3-2-1-134-97
|
Riigikohus |
18.12.1997 |
|
Apellatsioonikohus ei ole rikkunud EIÕK art 6 p-is 1 ega põhiseaduse §-is 24 sätestatut lahendades asja TsKS § 298 p 2 kohaselt kirjalikus menetluses, sest apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge vaid üksnes materiaalõiguse normide kohaldamist.
Tasaarvestus on võimalik kui mõlema vastastikuse tähtajalise nõude tähtpäev on saabunud. Võlgniku viivitust rahalise kohustise täitmisel reguleerib TsK § 231.
|
| 3-2-1-138-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kui apellatsioonikohus lahendab kaebust asja faktilise külje osas, ei saa seda teha TsKS § 292 alusel üksnes kaebuse põhjal ilma menetlust jätkamata ja protsessiosalisi kohtuistungile kutsumata. See on vastuolus põhiseaduse §-ga 24 ja inimõiguste kaitse konventsiooni art 6 p-ga 1.
|
| 3-2-3-6-03
|
Riigikohus |
03.11.2003 |
|
Kui kostja jätab hagile vastamata või kohtusse ilmumata, peab kohus enne otsuse tegemist veenduma, et kostja on kohtukutse kätte saanud. Selle kohustuse eiramine rikub PS § 24 lg-s 2 sätestatud igaühe õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.
TsMS § 28 lg 2 teise lause kohaselt peab isik, kellele kohus tegi ülesandeks kutse edasiandmise, tagastama kohtule kutse kättesaamise teatise, millele adressaat on alla kirjutanud. Sellest tulenevalt saab adressaadile edastamiseks antud kohtukutset lugeda adressaadi poolt kättesaaduks vaid siis, kui kohtule on laekunud adressaadi allkirjaga teatis kutse kättesaamise kohta.
Kohtukutset ei saa lugeda TsMS § 28 lg 7 alusel kätteantuks, kui see on antud isikule, kes ei ela adressaadiga koos.
Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohtukutse kätteandmist reguleerivaid norme, jättes avaldaja nõuetekohaselt kohtusse kutsumata ning tagamata tema õiguse olla oma kohtuasja arutamise juures.
|
| 3-2-1-155-04
|
Riigikohus |
06.01.2005 |
|
Kohtukutse kätteandmise regulatsiooni tuleb kohaldada ka teiste menetlusdokumentide kätteandmise korral.
Kohus võib pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, lugeda dokumendi TsMS § 28 lg 8 alusel kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale dokumente kätte anda ka muul viisil.
Telefoni, faksi või muu sidevahendiga edastatud kutse võib kohus lugeda kätteantuks juhul, kui kutse adressaat on edastanud kohtule kinnituse kutse kättesaamise kohta. Dokumendi kättesaamisest teatamise mõistlikuks ajaks saab üldjuhul pidada kolme päeva.
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab isiku PS § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. PS § 24 lg-s 5 sätestatud kaebeõiguse tähtaegseks teostamiseks on isikul vaja tema kohta tehtud lahendist teada saada. See põhimõte kehtib ka siis, kui tähitud postiga saadetud kiri tagastatakse kohtule adressaadi poolt vastuvõtmatult hoiutähtaja möödumise tõttu.
Juriidilise isiku õigust olla oma asja arutamise juures saab realiseerida üksnes isiku seaduslik esindaja, osaledes ise kohtumenetluses või leides juriidilisele isikule lepingulise esindaja.
Tähtaja ennistamiseks TsMS § 45 lg 1 alusel piisab ühe kaaluka põhjuse esinemisest.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-12-01. TsMS § 348 lg-s 2 kassatsioonkaebuse vastuse kohta sätestatu kehtib ka erikaebuse vastusele.
|
| 3-2-1-165-04
|
Riigikohus |
16.02.2005 |
|
Asja lahendamisel tuleb kohtul arvestada isikute õigusega kaevata kohtuotsuse peale kõrgemalseisvale kohtule. Tõendite hindamisel tuleb apellatsioonikohtul seega arvestada asjaoluga, et tõendite hindamise peale ei saa kassatsiooni korras edasi kaevata.
Lahendi tegemisel tuleb lähtuda ka poolte käitumisest.
TsMS § 333 lg 2 kohaldamine olukorras, kus pooled ei ole apellatsioonkaebuses ja/või selle vastuses vaidlustanud esimese astme kohtu otsuse vastavat osa ja on selle mittevaidlustamise soovi kohtuistungil selgelt rõhutanud, oleks dispositiivsuse põhimõtte rikkumine.
Alates rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) jõustumisest tuleb kohtul kohaldada välisriigi õiguse väljaselgitamiseks REÕS § 4 ka neil juhtudel, mil tsiviilasja vaidlus algas enne REÕS jõustumist tekkinud asjaolude tõttu.
Dispositiivsuse põhimõte tähendab mh ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida, millist õigust vaidluse lahendamiseks kohaldada. TsMS § 333 lg 2 kohaldamine olukorras, kus pooled ei ole apellatsioonkaebuses ja/või selle vastuses vaidlustanud esimese astme kohtu otsuse vastavat osa ja on selle mittevaidlustamise soovi kohtuistungil selgelt rõhutanud, oleks dispositiivsuse põhimõtte rikkumine.
|
| 3-2-1-6-05
|
Riigikohus |
23.02.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04. Kutse või muu menetlusdokumendi kätteandmiseks juriidilisele isikule tuleb välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse juriidilise isiku seaduslike esindajatega. Seejärel saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilise isiku esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu kutset kätte anda, siis saab kohaldada TsMS § 28 lg-t 8.
|
| 3-2-3-1-06
|
Riigikohus |
16.02.2006 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-6-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02.
Pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, saab kohus lugeda kutse ja hagiavalduse enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg 5 alusel ajalehekuulutuse avaldamisega kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale neid dokumente kätte anda ka muul viisil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02.
Kostja elukoha kindlakstegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimise avaliku registri pidajale ja/või teisele ametiasutusele, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta
|
| 3-2-1-100-08
|
Riigikohus |
27.10.2009 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-164-05. Müügilepingu kui võlaõigusliku ehk kohustustehingu tühisusest ei tulene iseenesest asjaõiguslepingu kui käsutustehingu tühisus. TsÜS § 6 lg-s 4 on sätestatud üheselt, et käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
Ka linnavolikogu määrusega kehtestatud linnavara võõrandamise kord kui õigustloov akt on seaduseks TsÜS § 87 mõttes. Nimetatud võõrandamise kord sisaldab keeldu sõlmida müügilepingut isikuga, kes ei paku kõrgeimat hinda. Sellise keelu mõtteks on tuua kaasa seda keeldu rikkudes sõlmitud müügilepingu tühisus. Eelviidatud keelu mõtteks ei ole kaasa tuua asjaõiguslepingu tühisus. Keelu eesmärgiks on vältida linnale kahjuliku müügilepingu sõlmimist. Tingimused, mis teevad müügi kahjulikuks, saavad sisalduda võlaõiguslikus müügilepingus, mitte aga asjaõiguslepingus, millega antakse üle vaid omand.
Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt peab isikul olema võimalus end kaitsta ka sellisel juhul, kui avaliku võimu kandja tehtud eraõigusliku tehinguga on rikutud tema subjektiivseid avalikke õigusi. Õiguskaitse efektiivsust kahjustavaks tuleb lugeda olukord, kus isikul on õigusharude läbipõimumise tõttu raske oma õigust realiseerida. Kui avalik-õiguslikus menetluses tehtud haldusakt realiseeritakse eraõigusliku tehinguga, on isikul tema subjektiivsete õiguste rikkumisel õigus taotleda halduskohtus avaliku võimu kandja haldusakti tühistamist. Isikul, kes ei ole tehingu pooleks, ei ole üldjuhul võimalik taotleda haldusakti alusel sõlmitud eraõigusliku tehingu tühisuse tuvastamist.
Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada ka tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus.
TsMS § 442 lg 8 esimese lause kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. HKMS § 5 lg 1 kohaselt kohaldub eeltoodu ka halduskohtu otsusele. Kui halduskohtul tuleb konkreetsetest asjaoludest sõltuvalt lahendada ka tsiviilõigusliku tehingu kehtivuse küsimus, esitab kohus oma sellekohased põhjendused ja järeldused otsuse põhjendavas osas.
Kohtumenetluse normid ei välista avaliku õiguse normide täiendavat kohaldamist üldkohtu poolt ega eraõiguse normide täiendavat kohaldamist halduskohtu poolt haldusasja läbivaatamisel. Tsiviilõigusliku tehingu tühisuse kindlakstegemine halduskohtus pole välistatud, kui see on vajalik haldusakti või haldusorgani toimingu peale esitatud kaebuse läbivaatamisel. Vt Riigikohtu erkogu lahend nr 3-3-1-15-01.
Kohtuotsuse resolutsioonis halduskohus haldusaktiga seotud tehingu tühisust üldjuhul siiski tuvastada ei tohi. Erandina on see võimalik juhtudel, kui selline volitus tuleneb otseselt eriseadusest.
Tsiviilasja lahendavale kohtule on kohustuslik ka halduskohtu otsus osas, milles halduskohus on haldusakti HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel tühistanud. Sellises olukorras ei saa tsiviilasja lahendav kohus asuda haldusakti kehtetuse kohta teistsugusele seisukohale. Muus osas on halduskohtu otsus, millega haldusakt tühistatakse, üldkohtu jaoks tõendiks TsMS § 272 tähenduses. Seega saab teises kohtuasjas tehtud kohtulahendit kasutada tõendina nende asjaolude kindlakstegemiseks, millest oleneb lepingu kehtivus.
|
| 3-2-1-48-14
|
Riigikohus |
26.05.2014 |
|
Ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks, peab kohus järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 16. detsembri 2013. a määrus kohtuasjas nr 3-4-1-56-13, p 10). (p 15)
TsMS § 663 lg 2 teine lause ei ole põhiseadusega vastuolus.
Viidatud sättes sisalduv kaebeõiguse piirang ei riiva PS § 24 lg-s 5 sätestatud põhiõigust ebaproportsionaalselt. Määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale on isikule tagatud kaebeõigus esimese astme kohtu määruse peale, st kohtuniku eksimuse välistamiseks on kohtulahendi õigsuse kontroll tagatud. (p 13)
TsMS § 667 lg 1 teine lause sätestab ringkonnakohtule kaalutlusõiguse, võimaldades asjaoludest tulenevalt valida määruse tegemiseks kõige mõistlikum ja tõhusam võimalus. Sellise võimaluse kasutamine on õigustatud eelkõige olukorras, kus maakohtu määrus on nõuetekohaselt motiveeritud ja ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Vastasel korral (kui maakohtu põhjendused ei ole piisavad või arusaadavad vms) tuleks ringkonnakohtul eelistada määruse tegemist tavapärasel viisil (määrus koos kirjeldava ja põhjendava osaga). (p 14)
Tulenevalt TsMS § 682 lg-st 1 on Riigikohtul ka pärast asja menetlusse võtmist kohustus kontrollida määruskaebuse nõuetekohasust, sh õigust kaebus esitada (vt Riigikohtu 10. veebruari 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-08, p 12). (p 11)
|
Facebook
Twitter