III-2/1-24/94
|
Riigikohus |
30.06.1994 |
|
|
| III-2/1-45/94
|
Riigikohus |
15.11.1994 |
|
|
| III-2/1-66/95
|
Riigikohus |
19.10.1995 |
|
|
| 3-2-1-11-98
|
Riigikohus |
05.02.1998 |
|
Kahju hüvitamise kohustise tekkimise kohustuslikuks tingimuseks on põhjusliku seose olemasolu õigusrikkumise ja kahju vahel.
|
| 3-2-1-91-98
|
Riigikohus |
07.10.1998 |
|
TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus olema tuvastanud kahju tekitamisest tuleneva kohustise tekkimise vajalikud tingimused: kahju olemasolu, põhjusliku seose olemasolu tekitatud kahju ja kahju tekitanud teo vahel, kahju tekitanu teo õigusvastasust ja kahju tekitanu süüd.
|
| 3-2-1-49-01
|
Riigikohus |
27.04.2001 |
|
TsMS § 91 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsK § 448 alusel esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata, sest hageja on küll tõendanud kahju olemasolu, kuid pole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu.
TsK § 448 alusel hagi rahuldamiseks peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose, kahju tekitanu teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kahju tekkis kostja tegude tõttu, on hagi rahuldamata jätmine põhjendatud.
|
| 3-2-1-135-01
|
Riigikohus |
07.11.2001 |
|
1990. a lepingu sõlmimisel kehtinud TsK § 244 lg 1 kohaselt tuli elamu või selle osa ostu-müügileping, kui kas või üheks pooleks on füüsiline isik, tõestada notariaalselt. Selle nõude järgimata jätmine tõi sama normi kohaselt kaasa lepingu kehtetuse. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
1992. a sõlmitud leping tuleb lugeda kehtetuks omandireformi aluste seaduse § 18 nõuetele mittevastavuse tõttu TsK § 51 lg 1 alusel. Kehtetust lepingust omandiõigust ei tekkinud.
Kuna hageja polnud vaidlusaluse elamu omanik, ei saadud selle võõrandamisega talle kahju tekitada. Sõlmitud ostu-müügilepingutega hageja elamut ei omandanud, kuna nimetatud tehingud olid seaduse alusel (TsK § 244 lg 1; TsK § 51 lg 1, ORAS § 18 lg 1) kehtetud.
|
| 3-2-1-99-02
|
Riigikohus |
09.10.2002 |
|
Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu millistele tõenditel rajanevad kohtu järeldused, eelnevaga on rikutud TsMS § 330 lg-s 4sätestatut ja see on kohtuotsuse tühistamise alus.
Eluruumi erastamise õigusest ilmajäämise tõttu põhjustatud kahju hüvitamisel TsK § 448 alusel tuleb kannatanul tõendada tekkinud kahju, kahjutekitaja õigusevastane tegu ning põhjuslik seos tekkinud kahju ja teo vahel. Kahjutekitaja süüd eeldatakse ja selle puudumise peab tõendama kahjutekitaja. Kahjuks saab lugeda erastamisele kuulunud korterite turuväärtuse, millest on maha arvatud hagejate poolt säästetud raha seoses erastamise toimumata jäämisega. Hageja õigusevastane tegu võib seisneda kohustatud subjekti erastamisega põhjendamatus viivitamises üle kolme aasta ning linnavolikogule teadlikult ebaõigete andmete esitamises, mis oli suunatud seadusevastase haldusakti vastuvõtmisele.
|
| 3-2-1-125-03
|
Riigikohus |
10.12.2003 |
|
Võttes vastu välismaal väljaantud legaliseerimata volikirja, jättis notar kontrollimata tehingu poole esindaja volitused. Legaliseerimata volikirja alusel tehingu tõestamine on raske ettevaatamatus ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses, sest notar oli teadlik legaliseerimistõendi vajalikkusest ja tõestas tehingu selle puudumisest hoolimata.
Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob. NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob.
|
| 3-2-1-53-06
|
Riigikohus |
26.09.2006 |
|
Teisele isikule kehavigastuse tekitanud kostja deliktiõiguslikule vastutusele võtmiseks sama isiku surma põhjustamise eest peab hageja tõendama üksnes kostja teo kehavigastuse tekitamise kui kahju võimaliku põhjuse. Kostja peab kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud surma põhjuseks.
VÕS § 139 lg-s 3 sätestatu tõttu ei saa VÕS § 140 lg 1 alusel vähendada isiku vastutust kannatanu hooletusele tuginedes.
VÕS § 127 lg 4 mõtte kohaselt peab teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non - testi, mille kohaselt ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Vastutuse tekkimise seisukohalt on kahju kõik põhjused iseenesest üheväärsed. Teisele isikule kehavigastuse tekitanud kostja deliktiõiguslikule vastutusele võtmiseks sama isiku surma põhjustamise eest peab hageja tõendama üksnes kostja teo kehavigastuse tekitamise kui kahju võimaliku põhjuse. Kostja peab kahju põhjuste konkurentsi korral kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et tema tegu ei olnud surma põhjuseks, s.t et surma põhjuseks oli teine alternatiivsetest asjaoludest.
Kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule.
Kuigi ühe isiku tegu võib olla teise isiku kahju põhjuseks, ei tähenda see seadusest tulenevalt alati seda, et põhjusliku seose olemasolul tuleks hüvitisnõue rahuldada. VÕS § 127 lõiked 2 ja 3 võimaldavad seega jätta tähelepanuta lepingulise kohustuse rikkumise negatiivsed tagajärjed, mis on küll põhjuslikus seoses lepingu rikkumisega, kuid on mõistliku inimese seisukohalt vaadates erakordsed. VÕS § 127 lg-t 2 tuleb kohaldada ka lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamise juhtudel. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muuhulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule.
|
| 3-2-1-2-07
|
Riigikohus |
21.03.2007 |
|
Asjaolud, mis viitavad kellegi isiku ütluste ärakuulamisele, ei saa olla paikvaatlusega kogutud tõendiks. TsMS § 290 mõtte kohaselt ei sisalda vaatlus endas vaadeldaval objektil olevate isikute ütluste ärakuulamist. Küll võivad vaatlusel osalevad menetlusosalised TsMS § 291 lg 4 järgi juhtida kohtu tähelepanu vaatluse täielikkuse ning menetletava asja seisukohast olulistele asjaoludele. TsMS § 291 lg 5 mõtte kohaselt tuleb vaatlusprotokolli märkida muu hulgas see, kas vaatlusel osalenud menetlusosalistel on märkusi või mitte.
Suurema ohu allikaks nimetatud sätte järgi on teatud asjade ja ainete ekspluateerimine, mis käikulastuna, liikumapanduna või oma loomulike omaduste tõttu ei allu täielikult inimese tahtele ja kontrollile.
TsK § 448 alusel kahjuhüvitise saamiseks peab kannatanu tõendama tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja kahjutekitaja teo vahel ning kahjutekitaja teo õigusvastasuse, samuti et kahju õigusvastaselt põhjustanud isiku süüd eeldatakse.
|
| 3-2-1-20-07
|
Riigikohus |
11.04.2007 |
|
KMSK § 214 ei olnud TsK § 448 suhtes erisäte. KMSK § 214 ei välistanud ega piiranud muu isiku vastutust laevaomanikule kahju tekitamise eest.
TsK § 448 alusel kahjuhüvitise saamiseks peab kannatanu tõendama tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel ning kostja teo õigusvastasuse, samuti et kahju õigusvastaselt põhjustanud kostja süüd eeldatakse.
TsK § 448 alusel kahjuhüvitise saamiseks peab kannatanu tõendama tekkinud kahju, põhjusliku seose kahju ja kostja teo vahel ning kostja teo õigusvastasuse, samuti et kahju õigusvastaselt põhjustanud kostja süüd eeldatakse.
Töötaja vastutas TsK § 448 järgi ka oma tööülesannete täitmisel kolmandatele isikutele õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju eest. Sellisel juhul vastutas tema tööandja sama kahju eest TsK § 449 järgi. Töötaja ja tööandja vastutus sama kahju eest oli TsK §-de 187-189 järgi solidaarne. TööK § 126-128 saab kohaldada töötaja ja tööandja solidaarkohustise jagamisel juhul, kui kumbki neist esitab pärast kahju hüvitamist teise vastu tagasinõude TsK § 188 lg 5 alusel.
|
| 3-2-1-30-07
|
Riigikohus |
25.04.2007 |
|
Juriidilise isiku, sh aktsiaseltsi juhatuse liige võib vastutada ka juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju.
Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise. Kui hageja tahab tõendada kahju tekitamise õigusvastasust sellega, et kostja rikkus seaduses sätestatud kohustust, siis eeltoodud tõendamise koormusest tulenevalt peab ta sellise rikkumise tõendama.
|
| 3-2-1-88-10
|
Riigikohus |
10.11.2010 |
|
Kolleegium viitab Riigikohtu 15. jaanuari 2007. a otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-132-06, mille p-s 31 leiti, et äriühingu registris "taastamisel" ennistub tagasiulatuvalt ka tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks. Kolleegium leiab, et lõppenuks ei saa lugeda ka vahepeal registrist kustutatud äriühingu varale seatud käsutuskeeldu, kui äriühing registris "taastatakse". Käsutuskeelu ja/või kohustuste lõppemine üksnes isiku registrist kustutamisega võiks anda võimaluse kohustuste täitmisest kõrvale hoida äriühingu registrist kustutamisega ja hilisema "taastamisega". Käsutuskeelu edasikestmise eesmärgiks tuleb lugeda ka õigusrahu tagamist ning mitme sissenõudja korral uue nõuete rahuldamise nn võidujooksu tekkimise vältimist.
vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 25. aprilli 2007. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-30-07, p 10.
|
| 3-2-1-39-15
|
Riigikohus |
06.05.2015 |
|
VÕS § 1045 lg 1 p 5 kaitseb kannatanut üldjuhul ka kahju suurenemise eest. Kahju tekitaja ei saa loota sellele, et kannatanu asub kohe oma vahenditest kahjulikke tagajärgi likvideerima. Osal juhtudel võib see osutuda nt kahju suuruse tõttu kannatanu jaoks võimatuks. Sellest tulenevalt võtab kahju tekitaja endale kahju tekitamisega riski, et kahju tekitamise tagajärgi kohe ei kõrvaldata ning kahju ulatus suureneb, võrreldes selle tekitamise ajaga. (p 10)
|
| 3-2-1-42-16
|
Riigikohus |
08.06.2016 |
|
Eri liiki tõenditel ei ole erinevat tõendiväärtust. Tõend peab vastama TsMS § 229 lg 1 nõuetele (vt ka RKTKo nr 3-2-1-181-15, p 51). Seega ei ole iseenesest välistatud, et kohus tugineb otsust tehes menetlusosalise vande all antud seletusele. (p 15)
Kui mõlemad pooled on andnud vande all seletusi ja kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole seletusi. Kohtuotsuse põhjendamise nõuetele ei vasta see, kui kohus märgib otsuses üksnes seda, et ta ei pea teise poole seletusi usaldusväärseteks. Hinnates ühe poole vande all antud seletusi ebausaldusväärseiks või paljasõnalisteks ja teise omi mitte, peab kohus põhjendama, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Kohtu selline kohustus tuleneb TsMS § 442 lg 8 neljandast lausest. (vt ka RKTKo nr 3-2-1-171-15, p 13). (p 15)
Kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ilma kohustatud isiku taotluseta ja hüvitise vähendamiseks piisab sellest, kui vähendamise asjaolud on kohtule esitatud. VÕS § 139 ja § 140 saab kohaldada ka korraga (RKTKo nr 3-2-1-65-15, p 13; RKTKo nr 3-2-1-46-15, p 12). VÕS § 139 ja § 140 kohaldatakse ka deliktiõiguslike kahju hüvitamise nõuete lahendamisel. (p 23)
Juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees on eelduslikult leebem kui vastutus ühingu ees. (p 22)
Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet, mille kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui isikule etteheidetav käitumine seisneb tegevusetuses, saab põhjusliku seose tuvastamiseks kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ja vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt RKTKo nr 3-2-1-173-12, p 18). (p 19)
Kui mõlemad pooled on andnud vande all seletusi ja kohus asub neid tõendeid otsuses hindama, siis ei saa kohus rajada otsust üksnes ühe poole seletustele, ilma et kohus käsitleks otsuses ka teise poole seletusi. Kohtuotsuse põhjendamise nõuetele ei vasta see, kui kohus märgib otsuses üksnes seda, et ta ei pea teise poole seletusi usaldusväärseteks. Hinnates ühe poole vande all antud seletusi ebausaldusväärseiks või paljasõnalisteks ja teise omi mitte, peab kohus põhjendama, miks ta sellisele järeldusele jõudis. Kohtu selline kohustus tuleneb TsMS § 442 lg 8 neljandast lausest. (vt ka RKTKo nr 3-2-1-171-15, p 13). (p 15)
Jättes põhjusliku seose tuvastamisel osa tõendeid põhjendamatult kõrvale, rikub kohus TsMS § 442 lg 8 kolmandas ja neljandas lauses sätestatut. See on menetlusnormi oluline rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 17)
Kui kohus jätab põhjendamata, miks põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju vahel on olemas, on see menetlusõiguse normi oluline rikkumine, mis toob kaasa otsuse tühistamise. (p 14)
Jättes põhjusliku seose tuvastamisel osa tõendeid põhjendamatult kõrvale, rikub kohus TsMS § 442 lg 8 kolmandas ja neljandas lauses sätestatut. See on menetlusnormi oluline rikkumine, mis toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise. (p 17)
|
| 2-16-14655/24
|
Riigikohtu tsiviilkolleegium |
06.06.2018 |
|
Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb kohaldada nn conditio sine qua non-põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; 8. juuni 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19). (p 21.1)
Põhjuslik seos ei pea avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja tagajärje (kahju) vahel, vaid võib seisneda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille isik oma kohustuste rikkumisega loob (Riigikohtu 10. detsembri 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-125-03, p 27; vt ka 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). (p 21.2)
Isiku käitumise õigusvastasuse tuvastamine VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel eeldab, et isikule saaks ette heita tahtlikku heade kommete vastast käitumist. Teo õigusvastasus VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi eeldab seega seda, et kahju tekitaja oleks käitunud heade kommete vastaselt ning subjektiivsest küljest oleks tema tegu iseloomustanud tahtlus. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Õigusvastasuse tuvastamiseks VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi piisab sellest, kui isik mõistis oma käitumise õigusvastasust ja möönis, et see võib tuua teisele isikule kaasa kahju (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-15, p 10; 2. novembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-16, p 17; 12. detsembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-132-16, p 16). Käitumise õigusvastasuse mõistmine tähendab seda, et isik saab aru oma käitumise heade kommete vastasusest. See omakorda eeldab, et isik on teadlik nendest elulistest asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise vastuolu heade kommetega. (p 13.2)
Hooletus ei täida VÕS § 1045 lg 1 p 8 koosseisu, mis eeldab tahtlust. Tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega - teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine, hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega - kohaste nõuete mittejärgimisega (vt Riigikohtu 12. detsembri 2012. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-23-12, p 14). Isik ei saa soovida oma heade kommete vastase käitumisega teisele isikule kahju tekitada VÕS § 1045 lg 1 p 8 ja § 104 lg 5 tähenduses olukorras, kus ta ei ole teadlik asjaoludest, mis toovad kaasa tema käitumise heade kommete vastasuse ega mõista seega oma tegevuse õigusvastasust. (p 13.3)
VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 tuleneva kohustuse rikkumine on seatud sõltuvusse rikutud sätte kaitse-eesmärgist, st igal konkreetsel juhul tuleb analüüsida, kas hageja kaitsmine ja temal tekkinud kahju ärahoidmine oli kostja rikutud sätte (kaitsenormi) eesmärk. (Vt Riigikohtu 20. juuni 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-11, p 13)
Kuna teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub kannatanul, siis peab hageja juhul, kui ta tahab tõendada kostja teo õigusvastasust VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 järgi, tõendama kostjat kohustava sätte olemasolu ning ka selle, et selle sätte vähemalt üheks eesmärgiks oli kaitsta kannatanut kahju eest, mille eest ta kostjalt hüvitist nõuab (vt Riigikohtu 17. detsembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-12, p 11). (p 14.1)
TsMS § 279 lg-st 2 tuleneb isikule kohustus esitada kohtule dokument, mis on koostatud õigete andmete põhjal. (p 14.3)
TsMS § 279 lg 2 kujutab endast deliktiõiguslikku kaitsenormi VÕS § 1045 lg 1 p 7 tähenduses. Säte kaitseb selle menetluse menetlusosaliste, mille raames kohus nõuab TsMS § 279 lg 2 järgi andmete põhjal dokumendi koostamist ja kohtule esitamist, ning eelkõige vastava taotluse esitanud isiku huve ja õigustatud ootust, et kohtule esitatavad andmed on õiged ning neile on võimalik kooskõlas nende andmete kogumise eesmärgiga tugineda. TsMS § 279 lg-st 2 tulenev kohustus esitada kohtule õigete andmete alusel koostatud dokument ei täida üksnes õigusemõistmise eesmärke, tagamaks, et kohus teeb lahendi õigete asjaolude põhjal. TsMS § 279 lg 2 järgi õigeid andmeid sisaldava dokumendi koostamise ja kohtule esitamise kohustuse eesmärk on VÕS § 1045 lg 3 tähenduses mh kaitsta dokumendi kogumist taotlenud isikut ja teisi menetlusosalisi kahju eest, mis neile võib tekkida tulenevalt sellest, et nad dokumendis sisalduvatele andmetele põhjendatult, kooskõlas dokumendi väljanõudmise eesmärgiga tuginevad. Eelnev kehtib ka juhul, kui kohus nõuab dokumendi esitamist eeltõendamismenetluses. (p 14.4)
TsMS § 279 lg-st 2 tuleneb isikule kohustus esitada kohtule dokument, mis on koostatud õigete andmete põhjal. (p 14.3)
Põhjusliku seose olemasolu ei tähenda, et kannatanule tuleb hüvitada igasugune ja rikkumisega ükskõik kui kauges seoses olev negatiivne tagajärg. Vaatamata põhjusliku seose olemasolule kostja teo ja hageja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4) ei pruugi kostja kahju tekitamise eest lõppkokkuvõttes deliktiõiguslikult vastutada juhul, kui õigusvastase teo tegemise keelu eesmärk ei olnud sellise kahjuliku tagajärje ärahoidmine, nagu hagejal esines (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13; 7. oktoobri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). Vajadus arvestada hüvitatava kahju ulatuse kindlaksmääramisel selle kohustuse või sätte eesmärki, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis, tuleneb VÕS § 127 lg-st 2, seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral ka VÕS § 1045 lg-st 3. Seejuures tuleb keelu eesmärgi kindlakstegemisel muu hulgas arvestada sellega, kuivõrd ettenähtav oli kahjulik tagajärg mõistlikule isikule (vt Riigikohtu 26. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-06, p 13). Muu hulgas on viidatud sätete alusel piiratud teoga liialt kauges põhjuslikus seoses oleva tagajärje eest hüvitise määramine (vt ülalviidatud otsus haldusasjas nr 3-3-1-11-15, p 12). (p 15.1)
TsMS § 279 lg 2 kaitse-eesmärk hõlmab kannatanu kaitsmist sellise kahju eest, mis kohtule esitatud ebaõigete andmete põhjal vale isiku vastu hagi esitamisega tüüpiliselt kaasnevad, sealhulgas hagi esitamisega kaasnevad mõistlikud menetluskulud ning hagist põhjendatult loobumise tõttu hageja kanda jäetavad teise poole menetluskulud. Selliste kulude tekkimine on kaitsenormi rikkumisega kaasneva riski realiseerumise korral objektiivselt ettenähtav. (p 15.2)
|
Facebook
Twitter