3-2-1-67-99
|
Riigikohus |
15.06.1999 |
|
TsMS § 332 kohaselt tuleb ringkonnakohtul põhjendada, miks ta tuli sama tõendit hinnates linnakohtust erinevale järeldusele.
TsK § 272 lg 3 järgi võla ümber vormistamise laenulepinguks ei pidanud kohus kontrollima, kas raha üle anti vaid seda, kas hagejal oli kostja ees võetud kohustus - võlg, mille ta ümber vormistas laenulepinguks.
|
| 3-2-1-100-00
|
Riigikohus |
15.09.2000 |
|
Kuna kohus rendilepingu lõpetamise vaidluses ei tuvastanud rendilepingu lõpetamist rendileandja algatusel, vaid selle, et rentnik ruumi ei kasuta, siis ei ole apellatsioonikohus rikkunud TsMS § 94 lg 2 ja oli õigustatud tuvastama samade poolte vahel rendilepingu lõpetamise kooskõlas RenS § 17 lg 2 poolte kokkuleppel.
|
| 3-2-1-122-00
|
Riigikohus |
24.10.2000 |
|
TsMS § 95 lg 1 kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
|
| 3-2-1-30-01
|
Riigikohus |
06.03.2001 |
|
Apellatsioonikohus on rikkunud TsMS § 95 sätteid, lahendades asja sisuliselt ühe tõendi alusel ning jättes arvestamata kõik teised protsessiosaliste esitatud tõendid.
Apellatsioonikohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 nõuetele. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses põhjendama, miks ta kostjate väidetega ei nõustu, samuti kõiki kogutud tõendeid analüüsima.
|
| 3-2-1-36-01
|
Riigikohus |
12.03.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis, et kindlustusobjektil ei tehtud ehitustöid planeerimis- ja ehitusseaduse tähenduses, andmata hinnangut hageja esitatud kindlustusobjektil tehtud ehitustööde loetelule ja vallavalitsuse poolt antud projekteerimistingimustele. Ringkonnakohus on seega rikkunud TsMS § 95 lg 1, mille kohaselt kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
Apellatsioonkaebuses vaidlustas kostja mitme tõendi hindamise. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 330 lg 6 jättes apellatsioonkaebuse põhjendustele vastamata.
|
| 3-2-1-61-01
|
Riigikohus |
20.04.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis, et sõlmitud ostu-müügilepingu puhul oli tegemist lepinguga täitmisega kolmandale isikule, andmata hinnangut poolte poolt allkirjastatud maksegraafikule ning põhjendamata, miks lepingust tulenevalt ei kuulu kohaldamisele TsK § 172. Rigkonnakohus pole järginud TsMS §-st 95 tulenevaid nõudeid.
Ostu-müügilepingus palus müüja ostjal tasuda osa hinnast kolmandale isikule. Kolmas isik ja ostja allkirjastasid maksegraafiku, millega ostja tunnistas oma võlgnevust müüjale ja kolmas isik avaldas soovi täitmine temalt vastu võtta. Sellistel tunnustel sõlmitud leping tuleb lugeda lepinguks kolmanda isiku kasuks ning kohustise täitmist võivad TsK § 172 lg 1 järgi nõuda nii lepingu sõlminud isik kui ka kolmas isik.
|
| 3-2-1-116-01
|
Riigikohus |
17.10.2001 |
|
Apellatsioonikohus pole tuvastanud, et Tallinna linn teostas faktilist võimu suurema ohu allika üle, mistõttu puudub alus TsK § 458 kohaldamiseks. See, et Tallinna linn oli ehitatava tunnelkollektori omanik ja ehitust korraldas linnaasutus, ei tähenda, et Tallinna linna tegevus oli seotud suurema ohuga lähikonnale ning et tal tekiks kohustus hüvitada ehitustöödega lähikonnas asuvale elamule põhjustatud kahju.
TsMS §-s 308 sätestatust ei tulene tõendite hindamise erandlikkus apellatsioonimenetluses. Asjas esitati tõendid esimese astme kohtule ning ringkonnakohtul oli vastavalt TsMS § 330 lõikele 4 õigus neile oma otsuses tugineda.
|
| 3-2-1-164-01
|
Riigikohus |
21.12.2001 |
|
Ringkonnakohus leidis vastupidiselt esimese astme kohtule, et tunnistajate ütlused ei kinnita hagiavalduse väiteid. Apellatsioonikohus ei ole TsMS § 332 nõudeid rikkudes otsuses põhjendanud, miks tunnistajate ütlusi tuleb hinnata teisiti.
Tõendamatuse tõttu hagi rahuldamata jätmine ei ole apellatsioonikohtu otsuses nõuetekohaselt põhjendatud. Kuna apellatsioonikohus tühistas esimese astme kohtu otsuse ja tegi uue otsuse, siis oleks ta pidanud otsuses kõiki kogutud tõendeid analüüsima ja TsMS § 95 lg 1 kohaselt hindama. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta TsMS § 330 lg-s 4 sätestatud nõuetele.
Kuna kirjalikku tööettevõtulepingut ei olnud väidetavalt säilinud, soovis hageja lepingujärgse tasu saamise nõudes esitatud väiteid tõendada tunnistajate ütluste ja kirjalike tõenditega. Ringkonnakohus pole otsuses põhjendanud, miks ta jätab tähelepanuta osa asjaolusid ja neid kinnitavad tõendid, millest hageja väitel ja esimese astme kohtu otsuse järgi järeldub tööettevõtusuhete olemasolu poolte vahel.
|
| 3-2-1-100-02
|
Riigikohus |
16.10.2002 |
|
Tulenevalt TsÜS § 61 lg- st 1 eeldatakse tahteavalduse vastavust tahtele, TsÜS § 61 lg 4 kohaselt ei loeta tahteavaldust isiku tahtega vastuolus olevaks, kui isik tegelikult ei tahtnud seda, mida avaldas, jättes tegeliku tahte avaldamata. Hageja nõue tehingu tühisuse tunnustamiseks tuleb jätta rahuldamata, kuna tema tahte puudumine vaidlusaluse tehingu sõlmimiseks pole tõendatud.
Hagi ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamiseks TsÜS § 70 alusel, kuna notariaalse ostu-müügilepinguga püüti varjata pandilepingut, mida pooled tegelikult silmas pidasid, tuleb jätta rahuldamata. Arvestades TsÜS §-s 61 sätestatut vastas sõlmitud tehing poolte tahtele.
Andes hinnangu väidetele, milledele linnakohus oli oma otsuses juba hinnangu andnud ei ole ringkonnakohus rikkunud TsMS § 95 lg 1 nõuet hinnata seadusest juhindudes tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
|
| 3-2-1-139-02
|
Riigikohus |
21.11.2002 |
|
Omaksvõtuga TsMS § 116 järgi on tegemist siis, kui asjaolu omaksvõtt sisaldub kohtule adresseeritud kirjalikus dokumendis või kohtuistungi protokollis.
TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt tuleb juba esimese astme kohtul välja selgitada ja dokumenteerida (protokollida), millised asjaolud saab lugeda tõendatuks omaksvõtuga ja mida tuleb pooltel edasises menetluses tõendada.
Järelduvalt TsMS § 330 lg 3 ja 4 on kohtul õigus kontrollida hagi aluseks olevat asjaolu ka siis, kui vastaspool pole seda palunud, kuid sellisel juhul tuleb kohtul anda hagejale võimalus selle asjaolu tõendamiseks.
TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt tuleb juba esimese astme kohtul välja selgitada ja dokumenteerida (protokollida), millised asjaolud saab lugeda tõendatuks omaksvõtuga ja mida tuleb pooltel edasises menetluses tõendada.
|
| 3-2-1-15-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
Tõendid oma nõuete ja vastuväidete kinnitamiseks tuleb esitada esimese astme kohtule ja vaid erandlikel asjaoludel on apelleatsioonikohtule võimalik esitada uusi tõendeid. Apellatsioonikohus on hinnanud tõendeid kooskõlas TsMS § 95 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga.
TDVS § 12 lg 2 eesmärgiks on, et vähemalt kaks isikut kinnitaksid töötaja keeldumist anda allkiri karistuse teatavakstegemise kohta, seadus ei määratle millistele tunnustele nimetatud tunnistajad peavad vastama ega välista kedagi tunnistajate hulgast. Seejuures jääb töötajale võimalus tõendada, et vaatamata tunnistajate allkirjadele, ei tehtud talle tegelikult karistust teatavaks.
TDVS § 11 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud vähemalt kahes eksemplaris koostama dokumendi, millega ta vormistab distsiplinaarkaristuse. Ainuüksi asjaolust, et töötajale saadetud karistuse määramise dokumendil puudub küll juhataja allkiri, kuid see on idantne karistuse vormistamise algdokumendiga - ei järeldu, et distsiplinaarkaristuse vormistamisel on seadust oluliselt rikutud.
|
| 3-2-1-32-04
|
Riigikohus |
01.03.2004 |
|
Apellatsioonikohus oleks esitatud tõendite alusel ise saanud ja pidanud hindama, kas võlgniku pankroti väljakuulutamisega tuli lugeda PankrS § 21 lg 1 alusel saabunuks ka käenduslepingutest tulenevate kohustuste täitmise tähtpäev.
|
| 3-2-1-72-05
|
Riigikohus |
13.09.2005 |
|
Tahteavaldus on mõistlik anda kätte viisil, mida tahteavalduse tegija saab hilisema võimaliku vaidluse käigus usaldusväärselt tõendada. Kirjaliku dokumendina vormistatud tahteavalduse isiklikul üleandmisel on võimalik selle hilisema tõendamise jaoks võtta saajalt allkiri või tahteavaldus üle anda tunnistajate juuresolekul.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-103-97. Tahteavalduse tegemise ja kättetoimetamise tõendamise koormus lasub tahteavalduse tegijal.
Kui apellatsioonkaebuses vaidlustatakse esimese astme kohtu otsust mõne tunnistaja ütlusel, eksperdi arvamusel või poole vande all antud seletusel põhineva asjaolu osas, ei ole ringkonnakohtul TsMS §-st 332 tulenevalt õigust kohtuotsust selles osas muuta, märkimata põhjusi, miks neid tõendeid tuleb teisiti hinnata, või tunnistajat, eksperti või poolt vande all vahetult üle kuulamata.
Kohtulahendist peavad nähtuma ja kontrollitavad olema kohtu motiivid, miks viivist või leppetrahvi vähendati.
Ringkonnakohus peab uue otsuse tegemisel juhinduma lisaks TsMS § 330 lg-le 4 ka TsMS § 231 lg 4 lausetest 2-4, mille kohaselt kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja väidetega, analüüsima otsuses kõiki kogutud tõendeid ning kui ta mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.
See, et pooled on tavaliselt vahetanud taheteavaldusi kirja teel, ei välista poolte õigust teha tahteavaldusi teatavaks teisele poolele isiklikult.
|
| 3-2-1-129-05
|
Riigikohus |
01.12.2005 |
|
Teise pooleni jõudnud tahteavaldusest ei saa samuti ühepoolselt loobuda ega seda tagasi võtta (TsÜS § 72), st kehtib tahteavalduste ühepoolse tagasivõtmatuse põhimõte.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-164-01 ja otsus nr 3-2-1-72-05.
Kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks on vajalik üksnes nende isikute nõusolek, kelle kasuks asi on koormatud.
Vanematega koos elav laps on vanematele lähedane VÕS § 267 p 1 tähenduses ning ründed tema vastu võivad tähendada jämedat tänamatust vanemate vastu. Sellist tõlgendust ei muuda ka see, kui ründajaks on samade vanemate teine laps.
Taganemise kui tahteavalduse kehtivuseks ei ole määrav mitte avalduse koostamise aeg, vaid selle teise pooleni jõudmise aeg (VÕS § 188 lg 1, TsÜS § 69 lg 1).
|
| 3-2-1-17-06
|
Riigikohus |
05.04.2006 |
|
Tunnistaja ütlustena saavad kohtud arvestada üksnes tunnistaja poolt tsiviilasjas peetud kohtuistungil vande all antud, protokollitud ja allkirjastatud ütlusi. Kriminaalasja eeluurimisel koostatud tunnistajana ülekuulamise protokolle võib hinnata üksnes kui dokumentaalseid tõendeid.
VÕS § 448 lg 2 ei reguleeri asjaolude tõendamise koormuse jagamist. Seega ei ole kindlustusvõtjal kohustust kindlustusjuhtumi toimumisel tõendada, et ta täitis kindlustuslepingut nõuetekohaselt. Üldise tõendamiskoormise reegli kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja väited. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib asjaolude tõendamise koormuse poole kahjuks ümber pöörata, kui ta rikub seadusest või lepingust tulenevat asjaolude tuvastamisele kaasaaitamise kohustust.
Enne 1. jaanuarit 2006 kehtinud TsMS §-st 332 tulenevalt ei ole esimese astme kohtus tunnistaja poolt antud ütlustes esinevaid lünki võimalik täita teisti, kui tunnistajat ringkonnakohtu istungil üle kuulates.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-25-04.
|
| 3-2-1-79-08
|
Riigikohus |
05.11.2008 |
|
VÕS § 128 lg 3 võimaldab kahju tekitanud isikult põhimõtteliselt ka kohtumenetluse-eelsete õigusabikulude hüvitamist nõuda. Selline nõue on põhjendatud juhul, kui on täidetud kahju hüvitamise nõude üldised eeldused.
TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine. Käibemaksu tasumata jätmise eest vastutab KMS § 3 lg-st 1 tulenevalt teenuse osutaja, s.o töövõtja ja viimase poolt käibemaksu tasumata jätmine ei mõjuta töövõtulepingu kehtivust.
Kuna VÕS §-s 639 sätestatud regulatsioon ei ole imperatiivne, siis võivad pooled lepinguga põhimõtteliselt kokku leppida teisiti, näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks, kui töö maht suureneb.
Asjaolust, et eelarvet ületati oluliselt, ei saa järeldada eelarve ületamise ettenähtamatust.
VÕS § 639 lg 2 teise lause järgi peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamatult teatama. Ainult teatamiskohustuse täitmisel on töövõtjal õigus nõuda eelarvet ületava tasu maksmist lepingutingimuste alusel. Kui töövõtja ei teata tellijale eelarve olulisest ületamisest viivitamatult, siis on tal tellija vastu üksnes alusetust rikastumisest tulenev hüvitisnõue. Alusetust rikastumisest tuleneva nõude suuruse kindlakstegemisel ei ole pooled seotud lepingus kokkulepitud tariifidega. VÕS § 639 lg 2 kolmanda lause puhul on alusetu rikastumise ulatuse kindlaksmääramisel oluline eelarvet ületava töö keskmine kohalik turuväärtus.
TsÜS § 87 järgi ei too seadusega vastuolus olev tehing kaasa selle kehtetust, kui keelu mõtteks ei ole keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. Käibemaksuseaduses puudub otsene keeld teha käibemaksuseaduse sätteid rikkuvat tehingut. Seega juhul, kui tuvastatakse poolte kokkulepe tööde tegemise hinnas ilma käibemaksuta, ei ole see kokkulepe tühine.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-45-08.
|
| 3-2-1-74-11
|
Riigikohus |
12.10.2011 |
|
NB! SEISUKOHA MUUTUS!
Isiku poolt, kes ei ole menetlusosaline, kohtule adresseeritud kiri on käsitatav menetlusosaliseks mitteoleva isiku kirjana TsMS § 272 lg 2 mõttes ning selle tõendikvaliteeti ei välista ainuüksi asjaolu, et kiri on adresseeritud kohtule. Selline kiri ei ole käsitatav tunnistaja ütlusena TsMS § 251 või § 253 mõttes, kuid on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Asjakohased ei ole sarnases küsimuses varasema tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohta Riigikohtu 5. detsembri 2001. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-145-01 väljendatud seisukohad.
Kui ringkonnakohus soovib tõendite hulgast välja arvata mõnda olulist tõendit, mida maakohus on juba hinnanud, peab ta seda menetlusosalistele selgitama.
Vt Riigikohtu 27. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-11, p-d 9, 12.
Alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 35 lg 1 p-st 2 tulenevalt läheb pankroti väljakuulutamisega haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Sama põhimõte tuleneb PankrS § 43 lg-st 1 ja § 541 lg 1 kolmandast lausest.
Kui menetlus asjas on alanud enne eelnimetatud põhimõtte pankrotiseaduses kajastamist 1. jaanuarist 2010, võib menetlus jätkuda seniste pooltega (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-10, p 22).
Kuigi kumbki pool on vaidlustanud kassatsioonimenetluses ringkonnakohtu otsuse osaliselt, on kokkuvõttes vaidlustatud ringkonnakohtu otsust tervikuna. Seetõttu on otstarbekas määrata asja hind kassatsioonimenetluses ühtsena (vt ka Riigikohtu 9. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 46).
PankrS § 99 lg 1 esimene lause järgi on tasaarvestuseks pankrotivõlgniku suhtes nõutavad kaks eeldust: esiteks peab tasaarvestusolukord VÕS § 197 lg 1 mõttes olema olemas võlgniku pankroti väljakuulutamise ajal ning teiseks peab tasaarvestuseks kasutatav nõue võlgniku vastu olema võlgniku pankrotimenetluses kaitstud. Nõude tasaarvestamise avalduse võib PankrS § 99 lg 1 teise lause järgi esitada kuni kohtule viimase jaotusettepaneku esitamiseni.
Juhul kui pankrotivõlgnik on esitanud hagi rahalise nõude sissenõudmiseks teiselt isikult ja see isik (kostja) tugineb vastunõudele ja tasaarvestusele, saab PankrS § 99 lg-1 alusel lugeda nõude haldurile esitatuks kohtumenetluses võlgnikust hageja suhtes tasaarvestusele tuginemise ajast ning nõude kaitstuks alates vastunõuet tunnustava kohtulahendi jõustumisest tasaarvestuse kohta (vt Riigikohtu 14. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 23).
|
| 3-2-1-110-11
|
Riigikohus |
30.11.2011 |
|
TsÜS §-s 114 reguleeritakse käsutuse kehtivuse eeldusi, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi (vt käsutuse ja käsutustehingu eristamise kohta kinnisasjaga tehingu tegemise korral Riigikohtu 11. aprillil 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 tehtud otsuse p 11; samad põhimõtted kehtivad kolleegiumi arvates vallasasjade omandamise regulatsiooni erisusi arvestades ka vallasasjade korral). Seega ei too õigustamatu isiku käsutus kaasa käsutustehingu tühisust TsÜS § 114 ja TsÜS § 87 järgi.
TsÜS §-s 114 reguleeritakse käsutuse kehtivuse eeldusi, mitte käsutustehingu kehtivuse eeldusi (vt käsutuse ja käsutustehingu eristamise kohta kinnisasjaga tehingu tegemise korral Riigikohtu 11. aprillil 2006 tsiviilasjas nr 3-2-1-164-05 tehtud otsuse p 11; samad põhimõtted kehtivad vallasasjade omandamise regulatsiooni erisusi arvestades ka vallasasjade korral). Seega ei too õigustamatu isiku käsutus kaasa käsutustehingu tühisust TsÜS § 114 ja TsÜS § 87 järgi.
Apellatsioonimenetluses võib tugineda uutele asjaoludele ja uusi tõendeid esitada üksnes juhul, kui maakohtus esitatud asjaolu, millele tugineti, või tõend, mis maakohtus esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei olnud varem võimalik maakohtus esitada mõjuval põhjusel.
Kui hageja on esitanud oma nõude põhjendamiseks üksteist välistavad asjaolude kogumid, tuleb kohtul hinnata, kas vähemalt ühe tõendatuse korral saaks tema hagi rahuldada alternatiivsetel õiguslikel alustel (vt TsMS § 370 lg 2 ja § 442 lg 8 viies lause).
Taganeda saab vaid kehtivast lepingust. Lepingust taganemine ei too kaasa lepingu kehtetust.
AÕS § 80 kohaldamiseks peab hageja väitma ja tõendama, et ta on asja omanik ning et kostja valdab asja ebaseaduslikult.
|
| 3-2-1-173-11
|
Riigikohus |
22.02.2012 |
|
Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas pool maakohtu määruse. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39).
Apellatsioonkaebuse menetlemisel peab ringkonnakohus sisuliselt hindama kõiki poolte õigel ajal ja nõuetele vastavalt esitatud asjaolusid ja tõendeid. Ringkonnakohtus asja läbivaatamisel ei oma tähtsust, mis asjaoludel vaidlustas pool maakohtu määruse. Juhul kui pool esitab uusi asjaolusid ja tõendeid, peab ringkonnakohus need vastu võtma, kui uute asjaolude ja tõendite esitamise tingis maakohtu menetlusõiguse normide oluline rikkumine (vt selle kohta Riigikohtu 8. veebruari 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 39). Juhul kui maakohus rikkus menetlusõiguse norme oluliselt, peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse sõltumata poolte taotlustest. Menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet.
Juhul kui maakohus rikkus menetlusõiguse norme oluliselt, peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse sõltumata poolte taotlustest. Menetlusõiguse normi olulise rikkumise korral peab ringkonnakohus tühistama maakohtu otsuse ka siis, kui pool ei esitanud sellisele rikkumisele õigel ajal vastuväidet.
|
| 3-2-1-103-14
|
Riigikohus |
26.11.2014 |
|
Tõendite esitamisel peab pool põhjendama, millise asjas tähtsa asjaolu tõendamiseks ta tõendit esitada soovib. Kui aga pool on esitanud tõendi seda kohustust eirates ja kohus on selle tõendi vastu võtnud, siis tuleb kohtul küsida temalt selgitust, mida esitatud tõendiga tõendada soovitakse ( p 11).
Kui ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, tuleb tal võtta seisukoht kõigi poolte maakohtus esitatud väidete ja vastuväidete kohta ning otsuses analüüsida kõiki esitatud tõendeid (p 10).
|
Facebook
Twitter