III-2/3-6/94
|
Riigikohus |
12.04.1994 |
|
|
| III-2/3-6/95
|
Riigikohus |
28.02.1995 |
|
|
| III-2/3-27/95
|
Riigikohus |
08.11.1995 |
|
|
| 3-2-3-6-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Kuna kaja esitanud esindaja ei esitanud kohtule oma volitusi tõendavat dokumenti, siis kohus tagastas põhjendatult kaja läbivaatamatult.
|
| 3-2-3-9-96
|
Riigikohus |
20.03.1996 |
|
Asja lahendada eelmenetluses tagaseljaotsusega võib kohus juhul, kui kostjale kohus andis kirjaliku vastamistähtaja (TsKS § 166 lg. 1 p. 1) ja ta tähtaegselt ei vastanud ning hagiavalduse ärakiri ja vastuse nõudmine oli kostjale kättetoimetatud (TsKS § 201 lg. 3)
|
| 3-2-3-3-97
|
Riigikohus |
10.03.1997 |
|
Tagaseljaotsuse saab teha üksnes siis, kui pool puudub kohtuistungilt sellele vaatamata, et talle on kohtukutse kätte antud ning teda on hoiatatud tagaseljaotsusest.
Igaühel on õigus olla oma kohtuasja arutamise juures. Linnakohtu otsus tuleb tühistada TsKS § 318 lg 1 p 2 sätestatud protsessiõiguse normi rikkumise tõttu.
|
| 3-2-3-5-97
|
Riigikohus |
02.04.1997 |
|
TsKS §-st 198 lg 1 ja 2 tulenevalt võib kohus kostja eelistungilt puudumise korral lahendada hageja nõudmisel asja tagaseljaotsusega, kui kostja puudumise tõttu oli eelmine eelistung edasi lükatud ning kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse.
|
| 3-2-3-11-97
|
Riigikohus |
17.09.1997 |
|
Kui mõni asjast osavõttev isik kohtuistungile ei ilmunud ja puudusid andmed temale kohtukutse kätteandmise kohta, pidi kohus TsPK § 168 lg 1 kohaselt asja arutamise edasi lükkama.
|
| 3-2-1-101-97
|
Riigikohus |
25.09.1997 |
|
Kaja käiguta jätmise ja selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, lahendab kohus ühe protsessuaalse dokumendiga.
|
| 3-2-3-16-97
|
Riigikohus |
20.11.1997 |
|
Kostjat võib ajalehekuulutusega kohtusse kutsuda üksnes siis, kui pöördumine aadressbüroo ja poltsei poole ei aita selgitada kostja elukohta.
Tagaseljaotsuse võib kohus teha kohaloleva poole nõudmisel ja tagaseljaotsuse tegemise võimalusest peab puuduvat poolt olema hoiatatud.
|
| 3-2-3-18-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kaja käiguta jätmise ja läbivaatamatult tagastamise määrusele on õigus esitada erikaebus (TsKS § 279, § 205 lg 3). Seda ei saa asendada kohtuvigade parandamise avaldus Riigikohtule.
|
| 3-2-3-4-98
|
Riigikohus |
21.04.1998 |
|
Kohus võib eelmenetluses tagaseljaotsusega (TsKS § 166) asja lahendada siis, kui kohus on veendunud, et kostja sai kätte hagiavalduse koos lisadega ja kohustusega kohtule tähtaegselt kirjalikult vastata ning ta ei ole kohtu näidatud tähtajaks vastanud.
|
| 3-2-1-107-98
|
Riigikohus |
03.11.1998 |
|
Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud eelistungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus (haigus), siis vastavalt TsMS § 207 lg 1 (TsKS § 206 lg 2) on tal õigus 30 päeva jookusul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda samas kohtus menetluse taastamist mitte aga esitada hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebust.
|
| 3-2-3-18-98
|
Riigikohus |
15.12.1998 |
|
Tagaseljaotsuse tegemiseks oluline tingimus TsKS § 198 lg 1 järgi on see, et eelistungil kohalolev pool nõuab tagaseljaotsuse tegemist.
|
| 3-2-1-105-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kui kaja esitamise tähtaeg on lõppenud, siis kaja esitamine pärast tähtaja möödumist ei loo õiguslikke tagajärgi ja kaja tuleb jätta TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähelepanuta ja tagastada.
|
| 3-2-1-95-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Tagaseljaotsuse tegemisel TsMS § 201 lg 5 alusel rahuldatakse hagi ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Eelistungil kostja puudumisel tagaseljaotsuse tegemisel peab kohus aluseks võtma hagiavalduses esitatud õiguslikud põhjendused, sest eelistungil esitatakse, mitte ei uurita tõendeid.
|
| 3-2-1-4-01
|
Riigikohus |
18.01.2001 |
|
Vastavalt TsMS §-le 149 lg 2 p 8 keeldub kohus määrusega avalduse menetlusse võtmisest ja tagastab selle, kui avalduse on esitanud isik, kellel ei ole tsiviilprotsessiteovõimet. Juriidilise isiku teovõimet, seega ka protsessiteovõimet pidi avalduse esitamisel tõendama hageja ja kohus pidi seda asja menetluse võtmisel kontrollima.
Kui kas või ühe poole elu- või asukoht on välismaal, siis vastavalt TsMS § 201 lg 8 p 3 ei või kohus tagaseljaotsust teha.
Hagiavalduse vormi nõudest (TsMS § 147 lg 1 p 2) ja avalduse menetlusse võtmisest keeldumise alustest (TsMS § 149 lg 4) tuleneb, et ka siis, kui hagiavaldusele on alla kirjutanud esindaja, peab hageja asukoha aadress olema nii täpne, et võimaldab kohtul vajaduse korral kohtukutse või kirja kättetoimetamise.
Millist seadust tuleb kohaldada välismaise juriidilise isiku õigusvõime ja teovõime kindlakstegemisel, on sätestatud TsÜS § 134.
|
| 3-2-1-14-01
|
Riigikohus |
07.02.2001 |
|
Põhjendamatu on kassaatori väide, et maakohus pidanuks aktsepteerima tema seaduslikku takistust kohtuistungile mitteilmumisel. Kassaator oli teadlik kohtuistungi toimumisest ning tema puudumine ei takistanud PankrS § 271 lg 5 kohaselt asja läbivaatmist.
Ringkonnakohus leides, et kassaatori esindajal ei ole õigust kohtus volikirja alusel juriidilist isikut esindada, ei andnud kassaatorile TsMS § 88 lg 7 järgi võimalust võtta asjas uus esindaja. Selline protsessiõiguse normi oluline rikkumine on kohtuotsuse tühistamise aluseks.
Kuigi TsMS § 88 ei sätesta otseselt, et isik, kelle suhtes on kohaldatud ärikeeldu, ei tohi olla kohtus juriidilise isiku esindaja, keelas kohus õigesti vastava isiku poolt juriidilise isiku esindamise kohtus tõlgendades PankrS § 35 ja lähtudes ÄS § 16 lg 1 tulenevast analoogiast. Kolleegium leiab, et TsMS §-st 87 tulenevaid õigusi esindada kohtus juriidilist isikut saab võrrelda majandustegevusega seotud õigustoimingutega ÄS § 16 mõttes. Arvestades ärikeelu mõtet ja eesmärki, tuleb lugeda ärikeeldu esindamisõiguse keeluks tingimusel, et tegemist on ettevõtja majandustegevusega seotud vaidlusega kohtus.
|
| 3-2-1-30-02
|
Riigikohus |
27.02.2002 |
|
Apellandi avaldus menetluse uuendamiseks tuleb TsMS § 323 lg 1 kohaselt rahuldada. Apellandi esitatud töövõimetuslehe kohaselt oli ta istungilt puudumise ajal töölt haiguse tõttu vabastatud, seetõttu saab tema haigust TsMS § 206 kohaselt lugeda seaduslikuks takistuseks.
|
| 3-2-1-47-02
|
Riigikohus |
15.03.2002 |
|
Kohus võib jätta apellatsioonkaebuse TsMS § 322 lg 1 alusel läbi vaatamata, kui apellant või tema esindaja ei ilmu kohtuistungile ning nad pole kohtule õigeaegselt (enne kohtuistungi algust) teatanud kohtuistungile mitteilmumise põhjust või taotlenud kohtuistungi edasilükkamist.
|
Facebook
Twitter