3-2-3-6-96
|
Riigikohus |
06.03.1996 |
|
Kuna kaja esitanud esindaja ei esitanud kohtule oma volitusi tõendavat dokumenti, siis kohus tagastas põhjendatult kaja läbivaatamatult.
|
| 3-2-1-101-97
|
Riigikohus |
25.09.1997 |
|
Kaja käiguta jätmise ja selle võimaliku tagastamise tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel, lahendab kohus ühe protsessuaalse dokumendiga.
|
| 3-2-3-18-97
|
Riigikohus |
23.12.1997 |
|
Kaja käiguta jätmise ja läbivaatamatult tagastamise määrusele on õigus esitada erikaebus (TsKS § 279, § 205 lg 3). Seda ei saa asendada kohtuvigade parandamise avaldus Riigikohtule.
|
| 3-2-1-107-98
|
Riigikohus |
03.11.1998 |
|
Kui hagi jäeti läbi vaatamata seetõttu, et hageja ei ilmunud eelistungile, kuid tal oli puudumiseks seaduslik takistus (haigus), siis vastavalt TsMS § 207 lg 1 (TsKS § 206 lg 2) on tal õigus 30 päeva jookusul hagi läbi vaatamata jätmisest taotleda samas kohtus menetluse taastamist mitte aga esitada hagi läbivaatamata jätmise määrusele erikaebust.
|
| 3-2-1-105-99
|
Riigikohus |
10.11.1999 |
|
Kohus taastab menetluse TsMS § 203 lg 1 kohaselt, kui pool, kelle kohalolekuta tagaseljaotsus tehti, taotleb kajas kümne päeva jooksul otsuse kättesaamisest samalt kohtult menetluse taastamist. Kui kaja esitamise tähtaeg on lõppenud, siis kaja esitamine pärast tähtaja möödumist ei loo õiguslikke tagajärgi ja kaja tuleb jätta TsMS § 42 lg 1 kohaselt tähelepanuta ja tagastada.
|
| 3-2-1-86-03
|
Riigikohus |
03.09.2003 |
|
TsMS § 28 ei näe ette võimalust anda kohtudokumente edasiandmiseks protsessiosalisega mitteseotud kõrvalistele isikutele ja lugeda neid selle toiminguga kätteantuks protsessiosalisele.
Kaja esitamise tähtaega tuleb hakata lugema tagaseljaotsuse kättesaamise, mitte sellest teada saamise kuupäevast.
|
| 3-2-2-1-04
|
Riigikohus |
03.06.2004 |
|
Hagiavalduse kätteandmisele tuleb kohaldada kohtukutse kätteandmist reguleerivaid sätteid. Ajalehekuulutuse abil võib kutset kätte anda ainult siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemusi andnud (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-3-5-02). Kostja elukoha kindlaks tegemiseks peab kohus tegema täiendavaid toiminguid, nt tegema hagejale ettepaneku leida andmeid kostja elukoha kohta, tegema järelepärimine avaliku registri pidaja ja/või teise ametiasutuse poole, kelle võib olla andmeid isiku elukoha kohta. Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele.
Asjaolu, et kohus ei teinud täiendavaid toiminguid kostja tegelikust viibimiskohast teada saamiseks, võib olla aluseks kaja esitamise tähtaja ennistamisele. Kaja esitamise tähtaja ennistamise avaldust saab analoogia alusel TsMS § 202 lg-ga 2 ja § 203 lg-ga 1 esitada 20 päeva jooksul, arvates ajast, mil isik sai teada või pidi teada saama, et tema suhtes on teatud dokument loetud kätteantuks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega.
|
| 3-2-2-2-06
|
Riigikohus |
06.10.2006 |
|
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab esitada kaja TsMS § 415 järgi. Samas saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel, sel juhul tuleb arvestada võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-2-3-06
|
Riigikohus |
16.10.2006 |
|
Kohtusse kutsumine ja hagiavalduse kostjale kätteantuks lugemine ajalehekuulutuse avaldamisega riivab intensiivselt põhiseaduse § 24 lg-s 2 sätestatud põhiõigust olla oma kohtuasja arutamise juures. See asjaolu seab kõrgendatud nõuded kohtusse kutsumisele ja hagiavalduse kätteantuks lugemisele enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 27 kohaselt.
Tagaseljaotsusele saab saab teistmise aluste olemasolul esitada Riigikohtule teistmisavalduse TsMS § 702 lg 1 alusel. Riigikohtusse teistmisavalduse esitanu peab arvestama võimalusega, et Riigikohus asja ei menetle, kui ei ole täidetud TsMS §-s 709 sätestatud tingimus. Teistmisavalduse menetlemata jätmisel võib menetlusosalise jaoks olla kaja esitamise tähtaeg möödunud, kuid mõjuva põhjuse olemasolul on võimalik taotleda kaja esitamise tähtaja ennistamist.
|
| 3-2-1-152-06
|
Riigikohus |
14.02.2007 |
|
TsMS-st tuleneb, et määruskaebust ei saa esitada selliste määruste peale, millega kohus kaja alusel menetluse taastas. Seega saab TsMS § 417 lg 4 teise lause alusel määruskaebuse Riigikohtule esitada ainult juhul, kui ringkonnakohus jättis menetluse taastamata.
TsMS § 415 lg 1 p 1 tuleb nii juriidilise isiku kui ka füüsilise isiku jaoks tõlgendada nii, et isikud oleksid võrdselt koheldud. Juriidiline isik võib esitada kaja sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses siis, kui hagi ei toimetatud kätte juriidilise isiku seaduslikule või juriidilist isikut menetluses esindavale lepingulisele esindajale isiklikult allkirja vastu.
TsMS § 407 lg 1 paneb see säte kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse. See tähendab seda, et kohus peab subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla. Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks. See kehtib ka juhul, mil kostja on esitanud hagile vastuväited, kuid tema kahjuks tehakse tagaseljaotsus TsMS § 413 alusel, st kohtuistungile ilmumata jätmise tõttu. Kui hageja on hagis taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, kuid hagiavalduses esitatud asjaolud ei ole õiguslikult veenvad, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
TsMS § 323 lg 2 koostoimes § 323 lg-ga 1 laiendab TsMS §-s 319 sätestatud võimalusi juriidilisele isikule menetlusdokumendi kättetoimetamiseks. TsMS § 323 võimaldab menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugeda dokumendi üleandmisega ka muudele töötajatele, kes püsivalt viibivad juriidilise isiku äriruumis või osutavad talle muu sarnase lepingu alusel püsivalt teenuseid, sõltumata sellest, kas nad on volitatud isiku nimel dokumente vastu võtma või kas nende puhul tuleks eeldada sellise volituse olemasolu. Kuid TsMS § 415 lg 1 p-de 1 ja 2 tähenduses saab dokumendi juriidilisele isikule või tema esindajale isiklikult allkirja vastu kättetoimetatuks lugeda vaid siis, kui nimetatud sätete alusel dokumenti vastuvõttev isik on ühtlasi ka juriidilise isiku lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses või juriidilise isiku seaduslik esindaja.
|
| 3-2-1-143-07
|
Riigikohus |
29.01.2008 |
|
Esindaja võimalikud minetused esindamisel saavad olla aluseks vaid esindatava võimalikele nõuetele tema vastu, kuid ei saa mõjutada menetlustulemust.
Ainuüksi üürilepingu ülesütlemise kehtivaks lugemine ei välista üürniku võimalikku kahju hüvitamise nõuet üürileandja vastu, kui üürilepingu lõpetamise aluseks olevad asjaolud olid põhjustatud üürileandja poolsest üürilepingu rikkumisest.
Kohtul ei ole kohustust ka menetluses kompromissi sõlmimise väljavaate olemasolul kutsuda pooli kohtuistungil isiklikult osalema, kuna kompromissi sõlmimiseks on esindajal TsMS § 222 lg 1 p 8 kohaselt piisav esindusõigus.
Kohtu tehtud diskretsiooniotsuse sisu saavad kõrgema astme kohtud kontrollida piiratult, eelkõige selles osas, kas alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire.
Lähtuvalt TsMS § 444 lg 1 teine lause tähendab esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
Lähtudes TsMS § 417 lg-st 4, ei saa Riigikohtule esitatud määruskaebuses enam tugineda väitele, et kostjal oli tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingu tegemata jätmiseks või sellest teatamiseks mõjuv põhjus.
Kaja tähtaegne esitamine tagaseljaotsuse peale ei ole automaatselt menetluse taastamise aluseks maakohtus. Muu hulgas puudutab see hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrolli. Selle käigus tuleb kontrollida, kas hagi saab rahuldada selles (või TsMS § 376 lg 5 p 1 kohaselt) esitatud väidete omaksvõtu tingimusel (TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1).
Tagaseljaotsuse tegemise eeldusi, mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, tuleb kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel, samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Muu hulgas puudutab see hagi veenvuse kontrolli. Siiski ei tähenda eelnev seda, et sõltumata kaja ja kaebuste väidetest peab maakohus kaja lahendamisel või ringkonnakohus või Riigikohus määruskaebuse lahendamisel määruses alati eraldi märkima kontrolli tulemusi, mh hagi veenvuse kohta. Määrustes tuleb vastata esmajoones kaja või määruskaebuse väidetele. Sarnaselt ei pea nt ringkonnakohus otsust tehes otsuses eraldi märkima, et ei esine otsuse apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata tühistamise aluseid TsMS § 656 lg 1 kohaselt, kuigi tühistamise aluseid tuleb kontrollida. Kui tagaseljaotsust ei ole siiski nõuetekohaselt õiguslikult põhjendatud, tuleb õiguslik põhjendus märkida kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses.
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 tähenduses ja ainuüksi selline rikkumine ei anna ringkonnakohtule õigust tühistada kaja rahuldamata jätmise määrust ning taastada kaja alusel menetlust, sest selline puudus ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ja ringkonnakohus saab sellise puuduse ise kõrvaldada. Samamoodi ei ole ringkonnakohtu poolt kõnealuse puuduse kõrvaldamata jätmine menetlusõiguse normi oluline rikkumine TsMS § 669 lg 1 p 5 ega lg 2 tähenduses ning selle saab kõrvaldada Riigikohus.
|
| 3-2-1-19-09
|
Riigikohus |
26.03.2009 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-152-06.
TsMS § 415 lg 1 teist lauset ei ole võimalik laiendavalt tõlgendada, sest see on niigi erand TsMS § 415 lg 1 esimese lause suhtes, mis näeb ette kaja esitamisel mõjuva põhjuse väljatoomise nõude. Laiendav tõlgendamine tooks kaasa olukorra, mil hoolimata teise lause selgest regulatsioonist oleks kostjal vajalik kaja esitamiseks põhistada mõjuv põhjus.
|
| 3-2-1-54-09
|
Riigikohus |
05.05.2009 |
|
TsMS § 45 lg 4 (alates 1. jaanuarist 2009 kehtivas redaktsioonis) kohaselt võib kohus trahvida menetlusosalist, kes on pahatahtlikult takistanud asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist. Sama lõike kohaselt on võimalik määrata ka kuni seitsme ööpäevane arest. Trahvimääruses peab olema asja lahendamise pahatahtlik takistamine selgelt põhjendatud, nt esitatud põhjendused selle kohta, miks menetlusosalise esitatud arstitõend(id) ei põhista veenvalt sellist terviseseisundit, mis takistanuks menetlustoimingut teha. Aresti määramise alused on määratletud eelkõige TsMS § 45 lg-s 1.
Kohtud ei ole tuvastanud, et kostjale või tema esindajale oleks kohtukutse kohtuistungile kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu. Kostja on küll tavalise e-kirja teel saatnud kohtule elektroonilise kinnituse (mis on piisav, et lugeda kohtukutse kättetoimetatuks TsMS § 314 lg 4 kolmanda lause kohaselt), et ta on saanud kohtukutse kätte, kuid kinnitusele ei ole lisatud digitaalallkirja.
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-19-09.
|
| 3-2-1-71-09
|
Riigikohus |
10.06.2009 |
|
TsMS § 169 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud (sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) kaja esitaja kanda. Samuti tuleneb TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral tuleb kajamenetlusega tekkinud kulud kanda kaja esitajal.
Kaja rahuldamise eelduseks ei ole tähtaja pikendamise taotluse esitamine.
Menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks TsMS § 669 lg 2 mõttes on asja läbivaatamine ebaseadusliku kohtukoosseisu poolt.
TsMS § 169 lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse, jäävad kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud (sh nt õigusabikulud kassatsiooniastmes) kaja esitaja kanda. Samuti tuleneb TsMS § 169 lg-st 2 erinormina TsMS § 162 lg 1 suhtes see, et ka hagi rahuldamata jätmise korral tuleb kajamenetlusega tekkinud kulud kanda kaja esitajal.
|
| 3-2-1-74-09
|
Riigikohus |
26.10.2009 |
|
Kuna kostja ema elukohta ei saanud pidada kostja elukohaks, ei saanud kohtud lugeda kohtukutset TsMS § 322 lg 1 alusel kättetoimetatuks.
TsMS § 307 lg 3 järgi saab lugeda kohtukutse kättetoimetatuks, kui saaja on kohtukutse kui menetlusdokumendi faktiliselt kätte saanud. Üksnes kohtuistungi toimumise aja teadmisest ei piisa, et lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 alusel nõuetekohaselt kättetoimetatuks. Küll saab lugeda kohtukutse TsMS § 307 lg 3 mõttes isikule kättetoimetatuks ka siis, kui isik on enne kohtuistungi toimumist teadlik kohtukutse sisust, sh kohtuistungi toimumise ajast ja kohtuistungilt puudumise tagajärgedest.
Isiku vahi all viibimine ei ole iseenesest TsMS § 422 lg 1 järgi mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile ilmumata ja sellest teatamata jätmiseks. Teatud asjaoludel võib vahi all viibimise tõttu olla isiku vabadus piiratud siiski sedavõrd, et tal ei ole võimalik osaleda kohtuistungil ega ka sellest kohut teavitada.
Kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama.
Tulenevalt TsMS §-st 410 ja TsMS § 413 lg 3 p-st 1 on üheks tagaseljaotsuse tegemise eelduseks see, et kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Kuna kohtukutse toimetati kätte kostja emale aadressil, mida ei saa pidada kostja eluruumiks, ja asjas ei ole teada, et kostja oleks teadlik kohtusse ilmumata jätmise tagajärgedest ning oleks faktiliselt kohtukutse kätte saanud, ei olnud täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused.
TsMS § 419 ja § 420 lg 2 mõttest tuleneb, et teist korda tehtud tagaseljaotsuse peale ei saa esitada apellatsioonkaebust samadel alustel nagu kaja esimest korda tehtud tagaseljaotsuse peale. TsMS § 415 lg 1 järgi saab kostja esimese tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest või esinesid TsMS § 415 lg 1 p-des 1æ3 nimetatud asjaolud. TsMS § 420 lg-s 2 puudub viide kaja esitamise alustele ning sellest sättest tuleneb üheselt, et kontrollida tuleb üksnes seda, kas tagaseljaotsuse tegemise eeldused olid täidetud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõtteks ei ole anda kostjale võimalus vaidlustada teist tagaseljaotsust samadel alustel nagu esimest.
Kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebust lahendav ringkonnakohus või Riigikohus asjas menetluse taastama.
|
| 3-2-1-175-10
|
Riigikohus |
23.02.2011 |
|
Kohus peab nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud määrus- või apellatsioonkaebuse lahendamisel kontrollima tagaseljaotsuse tegemise eeldusi omal algatusel. Seega tuleb kontrollida mh seda, kas kostjat on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast nõuetekohaselt teavitatud. Tuvastades tagaseljaotsuse tegemise eelduste puudumise, peab kaja lahendav maakohus või menetluse taastamata jätmise peale esitatud kaebust lahendav kõrgema astme kohus asjas menetluse taastama (vt nt Riigikohtu 26. oktoobri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-09, p 12; Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
Menetluse taastamiseks ei ole vaja mõjuvat põhjust, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik (vt Riigikohtu 26. märtsi 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-09, p 15).
|
| 3-2-1-60-12
|
Riigikohus |
06.06.2012 |
|
Kohtud tuvastasid, et kostja esindaja oli kohtuistungi toimumise ajast teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest. Kohus ei olnud kohustanud kostjat isiklikult kohtuistungil osalema. Sellises olukorras oli kohtul õigus teha tagaseljaotsus olenemata asjaolust, et kostja oli teavitanud kohut mõjuvast põhjusest, mille tõttu ta ei saanud ise kohtuistungile ilmuda. Selline järeldus on kooskõlas TsMS § 413 lg 3 p-ga 2, § 422 lg-ga 1, samuti TsMS §-ga 217.
Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15, 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
Hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimiseks peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väited ei vaja tõendamist, kuna seadus loeb need kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1 viimane lause)(vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06 tehtud määruse p-s 14).
Asjaolu, et tagaseljaotsus on jäetud nõuetekohaselt õiguslikult põhjendamata, ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ning selle puuduse saab kõrvaldada, märkides õigusliku põhjenduse kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
Tagaseljaotsuse tegemisel tuleb eeldusi (mh hagi veenvust), mida kohus peab kontrollima omal algatusel tagaseljaotsuse tegemisel, kohtu omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause). Samuti tuleb tagaseljaotsuse tegemise eeldusi (mh hagi veenvust) kontrollida selle määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest. Tagaseljaotsuse regulatsiooni eesmärk ei ole teha lahend hageja kasuks ainult sellel põhjusel, et kostja ei vasta hagile või ei ilmu kohtuistungile (vt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15, 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
Asjaolu, et tagaseljaotsus on jäetud nõuetekohaselt õiguslikult põhjendamata, ei too iseenesest kaasa ebaõiget lahendit ning selle puuduse saab kõrvaldada, märkides õigusliku põhjenduse kaja kohta tehtud määruses või kõrgema astme kohtu määruses (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
Vt Riigikohtu 16. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-11, p 17 ja 27. oktoobri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-11, p 19).
|
| 3-2-1-92-12
|
Riigikohus |
18.06.2012 |
|
Kui kostja võis kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1-3 sätestatud aluste esinemise korral, siis sellisel juhul ei pea tasuma kajalt TsMS §-s 142 sätestatud kautsjonit (vt Riigikohtu 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06, p 10).
Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest ei tulene nõuet, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse taotluse kostjale kättetoimetamine. Küll aga on tagaseljaotsuse tegemise reeglite järgi oluline see, et kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise (TsMS § 407 lg 5 p 2) või istungilt puudumise (TsMS § 413 lg 3 p 1) tagajärgedest.
TsMS § 415 lg 1 teise lauses on sätestatud juhtumid, mil kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust. Tagaseljaotsuse tegemisel peab maakohus neid asjaolusid (eelkõige TsMS § 407 lg-tes 1 ja 5 ning § 413 lg-tes 1 ja 3 sätestatut) omal algatusel kontrollima (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 15).
|
| 3-2-1-103-12
|
Riigikohus |
24.10.2012 |
|
Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest ei tulene nõuet, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse taotluse kostjale kättetoimetamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-92-12, p 13). (p 12)
TsMS § 407 lg 5 p 22 mõttes ei saa lugeda hagi ebaõigesti menetlusse võetuks olukorras, kus hageja on hagis märkinud hagihinna, vastavalt sellele tasunud riigilõivu ning kohus on nõustunud hageja määratud hinnaga ega ole seda muutnud. Seda isegi juhul kui hagihind on määratud valesti. (p 13)
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine ning selle saab kõrvaldada ka Riigikohus (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p-d 15 ja 16). (p 14)
Kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused. Sama seisukohta on kolleegium varem väljendanud TsMS § 415 lg 1 p-s 3 sätestatud kaja esitamise aluse kohta (vt nt Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 15). Ka TsMS § 415 lg 1 p-des 1 ja 2 toodud asjaolud on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutseteks alusteks ning kohtul on võimalik neid lihtsalt kontrollida, kuivõrd andmed hagi või kohtukutse kättetoimetamise kohta peavad sisalduma toimikus. (p 11)
Tagaseljaotsuse tegemist sätestavatest õigusnormidest ei tulene nõuet, et tagaseljaotsuse tegemise eelduseks on ka hageja tagaseljaotsuse taotluse kostjale kättetoimetamine (vt Riigikohtu 18. juuni 2012. a määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-92-12, p 13). (p 12)
TsMS § 407 lg 5 p 22 mõttes ei saa lugeda hagi ebaõigesti menetlusse võetuks olukorras, kus hageja on hagis märkinud hagihinna, vastavalt sellele tasunud riigilõivu ning kohus on nõustunud hageja määratud hinnaga ega ole seda muutnud. Seda isegi juhul kui hagihind on määratud valesti. (p 13)
Tagaseljaotsuse õiguslikult põhjendamata jätmine ei ole menetlusõiguse normi oluline rikkumine ning selle saab kõrvaldada ka Riigikohus (vt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p-d 15 ja 16). (p 14)
|
| 3-2-1-187-12
|
Riigikohus |
30.01.2013 |
|
TsÜS § 38 lg-t 1 ja lg-t 2 ei saa samal ajal kohaldada. Kui juriidilise isiku organi otsus on TsÜS § 38 lg 2 järgi tühine, ei saa enam kohaldada sama paragrahvi esimest lõiget.
Riigikohus on leidnud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt selle kohta Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14 ja 15; 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16). Kolleegium jääb eeltoodud seisukohtade juurde.
Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine, TsMS § 438 lg 1). Seejuures peab kohus lähtuma sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 viimane lause).
Kui hagi ei ole veenev ja hagi rahuldamine ei ole põhjendatud, siis tuleb sellise hagi korral kohaldada TsMS § 407 lg-t 6.
Riigikohus on leidnud, et TsMS § 407 lg 1 paneb kohtule hagi õigusliku põhjendatuse (veenvuse) kontrollimise kohustuse ning hagi õiguslikku põhjendatust tuleb kohtul omal algatusel kontrollida ka kaja lahendamisel (TsMS § 417 lg 2 teine lause), samuti määruskaebuse lahendamisel, mis esitatakse maakohtu määruse peale, millega menetlus jäeti taastamata, ja ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule esitatud määruskaebuse lahendamisel ning seda sõltumata määruskaebuse väidetest (vt selle kohta Riigikohtu 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-06, p 14 ja 15; 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16).
TsMS §-s 422 mõtte kohaselt saab mõjuvaks lugeda põhjust, mis on objektiivse iseloomuga, ning selliseks põhjuseks saab olla sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ei saa ise vahetult mõjutada (vt Riigikohtu 15. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-07, p 9).
Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on KOS § 14 lg 1 ja KOS § 14 lg 3 alusel korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17).
Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on KOS § 14 lg 1 ja KOS § 14 lg 3 alusel korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu.
Kuna kõik korteriühistu liikmed on ühtlasi korteriomanikud, siis on KOS § 14 lg 1 ja KOS § 14 lg 3 alusel korteri võõrandamise otsuse vastuvõtmiseks ühistu üldkoosolekul nõutav, et korteriühistu üldkoosolekul osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt on enamik üldkoosolekul osalejatest (vt Riigikohtu 16. septembri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-04, p 17). Korteriühistuseadusest tulenevalt võib KOS § 14 lg 5 alusel hagi esitada ka korteriühistu.
|
Facebook
Twitter