/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 109| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/1-43/94 PDF Riigikohus 18.10.1994
III-2/3-4/95 PDF Riigikohus 31.01.1995
III-2/3-5/95 PDF Riigikohus 09.02.1995
III-2/3-10/95 PDF Riigikohus 28.04.1995
III-2/3-27/95 PDF Riigikohus 08.11.1995
3-2-3-18-96 PDF Riigikohus 20.06.1996
Võtnud asja menetlusse, teatab kohus kostjale viivitamatult hagi esitamisest ning saadab talle hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjad. Kohtukutse toimetatakse kätte poole või mõne teise protsessiosalise näidatud aadressil. Kohtukutse võib saata ka töökohta. Üleandmata jäänud kohtukutse tagastatakse kohtule ning kohus võtab selle toimikusse.
3-2-3-26-96 PDF Riigikohus 24.10.1996
Kostja kutsutakse ajalehekuulutusega kohtusse ainult siis, kui kostja elu- või asukoht on hagejale teadmata vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
Kohtuotsus kannab kohtuotsuse kuupäeva. Kohtuotsus kannab kohtuistungi toimumise kuupäeva, kui otsus kuulutati samal istungil. Kui kohtuotsus tehti hiljem teatavaks, peab otsus kandma kuupäeva, mil ta avalikult kuulutati.
3-2-3-3-97 PDF Riigikohus 10.03.1997
Tagaseljaotsuse saab teha üksnes siis, kui pool puudub kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud tagaseljaotsusest.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 sätestatud protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
3-2-1-32-97 PDF Riigikohus 14.03.1997
Hagiavalduses postiaadressi märkimise nõue ja kohustus teatada asja menetluse kestel aadressi muutmisest kohtule on kehtestatud selleks, et märgitud aadressil oleks võimalik hagejale kohtukutse kätte toimetada. TsKS § 30 ei seo protsessiosalise kohustust teatada aadressi muutumisest sellega, kas ta on muutnud ka elukohta.
3-2-1-90-97 PDF Riigikohus 04.09.1997
3-2-3-12-97 PDF Riigikohus 25.09.1997
Kohtukutse peab olema saadetud igale protsessiosalisele eraldi ja iga protsessiosaline peab andma allkirja kutse kättesaamise kohta.
Alaealine isik, keda protsessis esindavad vanemad, tuleb kaasata protsessi, kui ta protsessi kestel on saanud täisealiseks. TsKS § 318 lg 1 p 3 kohaselt protsessiõiguse normide rikkumine on esimese astme kohtu otsuse tühistamise aluseks, kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud.
3-2-3-16-97 PDF Riigikohus 20.11.1997
Kostjat võib ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda üksnes siis, kui pöördumine aadressbüroo ja poltsei poole ei aita selgitada kostja elukohta.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest peab puuduvat poolt olema hoiatatud.
3-2-3-13-97 PDF Riigikohus 26.11.1997
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lg 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
Kohtuotsuse tegemine kostja suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud, on poolte ebavõrdne kohtlemine ja toob TsKS §-de 355 p 2 ja 318 lag 1 p 2 kohaselt kaasa kohtuotsuse tühistamise.
3-2-3-2-98 PDF Riigikohus 26.02.1998
Kohus peab kontrollima hageja volitusi, kutsuma kostja kohtuistungile seadusega ettenähtud korras ja järgima kohtuliku arutamise põhimõtteid.
Dokumentide tõestamata fotokoopiad ei ole dokumentaalsed tõendid.
3-2-3-5-98 PDF Riigikohus 14.05.1998
Esimese astme kohtu otsus kuulub tühistamisele, kui kohtuotsus on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt asja arutamisele ei kutsutud.
3-2-3-13-98 PDF Riigikohus 25.11.1998
Kohtul on õigus lugeda kohtukutse isiklikult kättesaaduks, kui kutsel on märge, millal ja kelle poolt see kätte anti.
3-2-1-36-99 PDF Riigikohus 12.03.1999
TsMS § 31 lg 1 mõtte kohaselt (TsKS § 30 lg 1) on protsessiosaline kohustatud kohtule teatama igast oma aadressi (viibimiskoha) muutusest, mis võib takistada talle kohtukutse kättetoimetamist, olgu siis elukoha muutus ajutine või alaline. Sama paragrahvi teise lõike järgi loetakse kohtukutse kätte toimetatuks kui adressaat ei viibi sellel aadressil, mille ta ise on kohtu poole pöördudes oma aadressina märkinud.
3-2-3-5-99 PDF Riigikohus 13.12.1999
TsKS § 25 lg 5 kohaselt võis kostja kutsuda kohtusse ajalehekuulutusega, kui kostja elu- või töökoht oli hagejale teadmata, vaatamata hageja pöördumisele aadressbüroo ja politsei poole.
3-2-3-2-00 PDF Riigikohus 08.02.2000
TsMS § 27 lg 1 kohaselt kutsutakse isik kohtusse ajalehekuulutusega, kui registris ei ole andmeid isiku aadressi kohta või isik ei ela registris märgitud aadressil või tema tegelik viibimiskoht ei ole teada. Lg 2 järgi kui hageja soovib, et kostja kutsutakse kohtusse ajalehekuulutusega, peab ta kohtule esitama lisaks registritõendile politseiasutuse või linna- või vallavalitsuse tõendi, et politseile, linna- või vallavalitsusele on kostja tegelik viibimiskoht teadmata.
3-2-3-7-00 PDF Riigikohus 10.10.2000
Jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist võib nõuda isik, kelle viibimiskohast avaldaja on teadlik, kuid varjab seda kohtu eest, mille tõttu kohus ei saanud seda isikut seaduse nõuete kohaselt kohtusse kutsuda (TsMS § 372 lg 1 p 1).

Kokku: 109| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json