III-2/3-27/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|
| 3-2-1-128-96
|
Riigikohus |
28.11.1996 |
|
Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud.
|
| 3-2-1-44-97
|
Riigikohus |
11.04.1997 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on ühtne kõigi protsessiosaliste jaoks ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.
|
| 3-2-1-28-03
|
Riigikohus |
25.03.2003 |
|
Eesti kohtus tunnustatud Saksa kohtuotsus on kaasuse kontekstis käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 117 mõttes.
Maakohtu otsuse suure hilinemisega teatavakstegemine on protsessiõigusnormi rikkumine, kuid ainuüksi see ei põhjusta kohtuotsuse tühistamist. Pealegi on kassaatorile ennistatud apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning tal on võimalik olnud kasutada ettenähtud protsessiõigusi.
CMR art 1 lg 1 järgi kohaldatakse konventsiooni sätteid, kui on täidetud 3 tingimust: lepingus näidatud kaupade vastuvõtmise koht ja üleandmiseks ettenähtud koht asuvad eri riikides; üks neist riikidest, kus toimub kaupade vastuvõtmine või üleandmine, peab olema ühinenud CMR-ga; kaupade transpordi eest makstakse tasu.
CMR art 34 kohaldatakse, kui ühe lepinguga kindlaksmääratud tingimustel veavad mitu vedajat järgemööda. Sätte peamine mõte on anda kauba saatjale alus otsenõude võimaldamiseks kõikide veos osalevate vedajate vastu. CMR art 37 järgi võib vedaja, kes on hüvitanud tekkinud kahju, nõuda regressi korras teiselt vedajalt kahju hüvitamist. Antud asjas on täidetud CMR art-te 34 ja 37 kohaldamise eeldused.
|
| 3-2-3-5-03
|
Riigikohus |
13.11.2003 |
|
Kuna isiku teovõimetus tuvastatakse alles jõustunud kohtuotsusega, tuleb menetluse kestel käsitada isikut teovõimelisena ning võimaldada tal teostada oma tsiviilprotsessiteovõimest tulenevaid protsessiõigusi ja -kohustusi.
Õigus omada tsiviilprotsessiõigusvõimet on isikul sõltumata sellest, kas kohus kaasab ta protsessi või mitte.
TsMS § 258 lg 1 alusel peab kohus eksperdile esitama muu hulgas küsimuse, kas isik on võimeline kohtuistungil osalema. Kui ekspert on arvamusel, et isik ei ole võimeline kestvalt oma tegude tähendusest aru saama ja neid juhtima, kuid isiku võime kohta osaleda istungil ei ole ta arvamust avaldanud, siis ei tohi kohus jätta isikut ära kuulamata. Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema otsuse kätteandmisest arvates.
TsMS § 259 kehtiva redaktsiooni kohaselt kutsutakse isik kohtuistungile, kui piiratud teovõimega isiku vaimne seisund seda võimaldab. Selle sätte eesmärk on hagita menetluse eripära arvestades ka kaitsta isikut, kelle vaimne tervis ei võimalda(ks) kohtuistungist osa võtta, sest tema tervislik seisund võiks seetõttu halveneda.
Isik, kelle teovõime piiramist või teovõimetuks tunnistamist kohtu kaudu enne 01.07.2002 taotleti või kellele pärast 01.07.2002 taotletakse eestkostja määramist, on asjast huvitatud isik ning ta tuleb kaasata asja läbivaatamisse.
Kuna isik, kelle teovõimet sooviti piirata või keda sooviti tunnistada teovõimetuks, tuli huvitatud isikuna menetlusse kaasata, siis tuli talle ka kohtuotsus TsMS § 249 lg 1 ja § 246 lg 1 teise lause alusel kohtu algatusel teatavaks teha. Kohtuotsuse kätteandmine toimub analoogiliselt kohtukutse kätteandmise sätetega.
|
| 3-2-1-69-04
|
Riigikohus |
25.05.2004 |
|
Kohus peab otsuse tegemisest teavitama ka istungilt puuduvat protsessiosalist või tema esindajat.
Pärast uue hagiavalduse esitamist tuleb kohtul alustada eelmenetlust.
|
| 3-2-1-160-05
|
Riigikohus |
20.12.2005 |
|
TsMS § 226 lg 1 ei anna võimalust lugeda otsus avalikult teatavaks tehtuks selle saatmisega menetlusosalisele elektronposti teel. Seetõttu ei saa ka apellatsioonkaebusest teatamise ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema elektronkirja kättesaamise kohta kinnituse saatmisest. Samas võiks kohtu poolt elektronkirja saatmist käsitada otsuse avalikult teatavaks tegemise aja muutmisest teatamisena. Kuid siis peaks kohus seda elektronkirjas selgelt märkima.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus nr 3-2-1-158-04.
|
| 3-2-1-128-06
|
Riigikohus |
11.12.2006 |
|
Kohus peab tegema endast oleneva kohtuotsuse kättetoimetamiseks, olenemata otsuse vaidlustamise tähtajast, Sama kehtib TsMS § 632 lg 1 kohta maakohtu otsuse kättetoimetamise osas. Otsuse kättetoimetamata jätmine võib olla mõjuvaks põhjuseks apellatsiooni- või kassatsioonitähtaja ennistamisel.
Üldõigusjärgluse korral peab kohus selgelt otsustama poole õigusjärglase menetlusse lubamise ning õigusjärglus peab kohtulahendi täidetavuse huvides nähtuma ka kohtulahendist. Sama kehtib ka eriõigusjärgluse kohta.
Ülesütlemise vaidlustamise avalduse esitamisel tuleb järgida VÕS § 329 nõudeid. Vastav tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus on edastatud üürnikule TsÜS § 69 kohaselt. Nimetatud sätte teise lõike teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eelnev kehtib ka üürilepingu pikendamise avalduse esitamise kohta.
Tähtajatu üürilepingu võib kumbki pool igal ajal üles öelda, lähtudes VÕS § 195 lg-st 3 ning §-dest 311 ja 312. Konkreetset põhjust tähtajatu lepingu korraliseks ülesütlemiseks ka eluruumi puhul vaja ei ole. Seetõttu on ka VÕS § 325 lg 2 p 3 mõttes piisav, kui eluruumi üürilepingu ülesütlemisavalduses on tehtud üksnes viide tähtajatu üürilepingu korralisele ülesütlemisele. Tingimata vajalik ei ole viide ülesütlemise aluseks olevale konkreetsele võlaõigusseaduse sättele, kuid oluline on, et üürnik saaks aru, mistõttu leping üles öeldakse, et hinnata ülesütlemise seaduslikkust.
Ülesütlemise vaidlustamise avalduse esitamisel tuleb järgida VÕS § 329 nõudeid. Vastav tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil ülesütlemisavaldus kui tahteavaldus on edastatud üürnikule TsÜS § 69 kohaselt. Nimetatud sätte teise lõike teise lause kohaselt loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Eelnev kehtib ka üürilepingu pikendamise avalduse esitamise kohta.
EES § 5 lg 1 p 3 mõte on tagada, et asustamata eluruume võiksid eesõigusega osta esmajoones just tagastatud majas elavad üürnikud, kuid ostes korteri, pidi üürnik koos perekonnaliikmetega vabastama seni tema kasutuses oleva eluruumi. Kui üürnik sellise tingimusega ei nõustunud, oli eluruumi müüjal õigus keelduda temaga müügilepingu sõlmimisest. Kuid ostes eesõigusega korteri, ei lõppe automaatselt senine üürileping. See ei ole ka üürileandja poolt üürilepingu lõpetamise aluseks.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-9-06.
Tulenevalt TsMS § 210 lg-st 2 ei takista kinnisasja omaniku muutumine menetluse ajal menetluse jätkamist seniste pooltega. Samas võib poole menetluses asendada õigusjärglasega. TsMS § 210 lg 3 mõttest tulenevalt on poole asendamiseks selle sätte järgi vajalik nõusolek ka seniselt poolelt, kuna teda ei saa tahtevastaselt menetlusest eemaldada. Sõltumata vastaspoole (ja ka senise poole) nõusolekust võib õigusjärglane astuda TsMS § 210 lg 3 teise lause järgi menetlusse või teda võib sinna kaasata kolmanda isikuna õiguseelneja poolel.
Üldõigusjärgluse korral peab kohus selgelt otsustama poole õigusjärglase menetlusse lubamise ning õigusjärglus peab kohtulahendi täidetavuse huvides nähtuma ka kohtulahendist. Sama kehtib ka eriõigusjärgluse kohta.
|
| 3-2-1-10-08
|
Riigikohus |
17.03.2008 |
|
TsMS § 442 lg 2 p 6 järgi (koostoimes TsMS § 654 lg-ga 1) tuleb otsuse sissejuhatuses märkida mh menetlusosaliste isikukoodid.
Kui ringkonnakohus ei ole asja läbi vaadanud sisuliselt, vaid on teinud maakohtu väidetavale menetluslikule rikkumisele põhineva otsuse, siis sellise otsuse tegemiseks ei ole üldjuhul vajalik otsuse avalikult teatavaks tegemist TsMS § 452 lg 4 kohaselt edasi lükata.
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, on siiski võimalik TsMS § 2 eesmärki silmas pidades TsMS § 449 lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks.
Kui ringkonnakohtu koosseisu vahetumine ei ole poolte ega kõrgema astme kohtu jaoks kontrollitav, on tegemist TsMS § 669 lg-s 2 sätestatud menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, mis on alus kohtuotsuse tühistamiseks.
Menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt ei ole otstarbekas teha kulukat ekspertiisi varaesemetele, mis ühisvara hulka ei kuulu. Kuigi abikaasade ühisvara jagamise hagi on oma olemuselt kujundushagi, on siiski võimalik TsMS § 2 eesmärki silmas pidades TsMS § 449 lg-t 1 laiendavalt tõlgendada ning lubada vaheotsuse tegemist ühisvara koosseisu kindlaksmääramiseks.
|
| 3-2-1-6-09
|
Riigikohus |
04.03.2009 |
|
Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks kohtukoosseisu liige.
TsMS § 68 lg 2 kohaselt tuleb üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha ka menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.
Tulenevalt TsMS § 68 lg-st 6 saab tähtaja ennistamise taotluse esitada ka lõppenud kohtumenetluse korral. Tähtajalised piirangud tähtaja ennistamise taotluse esitamisele tulenevad TsMS § 67 lg-st 2. Need piirangud ei ole seotud tsiviilasja menetluse lõppemisega.
Kuigi ringkonnakohus peab eraldi menetlustes otsustama apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse menetlusse võtmise, siis ei tähenda see siiski seda, et koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ei tule esitada kaebust ennast.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda menetluslikke otsuseid teha kirjaga. Praegusel juhul on tähtaja ennistamise taotluse tagastamise kohta tehtud kiri käsitatav määrusena TsMS § 643 lg 1 järgi, sest sellega lahendati menetlusosalise taotlus.
Kuigi ringkonnakohus peab eraldi menetlustes otsustama apellatsioonkaebuse või vastuapellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja kaebuse menetlusse võtmise, siis ei tähenda see siiski seda, et koos kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ei tule esitada kaebust ennast.
TsMS §-s 2 märgitud tsiviilkohtumenetluse ülesannete täitmiseks tuleb vajalikel juhtudel jätta menetlusosalise esitatud dokumendist kohtu toimikusse koopia ka siis, kui dokument tagastatakse selle esitanud isikule. See võimaldab muu hulgas kõrgema astme kohtul kontrollida dokumendi esitamist, sh menetlustähtaja ennistamise taotluse korral.
Tähtaja ennistamise küsimuse peab lahendama ringkonnakohus kolmeliikmelises koosseisus. Isegi juhul, kui asuda seisukohale, et ringkonnakohus ei lahendanud tähtaja ennistamise taotlust sisuliselt, s.o tagastas selle läbivaatamatult, ei ole tegemist menetlusosalise taotlusega asja ettevalmistamisel, mille võib TsMS § 640 lg 3 järgi lahendada üks kohtukoosseisu liige.
|
Facebook
Twitter