3-2-1-29-96
|
Riigikohus |
13.03.1996 |
|
Vaidlustatakse vastuhagi rahuldamata jätmine. Apellatsioonikohus kontrollis põhihagi rahuldamise õigsust ja selle rahuldamine välistas vastuhagi rahuldamise. Kohtul on õigus otsustada asi TsKS § 292 lg 1 p 1 alusel kaebuse põhjal menetlust jätkamata.
|
| 3-2-1-42-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Lähtudes elamusuhteid reguleerivate seaduste muutmisest oli ringkonnakohtul võimalik anda hinnang, kas kostja kasutas eluruumi õiguslikul alusel ja kui kasutas, millisel. Asja kiiremaks lahendamiseks sai apellatsioonikohus ise asja otsustada TsKS § 319 p 2 alusel
|
| 3-2-1-55-96
|
Riigikohus |
17.04.1996 |
|
TsKS §-s 285 lg 1 kehtestatud apellatsioonkaebuse käiguta jätmine peab tagama reaalse võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kui apellatsioonkaebuse käiguta jätmise määrus saadeti kohtu poolt välja hilinemisega ja apellandil ei olnudki seda võimalik kätte saada enne puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäeva, siis puudub tähtpäev, milleks puudused tuli kõrvaldada ja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise lahendamine on ainetu. Sellisel juhul tuleb apellandile anda tähtaeg nõuetekohase apellatsioonkaebuse esitamiseks ja vastava taotluse olemasolul võtta seisukoht riigilõivu tasumisest vabastamise osas.
|
| 3-2-1-57-96
|
Riigikohus |
24.04.1996 |
|
Ringkonnakohus leidis õigesti, et linnakohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p-s 3 sätestatut, kuid rikkus ise TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid. Tehingu pooleks mitteoleva isiku hagiavalduse alusel tehingu kehtetuks tunnistamise asja läbivaatamisel tehingu teise poole asjasse kaasamine kohtu poolt, ei ole vastuolus TsKS § 146 lg 2 p 3 tuleneva põhimõttega, mille kohaselt hageja nimetab kostja.
|
| 3-2-1-75-96
|
Riigikohus |
23.05.1996 |
|
Kohtuotsuse resolutsioonis märgitakse kohtu seisukoht hagi rahuldamise või tervikuna või osaliselt rahuldamata jätmise kohta.
Kui esimese astme kohus rahuldas hagi tervikuna ning apellatsioonikohus osaliselt, siis apellatsioonikohus muudab esimese astme kohtu otsust mitte ei tühista seda.
|
| 3-2-1-72-96
|
Riigikohus |
29.05.1996 |
|
Kui apellatsioonikohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, ei pea ta TsKS § 313 lg 2 kohaselt kordama oma otsuses esimese astme kohtu otsuse põhjendusi ja seetõttu põhjendusi kordamata, ringkonnakohus ei ole rikkunud TsKS §-de 232 lg 4 ja 228 lg 1 sätestatut.
|
| 3-2-1-97-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Ilma protsessitoimingut tegemata (apellatsioonkaebust esitamata) ei saa taotleda selle toimingu tegemise (apellatsioonkaebuse esitamise) tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-1-99-96
|
Riigikohus |
26.09.1996 |
|
Tulenevalt TsKS §-st 301 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust ainult kaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Apellatsioonikohus ei või laiendada asja läbivaatamise ulatust, lubades vastuolus TsKS §-is 301 lg 3 sätestatule, apellandil pärast kaebuse esitamist laiendada oma kaebust esimese astme kohtu otsuses tuvastatud asjaoludele, mida ta apellatsioonkaebuses ei vaidlustanud.
|
| 3-2-1-105-96
|
Riigikohus |
03.10.1996 |
|
Kui ringkonnakohus leidis, et kindlustushüvitise taotleja jättis täitmata LKindlS § 20 lg 1 nõuded liiklusõnnetuses hävinud muu vara kahjustuste tuvastamiseks, siis pidi ta tuvastama, millised nõuded jättis hageja täitmata ja millistest asjaoludest tulenes apellatsioonikohtu selline järeldus. Ringkonnakohus leidis, et viivise nõude osas pole kohtuotsust vaidlustatud, kuid tühistas linnakohtu otsuse ka viivise nõude osas.
Kui ringkonnakohus leidis, et kindlustushüvitise taotleja jättis täitmata LKindlS § 20 lg 1 nõuded liiklusõnnetuses hävinud muu vara kahjustuste tuvastamiseks, siis pidi ta tuvastama, millised nõuded jättis hageja täitmata ja millistest asjaoludest tulenes apellatsioonikohtu selline järeldus.
|
| 3-2-3-23-96
|
Riigikohus |
10.10.1996 |
|
Ringkonnakohtu õigus lahendada asi TsKS §-s 298 sätestatud tingimustel kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ei vabasta teda kohustusest lahendada protsessiosaliste taotlusi (TsKS § 307).
Kui ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse ja uue otsusega jätab hagi rahuldamata, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ning 4 kohaselt peab ta seisukoha võtma ka hageja väite osas, mida tühistatud kohtuotsus ei sisaldanud seoses hagi rahuldamisega.
|
| 3-2-1-109-96
|
Riigikohus |
10.10.1996 |
|
TsKS § 285 lg 1 kohaselt on apellatsioonkaebuselt riigilõivu tasumata jätmine puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmise õigus esimese astme kohtul. Apellatsioonikohtu tähtaja pikendamine ei olnud vastuolus tsiviilkohtupidamise üldise põhimõttega (TsKS § 3 lg 2).
|
| 3-2-1-114-96
|
Riigikohus |
18.10.1996 |
|
Kui kohtu poolt antud apellatsioonkaebuses puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaeg on enne kohtumääruse jõustumist möödunud ning kohus teeb uuesti määruse apellatsioonkaebuse läbivaatamatult tagastamiseks, peab kohus andma ka uue tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kui need on kõrvaldamata.
|
| 3-2-1-117-96
|
Riigikohus |
24.10.1996 |
|
Kirjaliku menetluse rakendamist apellatsioonikohtus ei saa selles asjas käsitleda põhiseaduse § 24 rikkumisena, kuna apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist.
Liikluskindlustuse seadus piiras regressiõigust vaid kindlustatud sõiduki kindlustusvõtja vastu, mitte aga muude kahjutekitajate vastu. Kindlustamata sõiduki juht pidi regressi korras vastutama ELKF ees tekitatud liikluskahju eest üldistel alustel TsK § 460 järgi. LKindlS § 29 lg 2 sätestas vastutuse erandid seoses autojuhi õigusvastase käitumisega, aga mitte erandi sellest, kas auto oli kindlustatud või mitte.
|
| 3-2-1-125-96
|
Riigikohus |
14.11.1996 |
|
Ringkonnakohtu istungi ajast kolmandatele isikutele mitteteatamine on TsKS § 318 lg 1 p 2 alusel kohtuotsuse tühistamise alus.
|
| 3-2-1-128-96
|
Riigikohus |
28.11.1996 |
|
Kohtuotsusele kaebuse esitamise õigus tekib protsessiosalisel sel päeval, mil kohtuotsus avalikult teatavaks saab - ükskõik, kas see toimub avaliku kuulutamisena samal istungil kohtusaalis, avaliku kuulutamisena kohtu poolt teatatud päeval või teatavaks tegemisega kohtu kantselei kaudu kohtu poolt teatatud päeval. Seadus ei tee erandit ei neile, kes kohtuistungil ei viibinud ega neile, kes kohtuotsuse hilisema teatavaks tegemise päeval mingil põhjusel otsusest teada ei saanud.
|
| 3-2-3-3-97
|
Riigikohus |
10.03.1997 |
|
Tagaseljaotsuse saab teha üksnes siis, kui pool puudub kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud tagaseljaotsusest.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 sätestatud protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
|
| 3-2-1-44-97
|
Riigikohus |
11.04.1997 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on ühtne kõigi protsessiosaliste jaoks ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.
|
| 3-2-1-50-97
|
Riigikohus |
18.04.1997 |
|
Ringkonnakohtul on õigus anda pooltevahelisele suhtele õiguslik kvalifikatsioon.
Kui pooled on lepingus viivise osas kokku leppinud, siis on viivist õigus nõuda ka pärast lepingu täitmist, kui lepingujärgse tasu maksmisel ei tehtud viivise ulatuses tasaarvestust.
|
| 3-2-1-58-97
|
Riigikohus |
06.05.1997 |
|
Ringkonnakohus pidi TsKS § 301 lg 1 kohaselt apellatsioonkaebuse alusel kontrollima esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ning andma apellandi väidetele õigusliku hinnangu.
|
| 3-2-1-67-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Protsessi tuleb kaasata kõik isikud, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustab. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid.
Üürilepingut ei ole võimalik tunnustada või mitte tunnustada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnustuseta kuni lõppemise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamiseni.
|
Facebook
Twitter