III-2/1-49/95
|
Riigikohus |
27.09.1995 |
|
|
| 3-2-1-51-96
|
Riigikohus |
04.04.1996 |
|
Kindlustusseltsi rahvusvahelise autokaubaveolepingu konventsiooni (CMR) artiklil 17 p 1 põhinev nõue on alusetu, kuna antud konventsioon ei reguleeri regressisuhteid. Kindlustusandjal on regressiõigus kuriteo toimepannud isiku(te) kui kahjutekitanu(te), mitte vedaja vastu.
|
| 3-2-1-115-97
|
Riigikohus |
16.10.1997 |
|
Vabatahtlik autokindlustusleping ei ole samane kohustusliku liikluskindlustusega. Kindlustusjuhtumiks liikluskindlustuses on liiklusõnnetus teeliikluses. Kindlustusjuhtumiks autokindlustuses on loodusõnnetus, tulekahju, vandalism, vargus ja liiklusõnnetus, milleks on teelt väljasõit, kukkumine või ümberpaiskumine; esemete kukkumine sõidukile või kokkupõrge mistahes objektiga, sh. mets- ja koduloomadega; mõni eeltoodud juhtum, mis leiab aset sõiduki transportimisel selleks ettenähtud vahendiga. Kahe suurema ohu allika vastastikuse toime tõttu tekitatud kahju hüvitatakse nende valdajatele üldistel alustel, s. o. TsK §-de 448 ja 462 järgi. Tagasinõude õigus (regress) tekib siis, kui kindlustushüvitise väljamaksmine oli seaduslik ja põhjendatud. Kindlustushüvitise väljamaksmise kord on sätestatud kindlustusseltsi üldistes kindlustustingimustes ja kindlustusseaduses.
|
| 3-2-1-81-99
|
Riigikohus |
24.11.1999 |
|
Hageja seletuste väidetavale vastuolulisusele ei ole ringkonnakohus hinnangut andnud. TsMS § 95 lg 1 kohaselt tuleb kohtul hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt.
Polaris ÜKT-96 p 18.3 kohaselt kohustub kindlustusvõtja teatama kindlustusandjale riski suurenemisest esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul arvates hetkest, mil ta sai riski suurenemisest teada või pidi sellest teada saama. Hageja ei täitnud oma kindlustuslepingujärgset teatamiskohustust. Polaris ÜKT-96 p 20.1 kohaselt vabaneb kindlustusandja hüvituskohustusest, kui kindlustusjuhtum saabub pärast riskisuurendust, p 18.2 rikkumise korral, samuti juhul, kui kindlustusvõtja ei teata riski suurenemisest p 18.3 fikseeritud tähtaja jooksul.
|
| 3-2-1-153-00
|
Riigikohus |
21.12.2000 |
|
Üldtingimuste p 5.5 kohaselt on sõiduki kasutaja kohustatud varguse ärahoidmiseks sõiduki võtmeid mitte hoidma nähtavas kohas või lukustamata paigas nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asupaika. Nende tingimuste mõte on selles, et sõiduki võtmeid ei tohi kindlustuslepingu järgi hoida sõiduki kasutaja järelvalveta kohas, et võtmete hoidmise ajal puudub valdajal otsene kontroll võtmete üle, või lukustamata kohas.
|
| 3-2-1-29-01
|
Riigikohus |
08.03.2001 |
|
Kindlustushüvitise suuruse arvestamisel tuleb lähtuda poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingust ja lepingu lahutamatuks lisaks olevatest kindlustustingimustest. Kindlustusvõtjale oli kindlustuslepingus ette nähtud ainult invaliidsushüvitis, traumahüvitise saamist lepingus ette ei nähtud. Seega ei saanud kohus kindlustusvõtjale hüvitist välja mõista traumahüvitise määradest lähtudes.
|
| 3-2-1-17-01
|
Riigikohus |
13.03.2001 |
|
Apellatsioonikohus on TsMS § 330 lg 4 nõudeid rikkudes jätnud põhjendamata tuvastatud asjaolude alusel tehtud järeldused.
Sõidukikindlustuse tingimuste p 4.5.1 kohaselt pidi kindlustus hüvitama sõiduki kaotusest tuleneva kahju, kui lukustatud sõiduk varastatakse võtmeid kasutades ja seda tingimusel, kui varas on sõiduki võtmed oma valdusse saanud tõkke või lukustuse kõrvaldamise või röövimisega. P 5.5 paneb hoolsuskohustuse auto kasutajale, kes varguse ärahoidmiseks ei tohtinud võtmeid hoida nähtavas kohas või lukustamata paigas nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asukohta. Avalikus kohas tooli seljatoel oleva jope taskust võtmete varastamist ei saa pidada varguseks tõkke ületamisega sõidukikindlustuse tingimuste p 4.5.1 mõttes. Apellatsioonikohus peab tuvastatud asjaolude alusel (auto kasutaja näitas võtmeid baaris oma tuttavatele ning pani need seejärel oma jope taskusse ja jope oma tooli seljatoele) andma hinnangu auto kasutaja hoolsuskohustuse täitmisele p 5.5 järgi.
|
| 3-2-1-56-01
|
Riigikohus |
10.04.2001 |
|
Pooled sõlmisid kindlustuslepingu kahe kindlustusobjekti- traktori ja metsaveokäru kindlustamiseks. Lepingu tingimuseks oli, et kindlustusvõtja teatab igal juhul kirja teel kahjujuhtumi saabumisest kindlustusandjale 14 ööpäeva jooksul. Toimus mõlema kindlustusobjekti vargus, kuid kindlustusvõtja ei täitnud kindlustuslepingus sätestatud teatamiskohustust metsaveokäru osas. Seega ei tekkinud kindlustusandjal kindlustushüvitise maksmise kohustust seoses metsaveokäru vargusega. Põhjendatud pole kindlustusvõtja väide, et arvestades traktori ja käru komplektsust, ei pidanud ta vajalikuks käsitleda neid objekte kirjalikus teates eraldi. Kuna ta sõlmis kindlustuslepingu isiklikult, oli ta teadlik, et kindlustusobjektidena käsitleti kindlustuslepingus traktorit ja metsaveokäru eraldi.
|
| 3-2-1-77-01
|
Riigikohus |
14.06.2001 |
|
Notariaadiseaduse § 47 lg 3 kohaselt kontrollib notar tehingu tõestamisel, kui tehing tehakse esindaja kaudu, esindaja volitusi. Ringkonnakohus tuvastas, et notar ei kontrollinud esindajal tehingu tegemiseks volituste olemasolu piisavalt. Tuleb hinnata, kas nõutav hüvitis on otsene varaline kahju, mis tekkis kostja õigusvastase teo tagajärjel ning kas õigusvastases teos esineb kostja süü ettevaatamatusena või raske ettevaatamatusena.
Hagejat esindav tegevdirektor oli ostu-müügilepingu sõlmimise ajal hageja töötaja, kes tehingut tehes täitis oma töökohustusi ning kelle vastutus võib nende täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju eest järgneda töökoodeksis sätestatud korras. Kostjale ei saa panna vastutust hagejale võimaliku kahju tekitamise eest TsK § 448 alusel.
TsÜS § 103 lg 2 kohaselt, kui isik, kelle nimel tegi tehingu isik, kellel ei olnud volitust või kes volituse piire ületas, selle hiljem heaks kiidab, on tehing kehtiv algusest peale. Ringkonnakohus leidis ekslikult, et vaidlusaluse tehingu heakskiitmisena saab käsitleda hageja majandusaasta aruandega bilansi kinnitamist, milles kajastus tehinguga omandatud vara. ÄS §-st 506 lg 6 tulenevalt võis ehitise omandamise tehingu lugeda kohus kehtivaks ainult tingimusel, kui aktsiaseltsi nõukogu või selle puudumisel üldkoosolek selle hiljem heaks kiitis, sellist otsust hageja vastu võtnud ei ole.
|
| 3-2-1-60-01
|
Riigikohus |
10.10.2001 |
|
Hageja on hüvitanud sõidukikindlustuse lepingu (hõlmas riskina ka liiklusõnnetuse) alusel kahju isikule, kes on ennast ekslikult liikluskahju põhjustamises süüdi tunnistanud. Kohus on tuvastanud, et tegemist on liikluskahjuga, mille põhjustamises oli kumbki sõiduki juht süüdi 50 %. Hageja on õigustatud KS § 18 alusel nõudma varalist kahju tekitanud isiku kindlustusandjalt (kostja) 50 % osas kahju hüvitamist. Kostja pole esitanud LKS § 34 lg-st 1 tulenevaid asjaolusid, mis oleks liikluskahju hüvitamisest keeldumise aluseks.
|
| 3-2-1-49-02
|
Riigikohus |
15.05.2002 |
|
TsMS § 94 lg 3 kohaselt on jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas teo tsiviilõiguslike tagajärgede asja läbi vaatavale kohtule kohustuslik üksnes küsimuses, kas tegu leidis aset ja kas teo pani toime see isik.
TsMS § 231 lg 4 ja § 95 rikkumised võivad olla küll kohtuotsuse tühistamise aluseks, kuid ei ole igal juhul aluseks asja saatmiseks esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnkohus ei põhjendanud, miks ei ole nimetatud puudusi võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses.
Kindlustusandja vastutus hageja ees võis tuleneda kas kohustuslikust või vabatahtlikust notari vastutuskindlustusest. Kohustusliku vastutuskindlustuse puhul tuleb kindlustusandja vastutuse puhul arvestada TsK § 172 lg-s 1 sätestatut. Kui tegemist ei ole kohustusliku vastutuskindlustusega, sõltub kindlustusandja vastutus kolmanda isiku ees kindlustuslepingus ja selle üldtingimustes, notari tsiviilvastutuse kindlustamise eritingimustes ja ametialase tsiviilvastutuse üldtingimustes kokkulepitust. Kindlustusleping soodustatud isiku kasuks võis olla sõlmitud ka notariaadiseaduses ettenähtust soodsamatel tingimustel.
|
| 3-2-1-81-02
|
Riigikohus |
17.06.2002 |
|
ÄS § 506 lg-s 6 sätestatud piirang kehtib ka kolmandate isikute suhtes, vaidlusalune ostu-müügileping on TsÜS § 66 lg 2 ja § 103 lg 1 kohaselt tühine. Ainuüksi see, et mõlemad pooled on tehingut täitnud, ei muuda seda kehtivaks. Tehingu tühisuse hindamisel omab tähendust tehingu materiaalne alus, mitte see, kas, millal ja millistel asjaoludel tehinguosaline tehingu tühisuse tuvastamise nõude esitas.
Ringkonnakohus rikkus TsMS § 227 lg-s 2 sätestatut, tuginedes otsuses tõendile, mida ei olnud asja juurde võetud.
ÄS § 506 lg 6 kohustas notarit ehitise ostu-müügilepingu tõestamisel kontrollima, kas ehitise omandamiseks on olemas nõukogu või aktsionäride üldkoosoleku otsus, selle puudumisel aga äriühingu põhikirja. Notar on eksinud 1. veebruarini 2002. a kehtinud NotS-s selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu. Kuna see on toonud kaasa tõestatud tehingu tühisuse, on ostu-müügilepingu tõestamine notaripoolne raske ettevaatamatus oma ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses. Raske ettevaatamatusena tuleb mõista käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmist oma kohustuste täitmisel.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
Notar on tõestanud tühise tehingu, tuvastatud on tema vastutus NotS § 20 lg 1 alusel. Notari vastu esitatud kahju nõue ei pea muude kahju hüvitamise eelduste tuvastamisel jääma rahuldamata ainuüksi põhjusel, et kahju täpset suurust ei ole kahju kandnud isikul võimalik tõendada. Otsese kahju suurust, mis ei ole nõude esitamise ajal selge, saab kohus hinnata sarnaselt saamata jäänud tuluga lähtuvalt otsese kahju tõenäolisest suurusest.
|
| 3-2-1-94-02
|
Riigikohus |
02.10.2002 |
|
Sõlmitud kindlustuslepingu alusel tekkis kindlustusjuhtumi saabudes kostjal kindlustusandjana kohustus hüvitada soodustatud kolmandale isikule kindlustusvõtja poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jäänud müügihind. Hilisem sellise olemuselt tagatislepingule sarnase kindlustuslepingu muutmine kaaskindlustuslepinguks polnud soodustatud isikule siduv, kuna lepingu muutmine tema nõusolekuta ei ole soodustatud isiku suhtes kooskõlas TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus.
Sõlmitud kindlustuslepingu alusel tekkis kindlustusjuhtumi saabudes kostjal kindlustusandjana kohustus hüvitada soodustatud kolmandale isikule kindlustusvõtja poolt maksejõuetuse tõttu tähtaegselt kauba eest tasumata jäänud müügihind. Tulenevalt TsK § 172 lg- st 1 pole kindlustuslepingu muutmiseks vajalik soodustatud isiku nõusolek, kuid sellise olemuselt tagatislepingule sarnase kindlustuslepingu puhul tuleb lepingu muutmist soodustatud isiku nõusolekuta pidada mittekooskõlas olevaks TsÜS § 108 lg-s 1 sätestatud kohustusega kasutada oma tsiviilõigusi heas usus.
|
| 3-2-1-112-02
|
Riigikohus |
23.10.2002 |
|
Kui apellatsioonkaebuses ei vaidlustatud mitte asja tõenduslikku külge, vaid materiaalõigusnormi tõlgendamist, võib ringkonnakohus lahendada asja TsMS § 316 kohaselt kirjalikus menetluses.
TsK §-de 448, 458 ja KindlS § 18, mis kehtisid kuni 30.06.2002, mõttega pole kooskõlas kahju tekitaja vastutusest vabastamine LKindlS § 27 lg 5 alusel liikluskahju kannatanu ees, kes pole saanud kiiret hüvitust kahjutekitanu kindlustusandjalt.
LKindlS § 27 lg 5, mille kohaselt hüvitab liikluskahju selle tekitamise eest vastutava isiku kindlustusandja, ei välista kuni 30.06.2002 kehtinud KindlS § 18 kohaldamist.
|
| 3-2-1-127-02
|
Riigikohus |
20.11.2002 |
|
Hoone pööningu ümberehitamist kolmandaks korruseks sai varakindlustuse üldtingimuste kohaselt lugeda riskiastme suurendamiseks, millest kindlustusvõtja oli kohustatud kindlustusandjale esimesel võimalusel teatama.
Kuivõrd pooled polnud kokku leppinud teatamisekohustuse vormis, võis see toimuda ka suuliselt. Tuvastatud on, et kindlustusandja seaduslik esindaja oli ümberehitusest teadlik, mistõttu tuleb ka kindlustusandja lugeda neist asjaoludest teadlikuks ning tal puudus alus kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumiseks.
Hoone pööningu ümberehitamist kolmandaks korruseks sai varakindlustuse üldtingimuste kohaselt lugeda riskiastme suurendamiseks, millest kindlustusvõtja oli kohustatud kindlustusandjale esimesel võimalusel teatama.
Varakindlustuse üldtingimuste kohaselt oli kindlustatud kogu kahekorruseline hoone, seega oli kindlustusobjekti üheks osaks ka katus. Kuna hoonele ei ehitatud peale mitte uut korrust, vaid ehitati ümber teise korruse peal olnud pööning, oli kindlustusobjekti osaks nii kolmas korrus, kui seda kattev katus.
|
| 3-2-1-129-02
|
Riigikohus |
27.11.2002 |
|
Võttes NotS § 55 nõudeid rikkudes vastu välismaal väljaantud legaliseerimata volikirja, jättis notar kontrollimata hageja esindaja volitused. Sellise volikirja alusel tehingu tõestamist tuleb käsitleda vähemalt raske ettevaatamatusena, kuna nõudeid vastava notariaaltoimingu tegemiseks eirati olulisel määral ja notar sai sellest aru. Arvestades NotS § 44 lg-s 1 sätestatut ei välista notari süüd ega vabasta teda vastutusest notari nõutud legaliseerimistõendi hilisem esitamine.
|
| 3-2-1-34-03
|
Riigikohus |
01.04.2003 |
|
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega. TKS § 5 lg 3 kehtestas, et tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
Kostja ei vaidlustanud hageja esitatud asjaolu, et mõtteline osa elamust kuulus abikaasade ühisvarasse. Kui kohtul selline kahtlus tekkis, pidanuks ta tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 andma hagejale võimaluse esitada selle asjaolu kinnitamiseks tõendeid.
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega. TKS § 5 lg 3 kehtestas, et tarbija ja müüja vahelise lepingu ebatäpne või puudulik tingimus tõlgendatakse tarbija kasuks.
Kindlustushüvitise maksmise üldreegli kehtestas kuni 01.07.2002. a kehtinud KS § 12, mille kohaselt kindlustushüvitist ei maksta rohkem, kui kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustatud varale tekkinud kahju. Täpsemad reguleeringud tulenevad kindlustuslepingust, mille tõlgendamisel tuleb tuvastada poolte kokkulepe hüvitise maksmise kohta.
Kuni 01.07.2002. a kehtinud KS §-des 4 ja 5 sätestatu ei välistanud kindlustusvõtja õigust saada hüvitist, kui kindlustatuks on kolmas isik. Kindlustusvõtja õigus saada hüvitist võib olla välistatud aga lepinguga.
Kuni 1. juulini 2002. a kehtinud AÕS § 17 lg 1 ja § 15 ei välistanud ning 1. juulist 2002. a kehtiva TsÜS § 55 lg 1 ja § 53 ei välista ehitise oluliste osade olekut erinevate võlaõiguslike lepingute objektiks.
Kuni 01.07.2002. a kehtinud KS §-des 4 ja 5 sätestatu ei välistanud kindlustusvõtja õigust saada hüvitist, kui kindlustatuks on kolmas isik. Kindlustusvõtja õigus saada hüvitist võib olla välistatud aga lepinguga.
Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 64 lg-s 1 sätestatud poolte tahte ülimuslikkusest kui tehingu tõlgendamise lähtealusest järeldub, et lepingu tõlgendamise käigus poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel ei saa üldtingimusest erinevat lepingutingimust välistada sellega, et üldtingimus sellist lepingutingimust ei sisalda. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka tarbijakaitse seaduse sätetega.
|
| 3-2-1-125-03
|
Riigikohus |
10.12.2003 |
|
Võttes vastu välismaal väljaantud legaliseerimata volikirja, jättis notar kontrollimata tehingu poole esindaja volitused. Legaliseerimata volikirja alusel tehingu tõestamine on raske ettevaatamatus ametiülesannete täitmisel NotS § 20 lg 1 tähenduses, sest notar oli teadlik legaliseerimistõendi vajalikkusest ja tõestas tehingu selle puudumisest hoolimata.
Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob. NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
NotS § 20 lg 1 järgi vastutab notar otsese varalise kahju eest, mis on tekkinud tema poolt tahtlikult või raskest ettevaatamatusest tehtud ebaõigete tegude tagajärjel. Kahjuhüvitise vähendamist kahju tekitanu süü vormi ja õigusvastase teo toimepanemise asjaolusid arvestades notariaadiseadus ette ei näinud.
Notari kahju hüvitamise kohustise tekkimiseks NotS § 20 lg 1 järgi ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena õigusvastase teo ja kahju vahel, vaid võib seisneda sündmuste jadas, mille notar oma ametikohustuste rikkumisega loob.
|
| 3-2-1-149-03
|
Riigikohus |
07.01.2004 |
|
Mõistlik ei ole tühistada kohtuotsust üksnes põhjusel, et seaduse järgi ei kuulu vaidlus lahendamisele maa- või linnakohtus. EIÕK art 6 lg 1 kohustab tagama igaühele õiguse asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Vt Riigikohtu haldus- ja tsiviilkolleegiumi vahelise erikogu määrus nr 3-3-4-2-02.
Kuna notar on NotS § 2 lg 1 kohaselt avalik-õiguslik ameti kandja ning RVastS § 2 lg 1 järgi võib kahju hüvitamist nõuda ka avalikke ülesandeid avalik-õiguslikul alusel väljaspool alluvussuhet teostavalt isikult, siis peab notari ametikohustuse täitmise või täitmata jätmise küsimuse lahendama halduskohus.
|
| 3-2-1-25-04
|
Riigikohus |
04.03.2004 |
|
Tulenevalt TsMS § 353 lg-st 3 ei saa Riigikohus tuvastada hagi aluseks olevaid asjaolusid. Seetõttu tuleb jätta esmakordselt alles Riigikohtule esitatud tõendid tähelepanuta.
Hüvitise maksmisest keeldumise või selle vähendamise otsustamisel tuleb muuhulgas kaaluda ka seda, kuivõrd kindlustusvõtja tegevus või tegevusetus suurendas kindlustusjuhtumi saabumise riski.
|
Facebook
Twitter