Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/3-2/94	Riigikohus	01.02.1994	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-38/94	Riigikohus	04.10.1994	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
III-2/1-81/95	Riigikohus	08.11.1995	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel NB! Seisukoha muutus! RKTKo 22.06.1999, nr 3-2-1-48-99. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu NB! Seisukoha muutus! RKTKo 22.06.1999, nr 3-2-1-48-99. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-80-97	Riigikohus	12.06.1997	Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu lõppemine tähtaja möödumisel Kui kumbki pooltest ei nõua määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamist TLS §-s 77 ettenähtud korras või ei sõlmita uut töölepingut ja töösuhted jätkuvad ka pärast lepingutähtaja möödumist, muutub määratud ajaks sõlmitud tööleping määramata ajaks sõlmitud töölepinguks. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Töötajale makstavalt palgalt on tööandja kohustatud kinni pidama tulumaksu. (Tulumaksuseaduse § 26). Palgalt kinnipeetava tulumaksu osas on maksukohuslaseks töötaja. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-57-98	Riigikohus	30.04.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Töötasu makstakse töölepingus ettenähtud ulatuses, kuid mitte vähem töölepingus kokkulepitud palgamäärast. Kui töölepingus ei ole palgamäära kokku lepitud, siis tuleb palga arvestamisel lähtuda töölepingus kokkulepitud palgasüsteemist ehk palga arvestamise viisist. Töötamisel täistööajaga ei ole lubatud kokku leppida madalamas töötasus, kui Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud palga alammäär. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Töölepingu lõpetamise päevaks on tavaliselt töötaja tööloleku viimane päev, kuid see võib olla ka töölepingusse vastava kande tegemise päev, kui töötaja seoses töö lõppemisega tööl ei viibi. Lõpparve kinnipidamise eest viivise maksmist töölepinguseadus ette ei näe. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu ülesütlemise kord Töölepingu lõpetamise päevaks on tavaliselt töötaja tööloleku viimane päev, kuid see võib olla ka töölepingusse vastava kande tegemise päev, kui töötaja seoses töö lõppemisega tööl ei viibi. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-76-98	Riigikohus	11.06.1998	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Ilma lepingulise aluseta makstud lisatasu ei ole käsitletav põhipalgana. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-48-99	Riigikohus	22.06.1999	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel NB! Seisukoha muutus! PalS § 35 ettenähtud viivist tuleb palga maksmisega viivitamisel maksta kuni töölepingu lõpetamise päevani. Töölepingu lõpetamisega lõpeb palga maksmine ja võimalik palga maksmisega viivitamine. Töölepingu lõpetamise päeval on tööandja PalS § 32 alusel kohustatud välja maksma lõpparvena kõik tööandjalt saadaolevad summad. Lõpparve kinnipidamise eest järgneb tööandja vastutus TLS § 119 lg 2 alusel. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Apellatsioonikohus muutis palga maksmisega viivitamise eest töötajale makstava viivise suurust kuid otsuses puudub viivise arvutus. Kohus rikkus sellega TsMS § 330 lg-s 4 esitatud nõudeid otsuse põhjendavale osale. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-18-00	Riigikohus	05.04.2000	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Töölepingu kohustuslikuks tingimuseks on kokkulepe töötasu kohta (TLS § 26 lg 1 p 3), mida saab muuta vaid poolte kokkuleppel (TLS § 59 lg 5). Kui tööandja maksab töötajale mõnikord suuremat kuupalka, kui töölepingus märgitud, ei muuda see töölepingus kokkulepitud palgatingimusi. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel Tööandjal on õigus lõpetada töölepingu TLS § 86 p 3 järgi koondamise tõttu, kui on tekkinud TLS § 98 lg 1 alustel vajadus töötajate koondamiseks. Koondamisel peab tööandja järgima töötaja töölejäämise eelisõigust (TLS § 99). [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-110-01	Riigikohus	06.11.2001	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu PalS § 2 lg-st 3 tulenevalt oli töötajal õigus lisatasule, kuna töölepingus on tööandja kohustunud maksma talle lisatasu eritingimustes töötamise eest ning poolte vahel puudub kokkulepe sellest kohustusest loobumise kohta. Vabariigi Valitsuse palgakorraldust reguleerivas määruses on suurendatud töötaja põhipalka ja sellest ei tulene seadusandja soov asendada lisatasu suurema palga maksmisega. Määrus ei muutnud midagi töötaja palgakorralduses, samuti säilus eritingimustes töötamine, mistõttu lisatasu kaotamine olenemata põhipalga suurendamisest oli ebaseaduslik. Tulenevalt töötajate usaldusisiku seaduse § 7 lg-st 3 ja § 8 lg-st 1 peab tööandja töövälisel ajal usaldusisiku ülesannete täitmise eest, selle hüvitamise kokkuleppe puudumisel, maksma usaldusisikule tema nõudel hüvitist suuruses, mis vastab usaldusisiku keskmisele palgale, mida tulnuks talle säilitada põhitöö ajal usaldusisiku ülesannete täitmisel. Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted Tulenevalt töötajate usaldusisiku seaduse § 7 lg-st 3 ja § 8 lg-st 1 peab tööandja töövälisel ajal usaldusisiku ülesannete täitmise eest, selle hüvitamise kokkuleppe puudumisel, maksma usaldusisikule tema nõudel hüvitist suuruses, mis vastab usaldusisiku keskmisele palgale, mida tulnuks talle säilitada põhitöö ajal usaldusisiku ülesannete täitmisel. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Tulenevalt ITVS § 6 lg-st 1 puudub alus kohaldada aegumist lisatasu ja viivise nõude vastavale osale, kui hageja töötas eritingimustes, mille eest oli ette nähtud lisatasu, neli kuud enne vastava hagi esitamist. Kohus jätab ITVS § 8 lg 4 järgi aegumise kohaldamata kui on tuvastatud, et hagejal ei olnud võimalik töövaidluskomisjoni õigeaegselt pöörduda. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-39-02	Riigikohus	03.04.2002	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu PalS § 36 lg 1 sätestab töötaja nõusolekuta töötaja palgast kinnipidamise tingimused ja alused ammendavalt. Kuna puudus PalS § 36 lg-s 1 sätestatud alus palgast kinnipidamiseks, oli kahjutasu palgast kinnipidamiseks ja tasaarvelduse tegemiseks vajalik töötaja eelnev nõusolek. Eraõigus -> Tööõigus -> töövaidlus -> aegumise kohaldamine Kooskõlas ITVS § 8 lg-s 2 sätestatuga peab tööandja töötajate nõuetele aegumise kohaldamise taotluse esitama töövaidluskomisjonis enne asja sisulise arutamise algust. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-50-02	Riigikohus	20.05.2002	Eraõigus -> Tsiviilõiguse üldosa -> tehing -> tõlgendamine Töölepingu järgi kohustus tööandja tõstma töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi tõusule, 1992. aastast asendab elukalliduse indeksit tarbijahinnaindeks. Vaidlus osas, mis puudutab elukalliduse indeksi asemel tarbijahinnaindeksi kasutamist, tuleb lahendada TsÜS § 64 lg-tele 1 ja 2 tuginedes. Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Töövaidluses väitis tööandja, et kokkulepe töötajaga palga tõstmiseks vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele on täidetud, kuna elukalliduse tõus on töötajale kompenseeritud erinevate palgatõusudega. Apellatsioonikohus ei ole sellele väitele TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut rikkudes hinnangut andnud. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Lisatasu on palgaseaduse § 2 lg 4 kohaselt rahasumma, mida tööandja maksab töötajale täiendavate tööülesannete täitmise või nõutavast tulemuslikuma töö eest. Selliselt oli kokku lepitud ka töölepingus ning nõustuda ei saa tööandja väitega, et lisatasu maksti töötajale tagamaks põhipalga suurenemist seoses elukalliduse tõusuga. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Töötaja esitas avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel, kuna tööandja ei täitnud lepingujärgset kohustust tõsta kaks korda aastas töötaja palka vastavalt elukalliduse indeksi muutumisele. Ainuüksi asjaolu, et tööandja ei tõstnud töötaja palka lepingujärgselt kaks korda aastas, ei anna alust töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Oluline on, et saavutatakse kokku lepitud tulemus - töötaja palgatõus vastavuses elukalliduse tõusuga. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-40-03	Riigikohus	23.04.2003	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetlus ringkonnakohtus -> ringkonnakohtu otsuse sisu Ringkonnakohus rikkus TsMS 330 lg 6, kuna ei vastanud selgelt apellatsioonkaebuse põhjendusele, et seoses ettevõtte üleminekuga läksid lisaks töölepingutele kostjale üle ka kollektiivlepingust tulenevad kohustused. Eraõigus -> Võlaõigus -> kahju hüvitamine -> kahju hüvitamise ulatus Hageja on oma nõude rajanud sellele, et kollektiivlepingu täitmata jätmisega on temale kostja ametiühinguliikmetest töötajate palgast ametiühingu liikmemaksu kinnipidamata jätmise näol tekitatud kahju. Kahju hüvitamise üldpõhimõtetest lähtudes tuleb kahju kandnud isik asetada olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Kohus peab hindama, kas hageja on tõendanud iga ametiühinguliikmest töötaja osas liikmemaksu kinnipidamise avalduse olemasolu. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu PalS § 31 lg 3 järgi on tööandja kohustatud töötaja kirjaliku avalduse alusel palga või selle osa üle kandma töötaja poolt näidatud pangakontole. See säte ei reguleeri tööandja kohustust kanda üle ametiühingu liikmemaksud. Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu mõiste Kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 2 lg 1 järgi on kollektiivleping vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate liidu või ühingu vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. Kollektiivlepingust tulenevate kohustuste täitmine on seotud ettevõtte tegevusega. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu üleminek Ettevõtte valduse üleandmine on võrdsustatav ettevõtte alluvuse muutumisega kollektiivlepingu seaduse (KLS) § 11 lg 4 tähenduses. Nii TLS § 6 kui KLS § 11 lg 4 eesmärgiks on kaitsta töötajaid, kui nende töö ei lõpe, kuid majandustegevus läheb üle teisele juriidilisele isikule. Kostja on tunnistanud TLS § 6 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule, kuid ei soovi tunnistada sama sisuga KLS § 11 lg 4 kehtivusala laienemist ettevõtte üleminekule. Selline valikuline ja tööandja huvidest lähtuv seaduste tõlgendamine ei vasta nimetatud sätetes väljendatud eesmärgile kaitsta töötajate huve. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-107-04	Riigikohus	19.10.2004	Eraõigus -> Eraõiguse põhimõtted -> hea usu põhimõte Kooskõlas VÕS § 6 lg-ga 1 peavad ka töötaja ja tööandja teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Kui kohus on töötaja soovil andnud hinnangu, et koondamine oli ebaseaduslik ja selle tulemusel langes õiguslik alus koondamishüvitise saamiseks ära, siis võib tööandja alusetult makstud koondamishüvitise töötajalt kinni pidada. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-1-05	Riigikohus	01.03.2005	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt PuhkS § 24 lõikes 2 sätestatud töötaja õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra, ei muuda TLS § 82 lõikes 1 sätestatud töötaja õigust lõpetada omal algatusel tööleping tööandjapoolse lepingutingimuste rikkumise tõttu. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-37-05	Riigikohus	28.04.2005	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> menetluskulu -> menetluskulude kindlaksmääramine Hinnata hagi korral võib TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt õigusabikulud kindlaks määrata kohus, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Ka hinnata hagi korral tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Eraõigus -> Tööõigus -> üldsätted -> töölepingu tingimused Palga suurus määratakse kindlaks poolte kokkuleppel, tingimusel, et seejuures ei esineks diskrimineerimist PalgaS § 5¹ või TLS § 10 tähenduses. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-57-05	Riigikohus	13.06.2005	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Kui töötaja leiab, et palgatingimuste muutmine oli ebaseaduslik, võib ta pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse ja nõuda palka kokkulepitud tingimuste järgi. Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töötaja kohustused Töötaja on kohustatud täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Selliste kohustuste täitmata jätmine või mittekohane täitmine on distsiplinaarsüütegu. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-152-05	Riigikohus	05.12.2005	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu PalS § 37 lg 1 kohaselt saab töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summasid tagasi nõuda eelkõige arvutusvea tõttu. PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt võib muudel põhjustel tagasi nõuda ainult juhul kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-124-05	Riigikohus	11.01.2006	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Töölepingu kirjalikult vormistamata jätmise korral ei saa töötasu kokkulepet tuvastada üksnes tööandja koostatud dokumentide alusel. Kui poolte kokkulepet ei saa usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama kvalifikatsiooniga töötajale maksavad. Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> töölepingu erakorraline ülesütlemine töötaja poolt Eraõigus -> Tööõigus -> töölepingu lõppemine ja üleminek -> ülesütlemise tühisus ja vaidlustamine Kui töötaja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei saa tööandja sellel alusel töölepingut lõpetada. Sellises olukorras on tööandjal võimalik lõpetada tööleping töötaja algatusel TLS § 82 lg 1 alusel etteteatamistähtaja möödumisel või vaidlustada töölepingu lõpetamise alus töövaidlusorganis. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-146-06	Riigikohus	05.02.2007	Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu PaS § 32 lg 1 ei reguleeri palganõude aegumist. Seega ei saa sellest sättest teha järeldust, et pärast töölepingu lõppemist peab töötaja lõpparvena saamata palga nõude esitama töövaidlusorganile nelja kuu jooksul. Lõpparvena saamata palga nõude esitamise tähtaeg on tulenevalt ITVS § 6 lg-st 3 kolm aastat. Küll aga tuleneb PaS § 32 lg-st 1 muu hulgas see, et töölepingu lõppemise korral ei rakendata palga maksmisele kollektiivlepingu, töösisekorra eeskirja või töölepinguga kindlaksmääratud palga maksmise tavalisi tähtaegu ja töölepingu lõppemise päeval tuleb töötajale saada olev palk välja maksta. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> tööandja vastutus tööraamatu ja lõpparve kinnipidamisel Tulenevalt PaS §-st 29 ja TLS § 119 lg-st 2 on lõpparve maksmisega viivitamise aja eest makstav keskmine palk oma olemuselt ühelt poolt hüvitis töötajale ja teiselt poolt sanktsioon tööandjale tema kohustuse rikkumise eest. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
3-2-1-7-07	Riigikohus	14.03.2007	Eraõigus -> Tsiviilkohtumenetlus -> tõendid -> tõendi asjakohasus ja lubatavus TsMS § 260 lg 1 mõtte kohaselt ei ole välistatud kostja abikaasa tunnistajana ülekuulamine. See, et kostja abikaasa viibis kostja nõustajana maakohtu istungil ja andis tsiviilasja kohta omapoolseid selgitusi, ei saa olla aluseks tema tunnistajana ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmisele. Nõustajana istungil viibinud isiku tunnistajana ülekuulamisel saab hinnata kriitilisemalt tema ütluste usaldusväärsust. Eraõigus -> Tööõigus -> tööandja õigused, kohustused ja vastutus -> töötasu Eraõigus -> Tööõigus -> töötaja õigused, kohustused ja vastutus -> töölähetus PalS § 31 lg 3 ei keela tööandjat töötaja palka või selle osa üle kandmast töötaja suulise avalduse alusel teisele isikule ega keela töötajal heaks kiitmast palga maksmist teisele isikule juhul, kui tööandja on palga maksnud teisele isikule ilma töötaja eelneva nõusolekuta kas eksimuse tõttu või muul põhjusel. Samasugust regulatsiooni tuleb analoogia korras rakendada ka PalS § 27 lg-s 2 nimetatud töölähetuskulude väljamaksmisel. [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: