III-2/1-31/95
|
Riigikohus |
14.06.1995 |
|
|
| 3-2-1-95-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Pärijal on õigus ES § 23 lg 2 alusel vaidlustada kohtu korras temale väljamaksmisele kuuluva osamaksu suurust. Osaku suuruse määramisel tuleb juhinduda ES §-st 14 lg 2. Juhul kui ehitusmaksumuse alusel arvutatud osamaks on väiksem kui korteri harilik väärtus, tuleb tagastatav osamaks määrata AÕS § 29 kohaselt, lähtudes konkreetse korteri turuhinnast.
|
| 3-2-1-101-96
|
Riigikohus |
02.12.1996 |
|
Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
Korteri mittekasutamine ei ole korteri mittesihipärane kasutamine. Isikut, kes korteris ei ela, ei saa sealt ka välja tõsta. Elamuühistu liikmel on ühistu liikme õigused ja kohustused. Elamuühistu liikme endisel perekonnaliikmel ei ole ühistu liikmega samu õigusi ja kohustusi. Abikaasade ühisvaraks ei ole korter ega osamaks elamuühistus, sest need kuuluvad elamuühistule ja abikaasade ühisvaraks võib olla osamaksu tagasinõude õigus, kui ühistu liige ühistust lahkub või ta sealt välja arvatakse. Osamaksu tagasinõude õigus on abikaasal, kes on ühistu liige. Teine abikaasa võib nõuda kompensatsiooni abikaasalt, kellele jäi osamaksu tagasinõude õigus. Selline vaidlus on abikaasade ühisvara jagamise vaidlus, mis eluruumist väljatõstmise vaidluses lahendamisele ei kuulu.
|
| 3-2-1-20-97
|
Riigikohus |
13.02.1997 |
|
Osamaksu suurus tuleb määrata juhindudes AÕS §-st 29.
|
| 3-2-1-59-97
|
Riigikohus |
08.05.1997 |
|
Elamukooperatiivi liikmel võis enne 24. aprilli 1994. a tekkida ES §-s 21 lg 1 sätestatud tingimustel omandiõigus tema kasutuses olevale korterile ja see võidi vormistada ka aiandus- ja suvilakooperatiivide vara erastamise seaduses sätestatud korras.
|
| 3-2-1-14-99
|
Riigikohus |
11.01.1999 |
|
8. juunil 1996.a jõustunud TLS § 7 p 10 redaktsiooni kohaselt ei laiene töölepingu seadus juriidilise isiku organi liikme suhetele juriidilise isikuga.
|
| 3-2-1-22-99
|
Riigikohus |
21.01.1999 |
|
Eesti Vabariigi põhiseadusele pole antud tagasiulatuvat jõudu.
TsMS § 353 lg 2 keelab expressis verbis kassatsioonkaebuses hagi aluse ja eseme muutmise ning nõuete esitamise, mida ei esitatud varem.
Vaidluse lahendamisel osamaksu üleandmise üle tuli juhinduda enne 1. juulit 1992. a kehtinud elamukoodeksist ja EK Kalda põhikirjast, mis kehtestas osamaksu üleandmise õigusele piirangud.
|
| 3-2-1-113-01
|
Riigikohus |
19.12.2001 |
|
Tulenevalt ES §-st 14 lg 1, ei põhine elamuühistu korteri kasutamise õigus omandiõigusel, vaid liikmelisusel. Osamaks on üksnes liikme omand, sellest on tehtud erand ES § 21 lg-s 1, kus tunnustatakse osamaksu kuulumist abikaasade ühisomandisse. Elamuühistu osamaksu omandamist kaasomandisse seadus ei võimalda.
ES § 4 kohaselt võib eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks olla omandiõigus eluruumile, liikmelisus elamuühistus, eluruumi üürileping või mõni muu seaduses ettenähtud alus. Seadus ei sätesta ühise tegutsemise lepingut eluruumi kasutamise õigusliku alusena.
|
| 3-2-1-97-02
|
Riigikohus |
10.09.2002 |
|
Apellatsioonkaebuse tagastamine TsMS § 310 lg 4 alusel määrusega eeldab, et apellant sai ringkonnakohtu kirja puuduste kõrvaldamiseks kätte.
MTÜS § 27 lg 2 alusel mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse tehtud kandele on punane joon alla tõmmatud, seega on kanne ÄS § 44 lg-st 1 ja MTÜS §-st 76 tulenevalt kaotanud oma tähenduse. MTÜS § 27 lg 1 kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mitteulundusühingut kõigis õigustoimingutes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
|
| 3-2-1-106-02
|
Riigikohus |
23.10.2002 |
|
Hagi erinevate kostjate vastu rahuldati, mistõttu on TsMS § 60 lg-s 1 sätestatuga vastuolus ringkonnakohtu otsus jätta kohtukulud hageja kanda.
Tulenevalt ES § 14 lg-st 1 ja 2 kuulub elamu elamuühistule ja elamuühistu liikmed kasutavad ühistule kuuluvas elamus vastavalt osamaksu suurusele tema valdusse antud omaette korterit. Elamuühistu liige ei ole tema kasutuses oleva korteri omanik, kuid talle kuulub ES § 21 lg 1 jägi osamaksu võõrandamise õigus.
|
| 3-2-1-119-03
|
Riigikohus |
15.10.2003 |
|
Jättes märkimata, millistele tõenditele rajaneb otsustus, et isik ei ole enam erakonna liige, rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lg 4 sätestatut.
Erakonna liikmel on õigustatud huvi erakonna kongressi otsuste seaduslikkuse osas. Isegi kui isik arvati kohtumenetluse ajal erakonnast välja, ei võta see temalt õigust saada kohtumenetluses teada, kas kongressi otsused rikkusid tema kui erakonna liikme õigusi.
Erakonna liikmel on õigustatud huvi erakonna kongressi otsuste seaduslikkuse osas. Isegi kui isik arvati kohtumenetluse ajal erakonnast välja, ei võta see temalt õigust saada kohtumenetluses teada, kas kongressi otsused rikkusid tema kui erakonna liikme õigusi.
Liikme väljaarvamine erakonnast on reguleeritud MTÜS §-s 16, mille 3. lõike kohaselt tuleb mittetulundusühingust välja arvatud liikmele tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
|
| 3-2-1-9-04
|
Riigikohus |
10.02.2004 |
|
Kuna erastatud eluruumi haldamise üleandmine ei olnud enne 1999. aastat seadusega selgelt keelatud, oli see seaduse mõtte kohaselt eluruumide erastamise tõhususe huvides lubatud ka enne 27.03.1999. Erastamise kohustatud subjekt vastutab haldamise nõuetekohase korraldamise eest ka enne seda kuupäeva toimunud haldamise üleandmise korral. Haldust korraldava isiku vastutus ebakorrektse haldamise eest võib tuleneda lepingust.
Korteriühistu võib oma nimel endale täitmiseks esitada korteriomanikele kuuluvaid nõudeid, mis tulenevad eluruumide erastamise kohustatud subjekti või muu haldaja tegevusest elamute haldamisel enne haldamise üleandmist korteriühistule.
|
| 3-2-1-67-04
|
Riigikohus |
02.06.2004 |
|
MTÜS § 32 lg 1 tõlgendamisel tuleb lähtuda vaidlusalusel perioodil kehtinud TsÜS § 46 lg-st 1, mille kohaselt juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmed, kes on oma kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt kahju tekitanud sellele juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Seega on juriidilise isiku organi liikme vastutuse eelduseks kohustuste süüline rikkumine.
|
| 3-2-1-63-05
|
Riigikohus |
15.06.2005 |
|
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine võib olla aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele, kuna nende sätete eesmärk ei ole täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda alles vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.
Korteriühistu üldkoosoleku otsuste vaidlustamine toimub korteriühistuseaduse sätete alusel. KÜS § 13 lg 3 järgi tuleb hagi esitada kolme kuu jooksul alates üldkoosoleku otsusest teadasaamisest.
|
| 3-2-1-129-08
|
Riigikohus |
05.01.2009 |
|
Hooneühistu asutamine ja registrisse kandmine ei sõltu sellest, kas asutatavale hooneühistule kuulub tema registrisse kandmise hetkel kinnisasi (ja sellel asuv hoone). Hooneühistut saab asutada ja registrisse kanda nii kinnisasja olemasolu kui ka selle hilisema omandamise korral. Viimasel juhul on aga asutatava hooneühistu registrisse kandmise eeldusena oluline tuvastada, et hooneühistul on reaalne võimalus kinnisasja omandada.
|
| 3-2-1-28-09
|
Riigikohus |
15.04.2009 |
|
Elamuühistu osamaks (osak) kuulus elamuühistu liikmele, mitte elamuühistule. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Elamuühistu osamaksu omandiõigus ei ole lahutamatult seotud pärandaja isikuga. PärS § 130 lg 1 järgi läksid pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt olid lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saanud ühelt isikult teisele üle minna. Olukorras, kus elamuühistu osamaks on abikaasade ühisomandis, on võimalik, et ühe abikaasa surma korral läheb osamaks tema pärija ja üleelanud abikaasa kaasomandisse.
Olukorras, kus puudub ühistuliikmest korterivaldaja, kes võiks saada korteriomandi omanikuks EES § 218 lg 2 järgi, kuid on olemas elamuühistu osamaksu omanik, kes ei ole elamuühistu liige, kuid kes elamuühistu liikmeks astumisel saaks kasutusõiguse sellele korterile, peaks elamuühistu erastatud maa korteriomanditena kinnistamisel saama korteriomandi omanikuks see elamuühistu osamaksu omanik.
TsMS § 429 lg 1 teise lause kohaselt võtab kohus hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Maakohus ega ringkonnakohus ei ole hagist loobumist määrusega vastu võtnud.
|
| 3-2-1-62-09
|
Riigikohus |
09.06.2009 |
|
Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-34-08.
Rikkumise toimumise ajaks MTÜS § 32 lg 3 tähenduses on aeg, millal isik kasutas teise isiku raha viimase kahjuks, st pööras teise isiku raha õigusvastaselt enda või kolmanda isiku kasuks.
Enne 1. juulit 2002 kehtinud MTÜS § 32 lg 3 alusel algas mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna MTÜS § 32 lg 3 sätestas aegumise erikorra, ei kohaldu enne 1. juulit 2002 kehtinud TsÜS § 116 esimene lause.
Aegumistähtaja kulg algas enne 1. juulit 2002 kehtinud § 116 esimese lause kohaselt päevast, mil isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Sama paragrahvi teise lause kohaselt võis seadus sätestada hagemisõiguse tekkimise muu aja. Enne 1. juulit 2002 kehtinud MTÜS § 32 lg 3 alusel algas mittetulundusühingu juhatuse või muu organi liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna MTÜS § 32 lg 3 sätestas aegumise erikorra, ei kohaldu TsÜS § 116 esimene lause.
|
| 3-2-1-170-10
|
Riigikohus |
16.02.2011 |
|
Juhatuse liikme esindusõigus mittetulundusühingut tehingutes iseendaga esindada eeldab üldkoosoleku otsust. Juhatuse liikmete õigus teha iseendaga tehinguid on mittetulundusühingu jaoks oluline küsimus, juhatuse esindusõiguse piiramise eesmärgiks on võimalike huvide konfliktide ärahoidmine juhatuse liikme ja mittetulundusühingu vahel. Mittetulundusühingu juhatuse liikme iseendaga tehtud tehing ilma üldkoosoleku otsuseta on tühine TsÜS § 129 lg 1 alusel, kui teise isiku nimel esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing.
|
| 3-2-1-117-12
|
Riigikohus |
28.11.2012 |
|
Postikulud on VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitatavad kulud juhul, kui need on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga VÕS § 127 lg 2 mõttes.
Ühingulises tegevuses, kus üldkoosolekul otsustatakse muu hulgas ka ühinguliikmete mitmesuguste ühistegevuste korraldamise üle (valvamine, koristamine jms), on võimalik ja mõistlik kokku leppida ka alternatiivkohustustes (hüvitis, kompensatsioon) VÕS § 86 mõttes. Nimetatut ei saa käsitada leppetrahvina VÕS § 158 mõttes.
Ülal märgitud alternatiivne kohustus saab tekkida hooneühistu liikmetel üksnes juhul, kui hooneühistu liige osales üldkoosolekul, kus selle üle otsustati, ning nõustus selliste kohustustega (ei hääletanud otsuse vastu), s.o sõlmis alternatiivkohustuse kokkuleppe.
|
| 3-2-1-95-13
|
Riigikohus |
09.10.2013 |
|
TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei hinda kohtud tõendeid (vt Riigikohtu 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p-d 12 ja 13).
Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. (p 12)
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
Kui hageja esitab ebaselge nõude, mis ei ole ilmselgelt õiguslikult perspektiivitu ning asja menetlemine on selle ebaselguse tõttu takistatud, peab kohus TsMS § 3401 lg 1 alusel andma hagejale tähtaja hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks. Juhul kui hageja kohtu määratud tähtajaks hagi ebaselgust ei kõrvalda, peab kohus jätma hagi TsMS § 3401 lg 2 järgi menetlusse võtmata. Kohus ei tohi hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel keelduda põhjusel, et nõue on ebaselge. (p 12)
TsMS annab aluse pooltevahelise vahekohtu kokkuleppe tähelepanuta jätmiseks vaid juhul, kui kostja ei ole sellele õigel ajal tuginenud. TsMS § 330 lg 2 kohaselt tuleb hagi või kaebuse esitamise seadusega lubatavust puudutavad vastuväited esitada korraga ja vastuses hagile või kaebusele või vastamata jätmise korral esimesel kohtuistungil või esimese sisulise taotluse esitamisel kohtule. Hagi lubatavuse kriteeriumid sätestab eelkõige TsMS § 371, mille lg 1 p 8 kohaselt tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmisest muu hulgas siis, kui pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14. veebruari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-9-07, p 12). (p 10)
MTÜS § 24 lg-s 7 on peetud silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lg-s 1 ettenähtud organite otsuseid.
MTÜS §-s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend, mida saavad kasutada ühinguga nn sisesuhtes olevad isikud. (p 11)
|
Facebook
Twitter