3-2-1-134-96
|
Riigikohus |
19.12.1996 |
|
Tööandja nõustumist töötaja sooviga koondada ta enne etteteatamistähtaja lõppu, ei saa pidada töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, sest ei muutu mitte töölepingu lõpetamise põhjus (koondamine), vaid pooled leppisid kokku töölepingu lõpetamise ühes tingimuses.
|
| 3-2-1-96-00
|
Riigikohus |
04.10.2000 |
|
Munitsipaalettevõtte reorganiseerimisel Munitsipaalettevõtte juhataja kirjalikku nõusolekut olla ümberkujundatud äriühingu juhatuse liige, võib käsitada töölepingu lõpetamise ettepanekuga nõustumisena.
|
| 3-2-1-170-11
|
Riigikohus |
06.02.2012 |
|
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, siis ei saa tööandja lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel.
Kui töötaja ei ole esitanud avaldust töölepingu lõpetamiseks poolte kokkuleppel, vaid on esitanud avalduse lepingu lõpetamiseks tööandja kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, siis ei ole tööandjal alust lõpetada töölepingut poolte kokkuleppel. Kui töötaja on töölepingu TLS § 91 lg 2 p 3 alusel üles öelnud ja tööandja leiab, et selliseks töölepingu ülesütlemiseks ei ole seadusest tulenevat alust või ülesütlemine ei vasta seaduse nõuetele, peab ta ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks pöörduma töövaidlusorganisse.
TLS § 105 lg 1 sätestatud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude peab esitama pool, kellele ülesütlemisavaldus tehti.
|
| 3-2-1-24-13
|
Riigikohus |
13.05.2013 |
|
Tööandja võib öelda töölepingu üles ilma ette teatamata sõltumata sellest, kas töötaja on sellega nõus. Kui tööandja teatab ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud või kollektiivlepingus kokku lepitud, on töötajal TLS § 100 lg 5 kohaselt õigus saada hüvitist.
TLS § 2 eesmärgiks on tagada töötaja kui nõrgema poole kaitse mh olukorras, kus tööandja on mõjutanud töötajat nõustuma seaduses sätestatust kahjulikumate kokkuleppe tingimustega. Seega võivad pooled üldjuhul sõlmida üksnes selliseid kokkuleppeid, mis on töötajale seaduses sätestatuga võrreldes samaväärsed või soodsamad. Muu hulgas võivad pooled leppida kokku, et tööandja maksab töötajale seaduses ettenähtust suuremat hüvitist. Töölepingu seadus ei näe ette võimalust jätta poolte kokkuleppel TLS § 100 lg-tes 1 ja 5 sätestatud hüvitis maksmata või selle suurust vähendada.
Tööandja ütles töölepingu üles erakorraliselt majanduslikel põhjustel. Asjaolu, et töötaja loobus töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimisest ja selle korral makstavast hüvitisest, ei tähenda seda, et tema tahe oli lõpetada tööleping kokkuleppel.
Kuigi pooled võivad töölepingu kokkuleppel lõpetada ükskõik kumma poole algatusel, eeldab TLS § 79 sellekohast mõlema poole tahteavaldust. TsÜS § 69 lg 1 järgi tuleb kindlale isikule suunatud tahteavaldust väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.
|
Facebook
Twitter