III-2/1-26/94
|
Riigikohus |
29.06.1994 |
|
|
| III-2/1-48/94
|
Riigikohus |
02.11.1994 |
|
|
| III-2/1-52/94
|
Riigikohus |
07.12.1994 |
|
|
| III-2/1-38/95
|
Riigikohus |
13.06.1995 |
|
|
| 3-2-1-44-96
|
Riigikohus |
27.03.1996 |
|
Lisaks rendiseaduses sätestatud rendilepingu lõppemise alustele lõpeb rendileping TsK § 241 lg 1 p 3 alusel ka rendileandja likvideerimisega.
|
| 3-2-1-63-96
|
Riigikohus |
02.05.1996 |
|
Rendiseadus ei kohusta pooli lepingu sõlmimisel loetlema renditud ruume ükshaaval ega sätestama nendest igaühe kasutamist ja korrashoidu eraldi.
|
| 3-2-1-36-97
|
Riigikohus |
27.03.1997 |
|
TsÜS § 64 lg 1 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel lähtuda eelkõige lepingupoolte tegelikust tahtest, kui selle sisust ei tulene teisiti. Kuna lepingu tingimus kulutuste hüvitamise kohta on ebaselge, siis tuleb vaidluse lahendamiseks kindlaks teha, milles lepingupooled selles osas kokku leppisid. Kohtul tuleb tuvastada, kas vaidlusalune lepingu tingimus vastab rendileandja tahtele.
|
| 3-2-1-56-97
|
Riigikohus |
30.04.1997 |
|
Rendileandja on kohustatud vara rentnikule üle andma lepingus ettenähtud või vara otstarbele vastavas seisundis. Rendileandja ei vastuta vara puuduste eest, mis olid tema poolt lepingu sõlmimisel tingimuseks seatud.
|
| 3-2-1-54-97
|
Riigikohus |
30.04.1997 |
|
Rendilepingu muutmise vaidluse lahendamine on võimalik ilma rendileandja tahet väljendava haldusakti vaidlustamiseta halduskohtus.
|
| 3-2-1-68-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
RenS § 18 p 3 kuulub kohaldamisele, kui kohus tuvastab, et rentnik ei ole tasunud renti kolme kuu jooksul.
|
| 3-2-1-84-97
|
Riigikohus |
27.08.1997 |
|
Rendilepingu saab ennetähtaegselt lõpetada vaatamata rentniku poolt rendivõlgnevuse hilisemale tasumisele.
|
| 3-2-1-124-97
|
Riigikohus |
30.10.1997 |
|
Vabariigi Valitsuse 21.01.1991 määruse nr 17 Rendisuhete kohta p 3.2. kohaselt võis riigiettevõtte struktuuri- ja allüksuse vara tervikuna (tervikvara) rentimisel rendileandjaks olla ettevõtte haldusnõukogu või juhatus olenevalt ettevõtte liigist. Kuna leping ei vastanud puuduste tõttu subjektsuses seaduse nõuetele, siis oli ta tühine.
|
| 3-2-1-43-99
|
Riigikohus |
06.04.1999 |
|
RenS § 18 p 3 annab rendileandjale õiguse nõuda lepingu ennetähtaegset lõpetamist, kui rentnik ei ole tasunud renti kolme kuu jooksul tasumise tähtaja möödumise päevast arvates, kui lepingus ei ole ette nähtud teist tähtaega, mitte aga õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks.
|
| 3-2-1-39-00
|
Riigikohus |
27.03.2000 |
|
Renditud vara omandiõiguse üleminekul teisele isikule asub uus omanik rendilepingus esialgse rendileandja asemele, omandades kõik lepingujärgsed õigused ja kohustused, mis omandiõiguse üleminekul olid esialgsel rendileandjal.
|
| 3-2-1-26-01
|
Riigikohus |
07.04.2001 |
|
Apellatsioonikohus rikkus TsMS §-s 228 sätestatut, mille kohaselt otsuse tegemisel tõendeid hinnates tuleb otsustada, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus teeb otsuse kõigi nõuete kohta.
Hagiavalduse sisunõuded TsMS § 147 lg 1 p 4 järgi kohustavad hagis märkima hageja selgelt väljendatud nõude. Erinevate funktsioonidega ruumide rentimisest tulenevas vaidluses nõude esitamisel tuleb jälgida, et ruumide eristus vastaks projektdokumentatsioonis märgitule, vältimaks arusaamatust, et eri dokumentides nimetatakse ühte ja sama pinda erinevalt. Samuti tuleb nõuete nimetamisel olla ühtviisi järjekindel hagiavaldusest kuni kohtuotsuseni.
Kohtuotsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 sätestatud nõuetele, mille kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Kohtul tuleb lahendada rentniku nõue rendilepingu objekti üleandmise ja makstud rendi tagasisaamise nõudes arvestades RenS § 7 lg 3.
Rendilepingu objekti (fuajee) kasutamine rentniku poolt oli takistatud, kuna rendileandja kasutas seda oma asjade hoiupaigana. Kui pooled pole lepingus kokku leppinud selle ruumi rentimist teistsugustel tingimustel, siis RenS § 7 lg 1 kohaselt pidi rendile andja vara rentnikule üle andma selle otstarbele vastavas seisundis s.o fuajeena.
|
| 3-2-1-103-01
|
Riigikohus |
06.09.2001 |
|
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldab, siis tulenevalt TsMS § 227 lg-st 1 ja TsMS § 330 lg-st 4 peab ta vastama ka kõigile kostja vastuväidetele, mida kostja hagile esitas. Kostja väite tähelepanuta jätmine on vastuolus ka TsMS § 73 lõikes 1 sätestatud poolte võrdsuse põhimõttega.
Rendilepingu p 5.6. kohaselt võis lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada RenS §-des 17, 18 ja 19 toodud juhtudel. Lepingu sisust tulenevalt polnud pooled kokku leppinud täiendavates lepingu ennetähtaegse lõpetamise alustes, mistõttu rendileandja poolt lepingu lõpetamine muudel alustel kui oli sätestatud vaidlusaluse lepingu p-s 5.6., oli ebaseaduslik.
|
| 3-2-1-102-01
|
Riigikohus |
27.09.2001 |
|
Apellatsioonikohtu otsusest ei selgu, kuidas muutus elamu rentnik elamu omanikuga sõlmitud rendilepingu järgi elamu omaniku ja üürniku vahelises üürisuhtes üürileandjaks. Asja uuel arutamisel tuleb lahendada küsimus, kas hageja õigus nõuda üüri on tekkinud: üürileandjaks olekust, nõudeõiguse loovutamisest, millestki muust või pole hagejal seada õigust. Kohtuotsus on vastuolus vastuolus TsMS §-ga 330 lg 4 nõuetega.
|
| 3-2-1-114-01
|
Riigikohus |
01.10.2001 |
|
Apellatsioonikohtul tuleb lahendada küsimus, kas hagejale kuuluvad jätkuvalt rendilepingu järgi rentniku õigused või mitte. Kui ROS § 20 lg 2 on põhiseadusevastane, siis läksid sõlmitud rendilepingust tekkinud õigused ja kohustused kuni 16.06.2000 kehtinud ROS § 21 alusel üle kostjale, Rahvusooperile Estonia. Kui ROS § 20 lg 2 ei ole põhiseaduse vastane, siis rendileping lõppes ja puudub alus selle kehtivuse tunnustamiseks. Apellatsioonikohtul tuleb tuvastada, kas nimetatud sätted on vastuolus põhiseadusega ja sellest lähtuvalt vaidlus lahendada.
Ringkonnakohus leidis ekslikult, et kuna asja omanik on riik, siis ei saa nõuet rendilepingu tunnustamiseks ja selle täitmiseks esitada vara tiitlipärase valdaja vastu. RenS § 5 lg 1 kohaselt saab rendileandjaks olla ka rendile antava vara tiitlipärane valdaja.
|
| 3-2-1-124-01
|
Riigikohus |
16.10.2001 |
|
Rendilepingu lõppemisel rentniku poolt renditud vara väljaostmise tõttu ei ole rendileandjal seadusest tulenevat kohustust parendusteks tehtud vajalike kulutuste hüvitamiseks RenS § 12 lg 1 järgi.
|
| 3-2-1-75-01
|
Riigikohus |
26.10.2001 |
|
Kohtuotsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
TsK § 191 lg 3 kohaselt ei ole kreeditoril õigust nõuda leppetrahvi tasumist, kui võlgnik ei kanna vastutust kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Kuna ringkonnakohus leidis, et rentnik ei vastuta rendi maksmata jätmise eest elamuosalt, mida ta ei saanud kasutada, siis ei ole rendile andjal õigust saada ka selle elamuosa eest maksmata rendi viivist.
Rentnik ei esitanud RenS § 10 lg 3 alusel remondimaksumuse hüvitamise nõuet, vaid leidis, et see tuleb katta rendi arvelt. Kuna rendiseadus annab sellise võimaluse remondimaksumuse hüvitamiseks, siis tuleb rendinõude lahendamisel rentniku väitega arvestada ja anda sellele sisuline hinnang.
|
Facebook
Twitter