III-2/3-10/94
|
Riigikohus |
22.03.1994 |
|
|
| III-2/3-11/94
|
Riigikohus |
22.03.1994 |
|
|
| 3-2-1-32-99
|
Riigikohus |
04.03.1999 |
|
PKS § 61 lg 6 p-s 3 sätestatud muuks kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjuseks ei saa olla asjaolu, mille tõttu laps jääks ilma ühelt vanemalt saavast elatisest selle vanema enda tegevuse tõttu lapse sünni registreerimisel, sest PKS § 44 lg 5 järgi isik, kes on sünniakti lapse isana kantud tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamisel teadis, et ta ei ole lapse isa.
|
| 3-2-1-113-99
|
Riigikohus |
20.12.1999 |
|
PKS § 53 lg 1 kohaselt võib kohus ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. PKS § 61 lg 1 kohaselt mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudelt vanemalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Seega ei ole lapse vanaema isik, kes kohtu poolt eestkostjaks määramata, saaks teostada lapse üle eestkostet (PKS § 93 lg 1 ja 95) ja esineda lapse seadusliku esindajana (PKS § 97 lg 1).
|
| 3-2-1-117-02
|
Riigikohus |
30.10.2002 |
|
Laste ülalpidamiskohustust täidetakse poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. PKS § 70 määrab aja, millest alates saab hagi rahuldamisel kohtuotsusega elatise välja mõista ning ei välista enne hagi esitamist elatise kokkuleppest tuleneva võla sissenõudmist. Otsustades elatise võla nõude põhjendatuse üle tuleb arvestada, et lepingu järgi elatise maksmisele rakendub PKS § 61 lg-st 2 ja §-st 71 tulenev eripära.
|
| 3-2-1-57-03
|
Riigikohus |
16.05.2003 |
|
PKS § 61 lg 2 kohaselt lähtub kohus lapsele elatise määramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Lapse ülalpidamine peab katma lapse igapäevased vajadused.
Elatise lapse ülalpidamiseks mõistab kohus PKS § 70 järgi välja alates elatisehagi esitamisest.
|
| 3-2-1-57-04
|
Riigikohus |
23.04.2004 |
|
Kui kohus tuvastab, et kohtuotsuse alusel elatist maksev vanem oleks pidanud, arvestades tema muutunud varalist seisundit ja lapse vajaduste suurenemist, maksma suuremat elatist, kui oli kohtuotsusega välja mõistetud, siis on vanem rikkunud ülalpidamiskohustust ning temalt tuleb muudetud suuruses elatis välja mõista elatishagi esitamisest alates (PKS § 70).
|
| 3-2-1-125-04
|
Riigikohus |
16.11.2004 |
|
Abikaasa ülalpidamise nõude lahendamisel tuleb arvestada mõlema abikaasa varalist seisundit ja abivajadust. Abikaasa ülalpidamiskohustust ei saa välistada PKS § 61 lg-ga 6, sest see paragrahv asub jaos, mis reguleerib vanemate ja laste vastastikuseid ülalpidamiskohustusi.
|
| 3-2-1-121-04
|
Riigikohus |
30.11.2004 |
|
Vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt.
|
| 3-2-1-7-05
|
Riigikohus |
09.03.2005 |
|
PKS § 61 lg 4 sätestatud elatise suurus, milleks on pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.
|
| 3-2-1-83-06
|
Riigikohus |
03.10.2006 |
|
PKS § 60 lg 2 alusel hagi esitamiseks peab olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes selles sättes nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks.
|
| 3-2-2-2-07
|
Riigikohus |
07.03.2007 |
|
Elatishagi menetluses põlvnemise kindlakstegemise kehtivust ei mõjuta see, et isaduse omaksvõtt võib olla ebaõige. Isik oli elatishagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti ning PKS § 60 lg 1 järgi on tal lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist. Kuna esitatud asjaolu ja tõend ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks, siis ei ole ka TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi kohtuotsuse teistmiseks alust.
Vanema kande vaidlustamise õigus sõltub isiku, kes on isana lapse sünniakti kantud, kande ebaõigsusest teada saamisest või teadma pidamisest ja selle õiguse kasutamine on seotud tähtajaga. Kui aga vanem avalduse esitamisel teadis, et ta pole lapse isa, siis perekonnaseadus talle vanema kande vaidlustamist ei võimalda.
Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Vastavalt PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.
Elatishagi menetluses põlvnemise kindlakstegemise kehtivust ei mõjuta see, et isaduse omaksvõtt võib olla ebaõige. Isik oli elatishagi menetlemise ajal lapse vanemana kantud lapse sünniakti ning PKS § 60 lg 1 järgi on tal lapse vanemana kohustus anda lapsele ülalpidamist. Kuna esitatud asjaolu ja tõend ei oleks mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks, siis ei ole ka TsMS § 702 lg 2 p 9 järgi kohtuotsuse teistmiseks alust.
Kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Vastavalt PKS § 72 lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.
|
| 3-2-1-19-07
|
Riigikohus |
12.03.2007 |
|
PKS § 61 lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. PKS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust.
Isiku töövõimetus on mõjuv põhjus vanema elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamiseks. Mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamisel võib olla ka see, kui vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei vasta enam kohustatud isiku tegelikule varalisele seisundile ega maksevõimele.
PKS § 61 lg 6 p 1 tuleb tõlgendada selliselt, et elatise vähendamiseks alla elatise miinimummäära ei pea ülalpidamiseks kohustatud vanem olema täielikult töövõimetu. PKS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PKS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära. Kui kohustatud vanemal on töövõime kaotusest hoolimata piisavalt vara, mille arvel ülalpidamiskohustust täita, siis ei ole PKS § 61 lg 6 p 1 alusel elatise vähendamiseks alla kehtiva miinimummäära põhjust.
Ei ole mõistlik kohustada vanemat miinimummääras elatist maksma juhul, kui isiku varaline seisund ei võimalda isikul ilma riigi abita toime tulla ega end ülal pidada.
Isiku töövõimetus on mõjuv põhjus vanema elatise võlgnevusest osaliselt või täielikult vabastamiseks. Mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamisel võib olla ka see, kui vanemalt kohtuotsusega välja mõistetud elatis ei vasta enam kohustatud isiku tegelikule varalisele seisundile ega maksevõimele.
|
| 3-2-1-3-07
|
Riigikohus |
21.03.2007 |
|
VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist.
Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut mh ka võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. Seega saab võlaõigusseaduse üldosa kohaldada lisaks võlaõigusseaduses sätestatud lepingulistele ja lepinguvälistele kohustustele ka muudele seaduse alusel tekkinud kohustustele, sh perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustustele niivõrd, kuivõrd perekonnaseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kuna perekonnaseadus ülalpidamiskohustuse täitmist täiendavalt ei reguleeri, tuleb selles küsimuses lähtuda võlaõigusseaduse regulatsioonist.
Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3.
Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.
Vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt.
Elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõuetekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3.
Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama.
|
| 3-2-1-21-07
|
Riigikohus |
28.03.2007 |
|
Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele.
Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada.
Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt.
Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks juba väljamõistetud elatise vähendamisele.
Elatise vähendamiseks vanema varalise seisundi muutumisel on alust eelkõige siis, kui vanema varaline seisund ei võimalda pärast väljamõistetud elatise maksmist kohustatud vanemal oma teisi alaealisi lapsi võrdväärselt ülal pidada.
|
| 3-2-1-52-07
|
Riigikohus |
15.05.2007 |
|
Kohustatud isikul üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta teda PKS § 61 alusel elatise maksmisest.
Enne perekonnaseaduse jõustumist (enne 1. jaanuari 1995. a) väljamõistetud elatise võla suuruse kindlakstegemisel tuleb lähtuda kohtuotsuses märgitud suurusest.
Tulenevalt täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest ei saa täitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu ning seda tuleb täita sõnastuses, nagu see otsuses kirjas on.
|
| 3-2-1-57-07
|
Riigikohus |
30.05.2007 |
|
Kohus võib maksekäsu kiirmenetluses lahendada ka TsMS § 491 lg-te 1 ja 2 järgi alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt kuni 3000 krooni kuus nõutava elatisnõude avalduse. Makseettepanekule võib võlgnik esitada vastuväite. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt TsMS § 494 lg-le 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust lõpetada. Kuna TsMS § 495 järgi loetakse võlgniku vastuväide elatisnõudele hagimenetluses hagi vastuseks, siis lähtuvalt PKS § 70 lg-st 1 tuleb hagi esitamise ajaks lugeda sellisel juhul avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses.
TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses.
PKS § 70 lg-s 2 sätestatud elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise piirang on juhuks, kui kohus tuvastab PKS § 61 lg-s 6 nimetatud asjaolu. Nimetatud piirangu eesmärk on vältida PKS § 61 lg-s 6 sisalduvate asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist).
Kohus võib maksekäsu kiirmenetluses lahendada ka TsMS § 491 lg-te 1 ja 2 järgi alaealisest lapsest lahus elavalt vanemalt kuni 3000 krooni kuus nõutava elatisnõude avalduse. Makseettepanekule võib võlgnik esitada vastuväite. Kui vastuväide välistab täielikult või osaliselt elatisnõude rahuldamise maksekäsu kiirmenetluses, siis vastavalt TsMS § 494 lg-le 6 jätkub nõude lahendamine hagimenetluses, kui avaldaja ei ole soovinud sel juhul menetlust lõpetada. Kuna TsMS § 495 järgi loetakse võlgniku vastuväide elatisnõudele hagimenetluses hagi vastuseks, siis lähtuvalt PKS § 70 lg-st 1 tuleb hagi esitamise ajaks lugeda sellisel juhul avalduse esitamise aeg maksekäsu kiirmenetluses.
TsMS § 483 lg-st 6 saab teha analoogia alusel järelduse, et kui maksekäsu kiirmenetluses jäetakse elatise nõude avaldus rahuldamata ja avaldaja esitab samas nõudes elatishagi 30 päeva jooksul maksekäsu kiirmenetluses avalduse rahuldamata jätmise määruse kättetoimetamisest alates, loetakse elatisehagi esitatuks elatisnõude avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses.
|
| 3-2-1-65-07
|
Riigikohus |
19.06.2007 |
|
TsMS § 654 lg 4 kohaselt peab kohus võtma põhjendatud seisukoha poolte kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete kohta, muu hulgas seletama lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähendust. Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis tuleb tal võtta seisukoht kõikide hageja ja kostja esimese astme kohtu menetluses esitatud väidete kohta, millele tuginemisest pool ei ole apellatsioonimenetluses sõnaselgelt loobunud.
Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 arutab kohus menetlusosalisega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama sätte teine lõige paneb kohtule kohustuse võimaldada pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoht.
Üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PKS 61 alusel elatise maksmisest. Elatise vähendamise aluseks võib olla samuti asjaolu, et vanemal tuleb elatist nõudva lapse kõrval ülal pidada ka oma teisi lapsi. PKS § 61 lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla PKS § 61 lg-s 4 nimetatud suuruse ka juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Kohustatud vanemale uute ülalpeetavate lisandumine mõjutab selle vanema varalist seisundit ning võib olla aluseks elatise vähendamisele. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal.
|
| 3-2-1-108-07
|
Riigikohus |
20.11.2007 |
|
Nii PKS § 61 lg 1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.
Nii PKS § 61 lg 1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda kohustatud vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist.
Kohus võib hageja nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka siis, kui kohustatud vanem ei ole oma ülalpidamiskohustust täitnud piisavalt või on täitnud seda ebaregulaarselt.
|
| 3-2-1-119-07
|
Riigikohus |
12.12.2007 |
|
Seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust" ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 70 lg-st 2 ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud.
Ajavahemik, mille eest isikult elatis välja mõistetakse, tuleb resolutsiooni märkida kuupäevaliselt.
Seaduse sõnastust "kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust" ei saa tõlgendada nii, et aasta enne elatisenõude esitamist saab elatisnõude esitamiseks õigustatud vanem kohustatud vanemalt lapsele elatist nõuda ainult sellisel juhul, kui kohustatud vanem ei täida üldse ülalpidamiskohustust. Kohus võib ühe vanema nõudel PKS § 70 lg 2 alusel elatise välja mõista kohustatud isikult tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist ka juhul, kui teine vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. PKS § 70 lg-st 2 ei tulene, et elatise tagasiulatuvalt väljamõistmise eelduseks on asjaolu, et vanem on elatise maksmisest keeldunud.
|
Facebook
Twitter