III-2/1-16/94
|
Riigikohus |
20.05.1994 |
|
|
| III-2/3-2/95
|
Riigikohus |
24.01.1995 |
|
|
| III-2/1-54/95
|
Riigikohus |
04.10.1995 |
|
NB! Seisukoha muutus, vt RKTKo 25.05.1999, nr 3-2-1-40-99.
|
| III-2/1-100/95
|
Riigikohus |
21.12.1995 |
|
NB! Seisukoha muutus, vt RKTKo 25.05.1999, nr 3-2-1-40-99.
|
| 3-2-1-56-96
|
Riigikohus |
17.04.1996 |
|
Üürniku perekonnaliikmetel (ka endistel) on üürnikuga samad õigused ning üürnikul ei ole õigus teha neile takistusi korteri kasutamisel.
Üürilepingu ennetähtaegne lõpetamine saab olla vaid üürniku (või temaga võrdsustatud isiku) vaba tahe (ES § 53). Seaduse mõttest ei tulene, et kohus võiks ühe üürniku taotlusel tunnistada üürilepingu ennetähtaegselt lõpetatuks teise üürniku suhtes.
|
| 3-2-1-62-96
|
Riigikohus |
02.05.1996 |
|
Üürilepingu ennetähtaegsel lõpetamisel peab kohus põhjendama, miks ta ei loe mõjuvateks üürniku esitatud põhjendusi üüri ja kommunaalteenuste tasumata jätmisel.
|
| 3-2-3-16-96
|
Riigikohus |
13.06.1996 |
|
Kohus peab põhjendama, millisel õiguslikul alusel hageja, olemata kostja perekonnaliige või üürileandja, võis vaidlustada kostja eluruumi kasutamise õigust tema väidetava lahkumise tõttu alatiseks elama teise elukohta (ES § 53)
|
| 3-2-1-93-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Kui on tõendatud, et üürnikul on teine alatine elukoht, siis tuleb üürileping lugeda lõppenuks üürniku algatusel.
|
| 3-2-1-100-96
|
Riigikohus |
27.09.1996 |
|
Asjaolu, et üürniku perekonnaliige või isik, kes lakkas olemast üürniku perekonnaliige, lahkus korterist, ei anna üürnikule alust nõuda tunnistada üürileping selle isiku suhtes eluruumi kasutamiseks lõppenuks ES § 53 alusel.
|
| 3-2-1-40-97
|
Riigikohus |
03.04.1997 |
|
ES § 54 lg 1 ei anna üürileandjale alust üürilepingu ennetähtaegseks ühepoolseks lõpetamiseks.
|
| 3-2-1-69-97
|
Riigikohus |
22.05.1997 |
|
Kassatsioonikohus ei kontrolli ega hinda faktilisi asjaolusid.
Üürniku ajutise eemalviibimise korral ei saa temaga eluruumi üürilepingut lõppenuks lugeda.
|
| 3-2-1-6-98
|
Riigikohus |
29.01.1998 |
|
ES § 54 lg 1 p 1 kohaldamiseks tuleb tuvastada eluruumi üüri- või kommunaalteenuste võlg üle kolme kuu.
|
| 3-2-1-116-98
|
Riigikohus |
27.11.1998 |
|
Eluruumi omandiõiguse või valduse üleminekul teisele isikule jääb varem sõlmitud üürileping jõusse ka uue omaniku või valdaja suhtes ning eluruumi uus omanik või valdaja asub üürilepingus esialgse üürileandja asemele, omandades sellega kõik esialgse üürileandja üürilepingujärgsed õigused ja kohustused.
|
| 3-2-1-40-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
NB! Seisukoha muutus!
Rohkem kui kolm kuud tekkinud üürivõla maksmine enne hagi esitamist, ei muuda olematuks üürnikupoolset üürilepingu tingimuste rikkumist, mis ES § 54 lg 1 p 1 järgi annab üürileandjale õiguse nõuda üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 330 lg 4 sätteid, mille kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.
|
| 3-2-1-65-00
|
Riigikohus |
03.05.2000 |
|
Ringkonnakohus on rikkunud TsMS § 334 sätteid, kuna, muutes esimese astme kohtu otsuse põhjendusi,jättis ta kohtuotsuse resolutsioonis linnakohtu otsuse muutmata.
Kui üürileandja on andnud üürilepingus üürniku kasutada ka eluruumi teenindamiseks vajalikud ruumid ja üürnik neid lõhub, siis on tegemist üürilepingu rikkumisega. Kohtul tuleb otsustada, kas selline üürilepigu rikkumine on üürilepingu ennetähtaegse lõpetamise alus ES § 54 lg 1 p 3 järgi.
|
| 3-2-1-80-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
Ringkonnakohus peab otsuses vastama apellatsioonkaebuse põhjendustele (TsMS § 330 lg 6).
Üksnes üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvatest põhjustest üürileandjale teatamise kohustuse täitmata jätmine ei ole ES § 54 lg 1 p 1 järgi hagi rahuldamise aluseks. Üürnikul on õigus mõjuvate põhjuste olemasolu tõendada kohtus.
|
| 3-2-1-99-00
|
Riigikohus |
18.09.2000 |
|
ES § 28 lg 1 kohaselt on üüri maksmine üürniku kohustus. Üüri maksmata jätmine rohkem kui kolme kuu eest toob kaasa üürileandja õiguse nõuda ES § 54 lg 1 p 1 alusel üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist ja üürniku väljatõstmist. Kui kokkuleppes ei ole võla tasumise tagajärge kokku lepitud, siis ei välista üürileandja ja üürniku kokkulepe üürivõla osade kaupa tasumiseks üürilepingu ennetähtaegset lõpetamist.
|
| 3-2-1-104-00
|
Riigikohus |
18.10.2000 |
|
Sotsiaalabi vajadus võib olla üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks ES § 54 lg 1 p 1 järgi, kui üürileandjal, kandes üürniku ja tema perekonna suhtes sotsiaalhoolekande korraldamise kohustust, põhjustab üürnikul võlgnevuse tekkimise üürileandja kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmisega.
|
| 3-2-1-128-00
|
Riigikohus |
16.11.2000 |
|
Üürniku sotsiaalabi vajadus võib olla üüri ja teenuste eest tasumata jätmise mõjuvaks põhjuseks, kui eraõiguslikul juriidilisel isikul üürileandjana on üürniku suhtes vabatahtliku sotsiaalabi andmise kohustus.
|
| 3-2-1-118-01
|
Riigikohus |
26.10.2001 |
|
Allüürilepingu lõpetamise tõttu eluruumist väljatõstmise hagi rahuldamine ei olene sellest, kas ES § 47 lg-s 1 sätestatud kolmekuuline etteteatamistähtaeg oli hagi esitamise ajaks möödunud või mitte.
ES § 47 lg 4 alusel saab nõuda allüürilepingu lõppemisel või lõpetamisel eluruumi kasutava allüürniku väljatõstmist. Kuna kostja on eluruumi vabastanud, on väljatõstmise nõue alusetu.
|
Facebook
Twitter