Kohtulahendite liigitus

Kokku: 91| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
III-2/1-32/94 PDF Riigikohus 13.09.1994
III-2/1-17/95 PDF Riigikohus 21.03.1995
III-2/1-43/95 PDF Riigikohus 14.09.1995
3-2-3-5-96 PDF Riigikohus 06.03.1996
Advokaadi abi eest kulude väljamõistmisel pankrotimenetluses tuleb rakendada tsiviilkohtupidamise seadustiku sätteid, sest PankrS § 2 lg. 2 ei tulene teisiti
3-2-1-83-96 PDF Riigikohus 20.06.1996
TsKS § 57 lg 1 näeb ette pooltele tagajärje kohtukulude nimekirja mitteesitamise eest, kuid ei keela esimese astme kohtul kohtukulude väljamõistmist.
3-2-1-49-97 PDF Riigikohus 09.06.1997
Pärast asjaolude tuvastamist saab kohus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada. Otsuses tuleb põhjendada kohtukulude jaotust poolte vahel (TsKS § 228 lg 1).
3-2-1-4-00 PDF Riigikohus 13.01.2000
Hinnaga hagis mõistab kohus hagejalt välja vajalikud ja põhjendatud kulud kostjale tema esindajana asjast osavõtnud advokaadi abi eest kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast (TsMS § 61 lg 1 p1).
3-2-1-89-00 PDF Riigikohus 04.10.2000
Apellatsioonikohus ei rahuldanud hageja nõudeid ja rahuldas kostja nõude töölt sunnitud puudumise aja eest palga saamiseks. Seega ei olnud põhjendatud kohtukulude jätmine poolte enda kanda, vaid apellatsioonikohus pidi juhinduma TsMS § 60 lg-s 1 sätestatust.
3-2-1-147-00 PDF Riigikohus 19.12.2000
TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohtukuludeks on TsMS § 46 järgi riigilõiv ja asja läbivaatamiskulud. Asja läbivaatamiskulude hulka kuulub TsMS § 52 p 1 järgi eksperditasu.
3-2-1-6-01 PDF Riigikohus 24.01.2001
Kohus mõistab TsMS § 60 lg 1 kohaselt poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Selle paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse TsMS § 60 lg 2 kohaselt ka siis, kui pool, kelle kahjuks on otsus tehtud, oli vabastatud kohtukulude tasumisest riigituludesse.
3-2-1-99-01 PDF Riigikohus 19.06.2001
Valides hagi osalisel rahuldamisel TsMS § 60 lg-s 1 sisalduva kohtukulude jaotamise kahe võimaluse vahel, tuleb muuhulgas arvestada ka hagi rahuldatud ja rahuldamata jäetud osa proportsioone, sättes sisalduvat võimalust ei või kohus suvaliselt kohaldada. Kuna vaidlusaluses asjas on hagi rahuldatud ja rahuldamata osa suurusjärk oluliselt erinev, on põhjendatum rakendada TsMS § 60 lg 1 sisalduvat põhimõtet, mille kohaselt hagi osalisel rahuldamisel mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõude suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti.
3-2-1-95-01 PDF Riigikohus 28.11.2001
Kohtukulude jaotamisel TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb arvestada, ühe hagiavalduse alusel esitatud kahest üheliigilisest hagist erinevate kostjate vastu (TsMS § 75) - ühe rahuldamine ei ole vaadeldav hagi osalise rahuldamisena, vaid ühe hagi rahuldamisena ja teise hagi rahuldamata jätmisena.
3-2-1-160-01 PDF Riigikohus 19.12.2001
Kohtukulude jaotamisel tuleb arvestada seda, kelle suhtes hagi rahuldati või rahuldamata jäeti. Ainuüksi see, et isik osaleb menetluses kostjana, ei anna alust temalt kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta pole teinud vaidlustatud tehinguid.
3-2-1-66-02 PDF Riigikohus 23.05.2002
Vastavalt TsMS § 60 lg-le 1 mõistetakse hagi osalisel rahuldamisel kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega.
3-2-1-106-02 PDF Riigikohus 23.10.2002
Hagi erinevate kostjate vastu rahuldati, mistõttu on TsMS § 60 lg-s 1 sätestatuga vastuolus ringkonnakohtu otsus jätta kohtukulud hageja kanda.
3-2-1-146-02 PDF Riigikohus 03.12.2002
TsK
Kui kolmas isik esitab apellatsioonkaebuse, muutub ta apellatsioonimenetluse pooleks ning seetõttu on kaebuse rahuldamata jätmise korral temalt õigus välja mõista kohtukulud. Samuti võiks kaebuse rahuldamise korral õigusabikulud välja mõista tema kasuks.
3-2-1-25-03 PDF Riigikohus 19.03.2003
TsMS §-de 60 ja 61 sõnastus ei välista võimalust, et poole palvel, kelle kasuks kohtukulud välja mõistetakse, kantakse raha üle isikule, kes ei ole protsessiosaline. Ringkonnakohus oleks pidanud otsuse resolutsioonis märkima, et kohtukulud mõistetakse välja kostja kasuks, kuid need tuleb üle kanda Tallinna linnale. Selline otsus ei anna protsessis mitteosalenud isikule õigust nõuda kohtukulude osas sundtäitmist.
3-2-1-95-03 PDF Riigikohus 30.09.2003
Kohtukulude jaotamise regulatsiooni eesmärgiks on lisaks kohtukulude hüvitamisele poolele, kelle kasuks tehti kohtuotsus, ka poolte distsiplineerimine ning nende protsessiõiguste heauskse kasutamise tagamine. Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-99-01.
3-2-1-132-03 PDF Riigikohus 05.11.2003
Ringkonnakohus oleks pidanud võtma otsuses seisukoha vastuapellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivu väljamõistmise kohta. Samuti oleks ringkonnakohus pidanud üheselt ja selgelt otsustama, kas linnakohtu otsus kostjalt välja mõistetud riigilõivu osas tuleb jätta muutmata.
3-2-1-145-03 PDF Riigikohus 11.12.2003
Kaebus kohtutäituri otsuse peale esitatakse kohtule TsMS § 247 lg 2 tähenduses kui asi, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mis tuleb läbi vaadata hagita menetluses. TsMS § 60 lg 12 kohaselt kannab hagita asjas kohtukulud avaldaja.

Kokku: 91| Näitan: 1 - 20