt võõrandatud eluruumid, mille tagastamiseks või kompenseerimiseks on esitatud avaldus ettenähtud korras, kuni tagastamise küsimuse lahendamiseni või õigustatud subjekti notariaalselt tõestatud allkirjaga kirjaliku loobumiseni vara tagastamise nõudest.
|
| 3-2-1-158-00
|
Riigikohus |
03.01.2001 |
|
ORAS § 18 lg 1 (1995. aastal kehtinud sõnastuses) järgi oli kuni omandireformi objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise küsimuse otsustamiseni riigi- ja kohaliku omavalitsuse organitel ja juriidilistel isikutel, kelle omandis või valduses vara on, keelatud selle omandivormi muuta, kui käesolevast seadusest ei tulenenud teisiti. Seda keeldu rikkuvad tehingud on kehtetud. Asjaolu, et vaidlusaluste erastamislepingute sõlmimise ajal oli jõus Tallinna Linnavalitsuse korraldus hoone kompenseerimiseks, ei tähenda et vara tagastamise küsimus oli EES § 3 lg 5 p 4 mõttes lahendatud, sest nimetatud korraldus oli tähtaegselt vaidlustatud halduskohtus. Samuti ei muuda õigusvastaselt võõrandatud vara omandivormi muutmiseks tehtud tehingut seaduslikuks hiljem kindlaks tehtud asjaolu, et see vara pole säilinud endisel individualiseeritaval kujul.
|
| 3-2-1-85-01
|
Riigikohus |
08.06.2001 |
|
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga tehtud tehingute tühisuse tunnustamist, mille osas ta on tunnistatud õigustatud subjektiks.
Eesti NSV Ministrite Nõukogu ja Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu 31. juuli 1989. a määrusega nr 276 kinnitatud määrustiku p-ga 13 alap 5 piirati riigi elamufondi kuuluvate majade käsutusõigust selliselt, et ei lubatud müüa maju, mis kuulusid represseeritud kodanikele, kes on rehabiliteeritud, kuni majade neile tagastamise lahendamiseni. Kui vaidlusalune elamu ostu-müügileping on seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu kehtetu ( kuni 1. september 1994. a kehtinud TsK § 51), siis kostja elamut ei omandanud.
Õigusvastaseks repressiooniks tuleb lugeda ka isiku küüditamist. Selle tagajärjel kaotas küüditatu mahajäänud omandi suhtes kõik õigused.
|
| 3-2-1-135-01
|
Riigikohus |
07.11.2001 |
|
1990. a lepingu sõlmimisel kehtinud TsK § 244 lg 1 kohaselt tuli elamu või selle osa ostu-müügileping, kui kas või üheks pooleks on füüsiline isik, tõestada notariaalselt. Selle nõude järgimata jätmine tõi sama normi kohaselt kaasa lepingu kehtetuse. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
1992. a sõlmitud leping tuleb lugeda kehtetuks omandireformi aluste seaduse § 18 nõuetele mittevastavuse tõttu TsK § 51 lg 1 alusel. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
Kuna hageja polnud vaidlusaluse elamu omanik, ei saadud selle võõrandamisega talle kahju tekitada. Sõlmitud ostu-müügilepingutega hageja elamut ei omandanud, kuna nimetatud tehingud olid seaduse alusel (TsK § 244 lg 1; TsK § 51 lg 1, ORAS § 18 lg 1) kehtetud.
|
| 3-2-1-134-01
|
Riigikohus |
16.11.2001 |
|
Kuna sõlmitud lepingud ei vastanud riikliku aktsiaseltsi õigusvõimele ja eesmärkidele (TsK § 28; ettevõtteseaduse § 5 lg 2) ning tema tegevuse aluseks olnud normatiivaktidele, siis olid nad tehingute tegemise ajal kehtinud TsK § 51 ja 53 kohaselt kehtetud.
Esitatud tõenditest ei ole võimalik järeldada, et RAS Ookean on Eesti Kalatööstuse õigusjärglane. Kostjate viidatud õigusaktidest - TsK § 39 lg-st 3, riiklike aktsiaseltside asutamise ajutise juhendi p-st 9, Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 29.08.1991. a otsusest ja Vabariigi Valitsuse 12.09.1991. a määrusest nr 182 ja 06.07.1992. a määrusest nr 198, RAS Ookeani õigusjärglust ei tulene.
|
Facebook
X.com