3-2-1-6-05
|
Riigikohus |
23.02.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04. Kutse või muu menetlusdokumendi kätteandmiseks juriidilisele isikule tuleb välja selgitada isikud, keda võrdsustatakse juriidilise isiku seaduslike esindajatega. Seejärel saab kohaldada kõiki tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid, v.a kutse avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui juriidilise isiku esindajale ja seega juriidilisele isikule ei õnnestu kutset kätte anda, siis saab kohaldada TsMS § 28 lg-t 8.
|
| 3-2-3-3-05
|
Riigikohus |
06.04.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-03.
|
| 3-2-3-5-05
|
Riigikohus |
06.04.2005 |
|
Juhul, kui kostja elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse, kuid politsei esitatud teabe kohaselt registrisse kantud aadressi ei ole, siis tuleb kohtul teha kohtudokumentide kostjale kätteandmiseks täiendavaid toiminguid. Rahvastikuregistri seaduse § 41 lg 1 kohaselt peaks kohus eeldama, et rahvastikuregistrisse kantud aadress eksisteerib ka tegelikkuses. Näiteks võinuks kohus pöörduda uuesti politsei poole kohtudokumentide kättetoimetamise asjaolude kontrollimiseks. Ka oleks kohus saanud kohustada hagejat hankima andmeid kostja asukoha kohta (Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04). Kui hageja toimingud kostja asukoha kohta andmete hankimiseks jäävad objektiivsetel põhjustel tagajärjeta, peab kohus ise pöörduma järelepärimistega kostja elukoha kohta mõne avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kellel võib ametitegevusest tulenevalt olla andmeid isiku elukoha kohta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-2-1-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-3-2-99.
|
| 3-2-3-10-05
|
Riigikohus |
26.09.2005 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-05.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-3-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-2-04.
|
| 3-2-3-1-06
|
Riigikohus |
16.02.2006 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-155-04.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-6-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02.
Pärast andmete saamist, et kostja ei asu registrisse kantud aadressil, saab kohus lugeda kutse ja hagiavalduse enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 lg 5 alusel ajalehekuulutuse avaldamisega kätteantuks üksnes siis, kui ta on üritanud kostjale neid dokumente kätte anda ka muul viisil.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-3-5-02.
Kostja elukoha kindlakstegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimise avaliku registri pidajale ja/või teisele ametiasutusele, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta
|
| 3-2-2-2-06
|
Riigikohus |
06.10.2006 |
|
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel, sel juhul tuleb arvestada võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-2-3-06
|
Riigikohus |
16.10.2006 |
|
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel. Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-1-96-06
|
Riigikohus |
24.10.2006 |
|
TsMS § 249 lg 2 ei ole kohtule kohustuslik välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamise hagita menetluses, kuivõrd välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamine on menetlustoiming, mis seisneb kättetoimetamise adressaadi isiku tuvastamises ja temalt allkirja võtmises välisriigi kohtudokumendi saamise kohta. Samas võis kohus, kui ta ei määranud välisriigi kohtudokumendi kättetoimetamiseks kohtuistungit, kutsuda kättetoimetamise adressaadi kohtusse selleks, et välisriigi kohtudokument anda adressaadile üle isiklikult allkirja vastu.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-107-03.
|
| 3-2-1-120-06
|
Riigikohus |
07.11.2006 |
|
Juriidilise isiku korral ei saa ka ainuüksi kohtutoimikusse märgitud isiku nime ja allkirja põhjal lugeda dokumenti TsMS § 311 esimese lause kohaselt kättetoimetatuks. Lisaks saaja nimele ja allkirjale on sel juhul vaja toimikusse lisada märge selle kohta, milline seos on dokumendi saajal (nt lepinguline esindaja) juriidilise isikuga.
Tulenevalt TsMS § 632 lg-st 1 tuleb apellatsioon esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.
|
| 3-2-2-5-06
|
Riigikohus |
12.12.2006 |
|
Kui kohtul ei olnud õigust otsust kostja kohalolekuta teha, ei ole ka otsuse teatavakstegemine väljaandes Ametlikud Teadaanded seadusega kooskõlas ja avaldajale tähtaja kulgemise osas siduv. Analoogiliselt tagaseljaotsusega tuli ka kostja kohalolekuta tehtud ja väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud sisulise otsuse edasikaebetähtaega arvutada varasema TsMS § 241 lg 4 teise lause kohaselt.
Kui TsMS § 702 lg 2 p-des 2 ja 3 nimetatud teistmisavaldust soovitakse esitada enne 1. jaanuari 2006. a jõustunud kohtulahendite peale, ei ole avaldaja seotud TsMS § 704 lg-s 1 sätestatud tähtaegadega, kuid selline järeldus kehtib ainult juhtudel, mil kohtulahend on jõustunud enne 1. jaanuari 2006. a. Kui lahend tehti enne 1. jaanuari 2006. a, kuid jõustus pärast 1. jaanuari 2006. a, tuleb teistmisavalduse esitamisel lähtuda TsMS §-s 704 sätestatud tähtaegadest.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06. Asjaolu, et hageja on hagis märkinud, et kostja asukoht on talle teadmata, ning lisanud ka rahvastikuregistri sellekohase teatise, ei võta kohtult kohustust teha täiendavaid toiminguid kostja viibimiskoha väljaselgitamiseks, et talle kätte toimetada hagiavaldus.
Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Õigusabikulude väljamõistmisel tuleb õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsida ning lahendis põhjendada. Sama kehtib muude menetluskulude kohta.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-2-3-06.
Teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise menetlusõiguslikud tagajärjed ei sõltu sellest, kas teate adressaat väljaannet loeb või mitte.
Tulenevalt TsMS §-st 6 tuleb riigi õigusabi eest tasu ning kulude kindlaksmääramise taotluse esitamisel lähtuda taotluse esitamise ajal kehtivast riigi õigusabi osutamise eest maksmise korra redaktsioonist. Kuid kohtutel tuleb arvestada sellega, et õigusabi saajal võivad tekkida suuremad kulutused, kui ta ette sai näha.
|
| 3-2-1-132-06
|
Riigikohus |
15.01.2007 |
|
Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime algab TsÜS § 26 lg 2 järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega. Registrist kustutatud äriühingu õigusvõime säilib kaebuse esitamiseks registrist kustutamise peale. Kuna seadus võimaldab registrist kustutatud äriühingu n-ö ennistada, siis äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks.
Asjaõigusliku käsutuslepingu tühisusele võib tugineda lisaks lepingu poolele ka muu isik (erinevalt võlaõiguslikust lepingust), kui leping rikub tema õigusi.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-164-05.
AÕS § 277 lg 2 esimese lause rikkumise, st mitteomaniku poolt pandilepingu sõlmimise tagajärg on pandilepingu tühisus.
Eluruume võis kuni ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse AÕSRS § 13 lg 6 esimese lause alusel võõrandada kui vallasasja. Sellise eluruumi omandamisele kehtisid ka asja üleandmisega omandamise kohta käivad AÕS §-d 92-95 (1997. a redaktsioonis). Vallasasjast korteri heauskse omandamise eelduseks on eelkõige mitteomanikust võõrandaja ja omandaja vaheline (kehtiv) omandi üleandmise (asjaõigus)kokkulepe, omandaja poolt valduse saamine asjale ning omandaja heausksus võõrandaja käsutusõiguse olemasolu suhtes. Vallasasja (sh korterit) saab AÕS §-des 93 ja 94 toodud asjaoludel AÕS § 95 järgi (ka enne 1. juulit 2003. a kehtinud redaktsioonis) heauskselt omandada üksnes siis, kui omandaja on heauskne mitte ainult asjaõiguskokkuleppe sõlmimise ajal, vaid ka otsese valduse saamise ajal. Seega ei piisa vallasasja heauskseks omandamiseks üksnes asja kaudse valduse omandamisest. Tähendust ei oma võimaliku üürilepingu sõlmimine korteri kasutamiseks ega selle üleminek korteri uuele omanikule.
Tulenevalt TsMS § 321 lg-st 1 peab kohus toimetama dokumendi menetlusosalise esindajale kätte ka siis, kui ta annab selle üle menetlusosalisele isiklikult.
|
| 3-2-1-152-06
|
Riigikohus |
14.02.2007 |
|
TsMS-st tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab TsMS § 417 lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata.
TsMS § 415 lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu.
TsMS § 407 lg 1 paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. See kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.
|
| 3-2-1-39-07
|
Riigikohus |
25.05.2007 |
|
TsMS § 306 lg-te 1-3 ja § 315 kohaselt saab kohtutäituri vahendusel menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda üksnes siis, kui kohtutäitur on TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise kasutades tagastanud kohtule kättetoimetamisteatise, millest nähtub dokumendi kättetoimetamine adressaadile. Menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Samas ei keela tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtul andmast kohtutäiturile juhiseid konkreetse kättetoimetamisviisi kasutamiseks. Seejuures ei saa kohtutäitur mõne kättetoimetamisviisi eripärast ning tsiviilkohtumenetluse toimingute tegemise loogikast lähtudes menetlusdokumenti kätte toimetades kasutada kõiki TsMS §-des 306-327 sätestatud kättetoimetamise viise. Samuti ei pruugi olla otstarbekas talle sellist kohustust panna.
TsMS § 315 lg-test 1 ja 4 ning KTS §-st 2527 tulenevalt on kohtutäituri ametikohustuseks ka menetlusdokumentide kättetoimetamine. Seega ei ole kohtutäituril õigust keelduda kohtu antud korraldusest menetlusdokument kätte toimetada, v.a juhtudel, mil seadus annab kohtutäiturile õiguse keelduda täitetoimingute tegemisest (TMS § 7).
Menetlust lõpetava määrusena tuleb TsMS § 661 lg 2 tähenduses mõista kõiki hagita menetluses tehtud määrusi, millega asi lahendatakse, ning menetlust lõpetavat määrust ei tule mõista kitsalt menetluse lõpetamise määrusena TsMS § 428 tähenduses.
|
| 3-2-1-84-07
|
Riigikohus |
11.10.2007 |
|
TsMS §-s 323 ei sätestata otseselt menetlusdokumentide kättetoimetamist advokaadibüroos seal töötavale advokaadile kui menetlusosalise lepingulisele esindajale. Menetlusdokumendi saab kätte toimetada advokaadile kui lepingulisele esindajale ka TsMS § 323 järgi advokaadibüroos, kuna TsMS § 321 lg 1 mõtte kohaselt toimetataksegi menetlusdokumendid eelduslikult kätte üksnes lepingulisele esindajale, kes tegeleb oma kutsetööga advokaadibüroos.
TsMS § 321 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluses olevas asjas dokumendid (sh kohtulahendi) kätte ja saadab muud teated üksnes menetlusosalise esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult.
|
| 3-2-1-94-07
|
Riigikohus |
22.10.2007 |
|
Apellatsioonkaebuse ärakiri ja asja menetlusse võtmise määrus on menetlusdokumendid, mis tuleb vastustajale kätte toimetada. Tulenevalt TsMS § 306 lg 1 on apellatsioonkaebuse ärakirja ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamine vastustajale vajalik eelkõige selleks, et vastustaja saaks apellatsiooniastmes teostada talle kohtumenetluses antud õigusi, mis on eelkõige sätestatud TsMS §-des 199 ja 206, sh vaielda vastu apellandi taotlustele ja põhjendustele. Vastustajale apellatsioonkaebuse ja asja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamata jätmine on oluline menetlusõiguse normi rikkumine.
Kui menetlusdokumenti ei ole menetlusosalisele võimalik kätte toimetada seetõttu, et menetlusosaline tähitud kirjale ettenähtud tähtaja jooksul järele ei lähe, saab kohus TsMS § 326 järgi menetlusdokumendi kätte toimetada menetlusdokumendi postkasti panekuga.
Juhul, kui kohus tuvastab, et ühe abikaasa lahusvara väärtus on abielu ajal oluliselt suurenenud ja see annab alust tunnistada PKS § 14 lg 2 alusel ühe abikaasa lahusvara osaliselt ühisvaraks, peab kohus põhjendama, miks tuleb lahusvara ühisvaraks tunnistada just kohtu määratud osas. PKS § 14 lg 2 alusel saab ühe abikaasa lahusvara tunnistada abikaasade ühisvaraks üksnes osas, mille võrra on lahusvara väärtus abielu ajal abikaasade töö või rahaliste kulutuste tulemusel suurenenud. Selleks tuleb kohtul selgitada välja, milline on asja väärtus koos abielu ajal lisandunud väärtusega, ning seejärel, milline oleks asja väärtus, kui abielu ajal ei oleks asja väärtust suurendatud.
|
| 3-2-1-129-07
|
Riigikohus |
20.12.2007 |
|
Tulenevalt TsMS § 321 lõike 1 ja § 307 lõike 3 mõttest loetakse kohtulahend kättetoimetatuks ka juhul, kui seda on tehtud ainult menetlusosalisele. Kuid see võib anda aluse taotleda menetlustoimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja ennistamist, kui menetlustoimingu õigel ajal tegemata jätmine on seotud esindajale kohtulahendi kättetoimetamata jätmisega ja eeldatavasti oleks esindaja teinud menetlustoimingu õigel ajal.
Dokumenti postitades ei saa eeldada, et ühe linna piires toimetatakse post kätte sama päeva jooksul. Tavapäraselt tuleb riigisisese posti kohaletoimetamise ajavahemikuks lugeda üks ööpäev, seega toimetatakse post eeldatavasti kätte alles postitamisele järgneval tööpäeval.
|
| 3-2-1-140-07
|
Riigikohus |
13.02.2008 |
|
TsÜS § 88 lg 1 teise lause kohaselt on tühine olemasoleva käsutuskeeluga vastuolus olev hagi tagamine ning mitme keelumärke kandmine sama kinnisasja kohta on keelatud. Nimetatud säte lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
Advokaadil tuleb edastada tema poolt kohtule esitatavate menetlusdokumentide ärakirjad ise vastaspoole advokaadile ning teavitada sellest ka kohut.
Kriminaalasjas tehtud lahend ei mõjuta tsiviilkohtumenetluses nõudele antavat kvalifikatsiooni.
TsÜS § 88 lg 1 teine lause kaitseb isikut, kelle kasuks on käsutuskeeld seatud, ning seetõttu ei ole põhjust pidada käsutuskeeldu rikkuvaks sama isiku kasuks tema taotlusel mitme keelumärke sissekandmist erinevates menetlustes. Küll on keelatud erinevate keelumärgete kinnistusraamatusse kandmine erinevate isikute kasuks. Keelumärget tuleks hagi tagamise vahendina kasutada üksnes juhul, kui muud kostjat vähem koormavad hagi tagamise vahendid ei ole piisavad.
VÕS § 80 lg-st 6 tuleneb, et kolmas isik ei saa n-ö käsutada lepingupoolte positsiooni, mh nt lepingut tühistada või sellest poole asemel taganeda.
Kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud VÕS § 361 tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt. Erandiks võib olla leping, mille puhul liisinguandja omandab liisinguvõtja krediteerimise eesmärgil liisingulepingu esemeks oleva vara liisinguvõtjalt endalt ja liisinguvõtja asub seda siis osamaksetega taas välja ostma. Sellist tüüpi (nn sale and lease back) leping kujutab endast majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsiooni ja sellele saab kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid. Kui sellise lepingu esemeks on kinnisasi, peab leping AÕS § 119 lg 1 kohaselt olema tervikuna notariaalselt tõestatud. Kui kinnisasja võõrandamise kohustusleping (nt müügilepinguna) on küll notariaalselt tõestatud, kuid sellega seotud liisinguleping kinnisasja tagasiomandamiseks on notariaalselt tõestamata, võib see TsÜS § 85 (või enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 68) kohaselt kaasa tuua kogu tehingu, (sh notariaalselt tõestatud lepingu) tühisuse, kuna ilmselt ei oleks üht osa tehingust tehtud teiseta.
AÕS § 119 lg 2 saab kohaldada ka lepingutele, mille puhul asjaõigusleping sõlmiti ja kinnistusraamatu kanne tehti pärast AÕS § 119 lg 2 kehtiva redaktsiooni jõustumist.
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel. Võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist saab hageda üksnes isik, kelle õigusi leping mõjutab. Selliseks isikuks on üldjuhul vaid lepingupool, kes saab esitada tühise lepingu tagasitäitmise nõudeid. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab erandina tugineda asjaõiguslepingu tühisusele, kui see mõjutab tema õigusi. Asjaõiguslepingu pooleks mitteolev isik saab esitada asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise hagi vaid juhul, kui asjaõigusleping mõjutab tema asjaõiguslikku positsiooni, st mõnd asjaõigust, üldjuhul omandiõigust või kui hagi esitamise õigus tuleneb otse seadusest. Ainuüksi võlaõigusliku positsiooni kahjustamine ei ole piisav.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist.
Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
Lähtuvalt TsMS § 207 lg-st 2 osalevad kaashagejad või -kostjad üldiselt menetluses iseseisvalt ning ainult juhul, kui vaidlusalust õigussuhet saab tuvastada üksnes nende kõigi suhtes, loetakse ühe kaashageja või -kostja taotlus, kaebus vms TsMS § 207 lg 3 kohaselt esitatuks ka teise kaashageja või -kostja poolt. Menetlusosaline võib kohtuotsuse peale edasi kaevata vaid teda puudutavas osas. Advokaadi võimalikud minetused isiku esindamisel ei muuda kujunenud õiguslikku olukorda menetluses.
TsMS § 183 lg 2 kohaselt on pankrotivõlgnikule menetlusabi andmine võimalik vaid juhul, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotivarast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja vastu varalist huvi omavad isikud, eelkõige pankrotivõlausaldajad. Kindlasti ei peaks menetlusabi andma juhul, kui põhilised (maksevõimelised) pankrotivõlausaldajad on võlgnikuga seotud nt osalussuhete kaudu.
TsÜS § 90 lg 1 kolmandast lausest tulenevalt toob formaalsetele tingimustele vastav ja materiaalselt õigustatud tühistamisavaldus kaasa tehingu kehtetuse sõltumata sellest, kas teine pool sellele vastu vaidleb. Notariaalselt tõestatud lepingu tühistamise avaldus ei pea olema samuti notariaalselt tõestatud. Lepingu tühistamise avaldus võimalik põhimõtteliselt lugeda vastaspoolele esitatuks, kui see avaldus sisaldub hagis, mis toimetatakse kätte kostjale, ja kostja võib aru saada hageja soovist tehing tühistada. Ühe lepingu tühisusega või tühistamisega ei kaasne automaatselt sellega seotud lepingu tühisust või tühistamist.
Pettusele tuginemine tehingu tühistamisel ei välista samal ajal TsÜS § 131 lg-le 1 tuginemist. TsÜS § 131 lg 1 on võimalik tõlgendada selliselt, et lepingu sõlminud isik võib tühistada lepingu ka juhul, kui oma kohustusi ei rikkunud mitte üksnes tema enda esindaja, vaid ka selle isiku esindaja, kelle korraldusel ta lepingu sõlmis, eeldusel et: korralduse alusel lepingu sõlminud isik oli korraldusega seotud, st oli kohustatud selle täitma enda ja korralduse andja vahelise lepingu alusel; korralduse andja esindaja rikkus korralduse andmisel oma kohustusi korralduse andja vastu; korralduse alusel sõlmitud leping on vastuolus korralduse andja huvidega; sõlmitud lepingu teine pool teadis korralduse andja esindaja kohustuste rikkumisest või pidi seda teadma. Selline käsitlus on võimalik vaid n-ö majanduslikult ühtsete lepingute puhul, kus lepingu sõlminud isik tegutseb mingi vara omandamiseks või võõrandamiseks lepingut sõlmides korralduse andja huvides n-ö usaldussuhte alusel. Sel juhul oleks võimalik korralduse andja ja tema esindaja vaheline õigussuhe koos selle puudustega n-ö üle kanda lepingupoolele TsÜS § 131 lg 1 alusel. Vastasel juhul oleks võimalik "vahemehe" tehingusse toomisega TsÜS § 131 lg 1 toimet põhjendamatult kitsendada. Tüüpiliselt võiks sellise suhtena kõne alla tulla just liisingulepingu alusel tekkiv suhe.
Asjaõiguslepingut ei saa üldjuhul tühistada esindaja kohustuste rikkumise tõttu (TsÜS § 131 alusel), kuna see eeldab TsÜS § 131 lg 1 kohaselt tehingu tingimuse analüüsimist, mis saab puudutada esmajoones võlaõiguslikku (kausaal)tehingut.
Heade kommetega võivad tehingud olla vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Tehingu heade kommete vastasuse hindamisel tuleb arvestada kogumis kõiki sellega seotud olulisi asjaolusid, mh tehingu sisu ja selle tegemise asjaolusid.
Käsutustehinguna on asjaõigusleping omandi üleandmise kohta õiguslikult neutraalne ja ei saa seetõttu üldjuhul olla vastuolus heade kommetega ning sel põhjusel tühine. Seega saab heade kommete vastasus enamasti puudutada vaid käsutustehingu aluseks olevat kohustustehingut. Erandina on käsutustehing vastuolus heade kommetega, kui käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise on heade kommete vastane.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse tehingu tühistamise koosseisud (eelkõige TsÜS §-d 92, 94, 96 ja 97) on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, st tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla paralleelselt tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Sama kehtib esindaja kohustuste rikkumise tõttu tehingu tühistamist võimaldava TsÜS § 131 vahekorra kohta §-ga 86. Võimalik n-ö ebaõiglane hinnakokkulepe ei saa samuti ainuüksi olla aluseks kohustuslepingu lugemiseks heade kommetega vastuolus olevaks, st kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Võimalik ostuhinna tasumata jätmine puudutab lepingu täitmist ega saa omada tähendust ühegi vaidlusaluse lepingu (sh müügilepingu) tühisuse hindamisel.
Üldjuhul ei tule kõne alla asjaõiguslepingu tühistamine eksimuse või pettuse tõttu (TsÜS § 92 või 94 alusel), kuna sellega seotud asjaolud puudutavad esmajoones kohustustehingut.
Kuna tsiviilasja hinnast lähtudes arvestatakse mitmeid menetluskulusid, peaks tsiviilasja hind nähtuma selgelt ka kohtulahendist endast.
Vajalik on eristada lepingute tühisusega seotud vaidlustes erinevaid lepinguid (esmajoones kohustus- ja käsutustehinguid), kuna sellest võib sõltuda asja lahendus ning nt ka menetluskulude jaotus poolte vahel.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-41-04. Hea usu põhimõtte alusel saab erandkorras piirata subjektiivsete õiguste kasutamist.
|
| 3-2-2-1-08
|
Riigikohus |
15.04.2008 |
|
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest. Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
Menetluse esemena tuleb TsMS § 317 lg 3 järgi avaldatavas teates märkida hageja nõue ja õigussuhe, millest nõue tuleneb. TsMS § 407 lõike 1 eesmärk on tagada poolele, kellele ei ole muul viisil õnnestunud menetlusdokumenti kätte toimetada, arusaamine sellest, millel põhineb tema vastu esitatud nõue ja kui suur see on.
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures ja seab sellega kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest. Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud.
Jättes kasutamata kostja isikuandmete kontrollimise võimaluse kohtuinfosüsteemist, ei teinud maakohus kõike vajalikku, et kostja elukohta kindlaks teha. TsMS § 317 lõike 2 kohaselt tuleb kohtul ka ise vajaduse korral järelepärimisi teha saaja aadressi väljaselgitamiseks.
Kuna tagaseljaotsus avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded ebaõigesti, siis ei hakanud teistmisavalduse esitamise tähtaeg TsMS § 704 lg 1 järgi kulgema mitte tagaseljaotsuse avaldamisest, vaid sellest ajast, millal kostja sai teada tagaseljaotsusest.
|
| 3-2-1-51-08
|
Riigikohus |
28.05.2008 |
|
Menetlusdokument tuleb kätte toimetada aadressil, mille menetlusosaline on elukohaks märkinud.
|
| 3-2-1-50-08
|
Riigikohus |
03.06.2008 |
|
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Üldiselt võib kohtutäitur nõuda menetlusdokumentide kättetoimetamise eest tasu vaid siis, kui menetlusdokument on adressaadile kätte toimetatud (kohtule on tagastatud sellekohane kättetoimetamisteatis). Kuid menetlusdokumendi saab kohtutäituri vahendusel kättetoimetatuks (kohtutäituri tasu maksmise tähenduses) lugeda ka siis, kui kohtutäitur on oma menetlusdokumendi kättetoimetamisele suunatud tegevusega täitnud need eeldused, mida TsMS § 317 näeb ette dokumendi avalikuks kättetoimetamiseks. Menetlusdokumendi avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded on võimalik kohtutäituri tegevuse tulemusel ka siis, kui kohus on teinud kohtutäiturile ülesandeks anda dokument kätte isiklikult allkirja vastu. Kui dokumenti ei õnnestu isiklikult allkirja vastu kätte toimetada, aga dokumendi avaldamise eeldused väljaandes Ametlikud Teadaanded on täidetud, ei ole kohtutäituril vaja pöörduda kohtu poole täiendavate juhiste saamiseks. Ka siis, kui kohus ja hageja oleksid pärast kohtutäituri kirja saamist teinud täiendavaid toiminguid, kuid need ei oleks andnud tulemusi (s.o dokument oleks ikka avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded), oleks kohtutäituril säilinud õigus tasu saada.
Kohtutel on TsMS § 2 alusel õigus määrata kohtutäiturile mõistlik tähtaeg, mille jooksul ta peab esitama kohtule kirjaliku ülevaate menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta. Objektiivsetel põhjustel on võimalik tähtaega ka pikendada, kui kohtutäitur esitab kohtule sellekohase taotluse. Kohtutäituril tuleb kohtu korralduse täitmisel arvestada, et kohtutäituri seaduse § 31 lg 1 p 7 kohaselt võidakse teenistusliku järelevalve käigus kontrollida kohtutäituri ametitegevust reguleerivates õigusaktides toodud nõuete, kohustuste ja tähtaegade järgimist. Tähtaja põhjendamatu möödalaskmine ei välista iseenesest kohtutäituri tasu väljamaksmist, kui kohtutäituril õnnestub dokument kätte toimetada pärast kohtu antud tähtaja möödumist ning kohus ei ole vahepeal ise menetlusdokumenti adressaadile kätte toimetanud.
|
Facebook
Twitter