Kohtulahendite liigitus

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus
• ->
• isikuõiguste kaitse (sh lähenemiskeeld)

Avaldajal oli vanema õiguste äravõtmise avaldust esitades õigus esitada ka avaldus eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõu rakendamiseks (TsMS § 544 lg 3). Samas võis avaldaja soovida esialgse õiguskaitse rakendamist eraelu ja isikuõiguste kaitseks (st esitas eraelu ja isikuõiguste kaitse tagamiseks taotluse rakendada esialgset õiguskaitset).

Kui avaldaja oli taotlenud eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamist VÕS § 1055 ja TsMS § 544 alusel, tuli avaldust käsitada iseseisva hagita asjana. Avaldajal on ebaõigete faktiväidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamise korral õigus pöörduda nii enda kui ka oma laste isiklike õiguste kaitseks kohtu poole. Avaldus võibki olla VÕS § 1055 alusel TsMS § 544 järgi esitatud eraelu ja isikuõiguste kaitseks.

Kui avaldaja esitas avalduse eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõude kohaldamiseks, tuli avaldajal mh tasuda TsMS § 139 lg 2 p 2 järgi avalduse maakohtule esitamise ajal kehtivas määras riigilõivu.

TsMS § 545 järgi kuulab kohus enne lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rakendamist ära isiku, kelle suhtes abinõu rakendamist taotletakse, ja isiku, kelle huvides abinõu rakendamist menetletakse. Vajaduse korral kuulab kohus ära ka nimetatud isikute lähedasi isikuid, isikute elukohajärgse valla- või linnavalitsuse või politseiasutuse. Ülalnimetatut tegemata ei saanud kohus rakendada eraelu ja isikuõiguste kaitse abinõusid. Küll olnuks sellise avalduse esitamisel võimalik kohaldada eraelu ja isikuõiguste kaitseks kohtumenetluse ajaks esialgset õiguskaitset TsMS § 546 alusel.

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus
• ->
• isikuõiguste kaitse (sh lähenemiskeeld)

Maakohus, saades avalduse, milles kohtule teatatakse lapse heaolu ohustamisest, peab kaaluma menetluse algatamist kohtu omal algatusel (vt ka Riigikohtu 20. detsembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-11, p-d 16-18).

• Eraõigus
• ->
• Tsiviilkohtumenetlus
• ->
• hagita menetlus
• ->
• isikuõiguste kaitse (sh lähenemiskeeld)

Lähenemiskeelu kui isikuõiguse kaitse abinõu kohaldamist tuleb kaaluda eelkõige juhul, kui ohus on isiku elu, kehaline või vaimne puutumatus, isikuvabadus, turvalisus või seksuaalne puutumatus. Ohu hindamisel tuleb üldjuhul arvesse võtta isiku, kelle suhtes lähenemiskeeldu soovitakse kohaldada, õigusvastase tegevuse raskust ja sagedust, samuti tema iseloomuomadusi ja suhtumist isikutesse, kes soovivad lähenemiskeelu kohaldamist. (p 17)

Üldjuhul saab isik VÕS § 1055 lg 1 kohaselt nõuda õigusvastase kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS § 1055 lg 2 teeb sellest põhimõttest erandi, välistades VÕS § 1055 lg-s 1 sätestatud nõude olukordades, mil õigusvastaselt kahju tekitavat käitumist tuleb mõistliku arusaama järgi taluda inimestevahelises kooselus või olulise avaliku huvi tõttu. (p 25)

VÕS § 1055 lg 2 teise lause eesmärk on võimaldada isikul nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui ta ei saa nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, sest esinevad VÕS § 1055 lg 2 esimeses lauses sätestatud asjaolud. (p 26)