III-2/3-4/93
|
Riigikohus |
25.11.1993 |
|
|
| III-2/1-2/94
|
Riigikohus |
26.01.1994 |
|
|
| III-2/1-22/94
|
Riigikohus |
30.06.1994 |
|
|
| III-2/1-2/95
|
Riigikohus |
17.01.1995 |
|
|
| III-2/3-7/95
|
Riigikohus |
14.03.1995 |
|
|
| III-2/1-50/95
|
Riigikohus |
26.09.1995 |
|
|
| III-2/1-71/95
|
Riigikohus |
01.11.1995 |
|
|
| III-2/1-101/95
|
Riigikohus |
21.12.1995 |
|
|
| 3-2-1-14-96
|
Riigikohus |
31.01.1996 |
|
Kohus võib isiku, kelle vastu on hagi esitatud, asendada hageja nõusolekul isikuga, kes peaks olema kostja. Kostja asendamise algatamine ja kostja asendamine ei ole kohtule kohustuslik.
|
| 3-2-1-20-96
|
Riigikohus |
21.02.1996 |
|
Omandireformi õigustatud subjekt on õigustatud nõudma selle varaga, mille osas ta on õigustatud subjektiks, tehtud tehingute kehtetuks tunnistamist.
Kuna tehingu kehtetuks tunnistamise hagi lahendamisel otsustatakse mõlema tehingu poole õiguste üle ning sellega võivad kaasneda kohustused mõlemale tehingu poolele, siis pidi kohus tehingu teise poole asjasse kostjana kaasama.
|
| 3-2-3-10-96
|
Riigikohus |
10.04.1996 |
|
Protsessiosaline võib taotleda jõustunud kohtuotsuses kohtuvea parandamist. Asjast huvitatud isik on protsessiosaline, kuid selliseks isikuks olemine peab seaduse kohaselt olema tõendatud.
|
| 3-2-3-11-96
|
Riigikohus |
10.04.1996 |
|
Kohus vaatab erimenetluse asja läbi avaldaja, teiste huvitatud isikute ja riigi ning kohaliku omavalitsuse täitevorganite osavõtul. Need isikud tuleb protsessi kaasata, et anda neile võimalus esitada vastuväiteid ja tõendeid ning välja selgitada, kas asja saab lahendada eri-, hagi- või haldusmenetluse korras.
|
| 3-2-3-12-96
|
Riigikohus |
10.04.1996 |
|
Kui asjas kohtuotsusega tuvastatud asjaolud ja õigussuhted võivad mõjutada kolmanda isiku õigusi või kohustusi ühe poole suhtes, võib kolmas isik astuda asjasse hageja või kostja poolel kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Ka võidakse teda asja kaasata poolte taotlusel või kohtu algatusel. Kui kohus otsustas isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja ei kaasatud, on see aluseks kohtuotsuse tühistamisele.
ES § 33 lg 2 ei sea väljatõstmise otsustamist sõltuvusse sellest, kas kohalikul omavalitsusel on kohe vastu anda teine eluruum või mitte. Kohustus anda üürnikule ja temaga koos elavatele isikutele vastu teine eluruum on pandud kohalikule omavalitsusele seadusega.
|
| 3-2-3-15-96
|
Riigikohus |
22.05.1996 |
|
Kui omandireformi õigustatud subjekt sureb, siis läheb talle kuulunud nõudeõigus pärimisele tsiviilõiguse normide kohaselt. Pärija, kes esitab notari poolt väljaantud tõendi pärandi vastuvõtmise kohta, tuleb kaasata erimenetlusasja läbivaatamisele asjast huvitatud isikuna.
|
| 3-2-3-23-96
|
Riigikohus |
10.10.1996 |
|
Ringkonnakohtu õigus lahendada asi TsKS §-s 298 sätestatud tingimustel kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata ei vabasta teda kohustusest lahendada protsessiosaliste taotlusi (TsKS § 307).
Kui ringkonnakohus tühistab kohtuotsuse ja uue otsusega jätab hagi rahuldamata, siis TsKS §-de 313 lg 1 ja 232 lg 3 ning 4 kohaselt peab ta seisukoha võtma ka hageja väite osas, mida tühistatud kohtuotsus ei sisaldanud seoses hagi rahuldamisega.
|
| 3-2-1-125-96
|
Riigikohus |
14.11.1996 |
|
Ringkonnakohtu istungi ajast kolmandatele isikutele mitteteatamine on TsKS § 318 lg 1 p 2 alusel kohtuotsuse tühistamise alus.
|
| 3-2-1-23-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
NB! Seisukoha muutus!
TsKS § 240 ei anna kohtule õigust kohtuotsuses märgitud kostjat (võlgnikku) asendada teise isikuga, keda kostjana ei olnud kaasatud asja sisulisest läbivaatamisest osa võtma.
|
| 3-2-1-44-97
|
Riigikohus |
11.04.1997 |
|
Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on ühtne kõigi protsessiosaliste jaoks ja hakkab kulgema kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast.
|
| 3-2-1-67-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Protsessi tuleb kaasata kõik isikud, kelle õiguste ja kohustuste üle kohus otsustab. Kohus rikkus TsKS § 318 lg 1 p 3 sätteid.
Üürilepingut ei ole võimalik tunnustada või mitte tunnustada. Üürileping kehtib ilma kohtupoolse tunnustuseta kuni lõppemise, lõpetamise või kehtetuks tunnistamiseni.
|
| 3-2-1-85-97
|
Riigikohus |
19.06.1997 |
|
Tallinna Keskkonnaamet ei saa olla tsiviilasjas hagejaks, kuna ta ei ole juriidiline isik ja ei oma tsiviilprotsessiteovõimet. Hagejaks saab olla ainult kohalik omavalitsusüksus, s.o. Tallinna linn, kes osaleb tsiviilõigussuhetes avalik-õigusliku juriidilise isikuna.
|
Facebook
Twitter