Kohtulahendite liigitus

Kokku: 1990| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid
III-3/3-1/94 PDF Riigikohus 04.02.1994
Haldusõiguserikkumise protokolli puudumine tähendab HÕS §-s 218 p. 1 sätestatud asjaolu, mis välistab haldusõiguserikkumise asja menetluse.
III-3/1-1/94 PDF Riigikohus 18.02.1994
Vaidlus vallavolikogu liikme kandidaadiks registreerimisest keeldumise üle on sisult haldusasi. HKS § 3 lg. 1 p. 2 kohaselt lahendab halduskohus valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebusi ainult seadusega ettenähtud juhtudel.
III-3/1-2/94 PDF Riigikohus 23.02.1994
Kui HKS §-s 4 nimetatud avalik-õiguslik asutus, esinedes tsiviilõigussuhte poolena, annab haldusakti, siis kuulub vaidlus lahendamisele tsiviilkohtupidamise korras maa- või linnakohtus. Asutamisloa tühistamisel ei osale linnavalitsus tsiviilõigussuhtes, vaid täidab avalik-õiguslikke funktsioone. HKS § 3 lg. 2 p. 1 mõtte kohaselt ei kuulu halduskohtu pädevusse HKS §-s 4 lg. 1 nimetatud organi, asutuse ja ametiisiku õigusakti või toimingu peale esitatud kaebuse lahendamine üksnes juhul, kui see õigusakt või toiming on tsiviil-, perekonna- või tööõiguslik.
Kui halduskohtus asja lahendamise käigus selgub, et vaidluse lahendamine on seotud avalik-õigusliku asutuse tegutsemisega tsiviilõigussuhte poolena, siis lõpetab halduskohus asja menetluse HKS § 19 lg. 5 alusel ja teeb kaebuse esitajale ettepaneku esitada hagi Tsiviilkohtupidamise seadustikuga sätestatud korras.
III-3/1-3/94 PDF Riigikohus 06.04.1994
Üksikisiku tulumaksu seaduse § 8 kohaselt võisid ühise tuludeklaratsiooni alusel tulumaksu maksta vaid abikaasad, kes elasid kogu maksustamisperioodi koos. Üksikisiku tulumaksu seaduse § 11, mis näeb ette tulumaksu tasumise kassadokumendi alusel, ei anna alust järelduseks, et tulumaksu võiks tasuda ühiselt.
See, et osa tuludest tehti maksuametile teatavaks pärast tulude deklareerimiseks kehtestatud tähtaja möödumist ja nende tulude deklareerimisel esitati ainult vorm E, lisamata uut tuludeklaratsiooni, ei ole käsitatav Maksukorralduse seaduse §-s 67 sätestatud maksuobjekti varjamisena, sest maksumaksjatel puudus tahtlus varjata tulusid.
III-3/1-5/94 PDF Riigikohus 03.06.1994
Asjaolu, et kaitseliitlane ei kandnud vormiriideid ning ei esitanud kontrollivale politseinikule dokumente, välistab võimaluse lugeda tema tegevust teenistusülesannete täitmiseks.
HÕS § 269 kohaselt võib haldusõiguserikkumise asjas tehtud otsuse peale kaebuse esitada 10 päeva jooksul arvates otsuse kättesaamise päevast. Antud säte laieneb ka apellatsioonkaebuse esitamise tähtajale.
Haldusõiguserikkujale HÕS §-s 243 ettenähtud õiguste selgitamata jätmine haldusõiguserikkumise protokolli koostamisel on oluline protsessinormide rikkumine ja toob kaasa halduskaristuse otsuse tühistamise.
Jahipidamisvahendiga jahimaadel viibimine ilma jahiõigust tõendavate dokumentideta võib olla toime pandud nii tahtlikult kui ka ettevaatamatusest ning see tegu tuleb kvalifitseerida HÕS § 64 järgi jahiloomastiku kaitse ja kasutamise korra rikkumisena.
III-3/1-7/94 PDF Riigikohus 17.06.1994
ORAS mõttest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise korral tuleb omandireformi õigustatud subjektide tuvastamisel lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest. See seaduse selgesõnaliselt sätestamata põhimõte on fikseeritud Vabariigi Valitsuse 28. 08. 1991. a. määruse nr. 161 punktides 15, 18 ja 21. Eestis 6. novembril 1940. a. kehtestatud Vene NFSV APK § 10, mille kohaselt abielu kestel soetatud vara oli abikaasade ühisvara, ei muutnud BES kehtivuse ajal abielu kestel soetatud vara staatust, kui see vara kuulus abikaasade varaühisusse. Omandireformi aluste seaduse mõttest tuleneb, et õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või kompenseerimise korral tuleb omandireformi õigustatud subjektide tuvastamisel lähtuda vara õigusvastase võõrandamise hetkel kehtinud seadusandlusest. Maa natsionaliseerimise hetkel kehtis Eestis BES, majavalduse natsionaliseerimise hetkel aga Vene NFSV APK. Järelikult tuleb õigusvastaselt võõrandatud vara endiste omanike kindlaks määramisel arvestada nii BES ja selle rakendamisel antud tõlgendusi kui ka Vene NFSV APK sätteid. Vabariigi Valitsuse 28.08.1991. a. määruse nr. 161 p. 21 (Vabariigi Valitsuse 09. 01. 1992 määruse nr. 10 redaktsioonis) ei saa tõlgendada nii, et abikaasade varaühisuse korral on omandireformi õigustatud subjektiks üksnes omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik või tema pärijad. BES kehtivuse ajal ei sõltunud abikaasade varaühisus sellest, kumb abikaasadest on kinnistusraamatusse kantud vara omanikuna.
III-3/1-8/94 PDF Riigikohus 08.09.1994
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg. 3 p.-de 1 ja 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus otsustada ja korraldada neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud seadusega või mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada. Hinnaseadus (9. juuli 1992. a. redaktsioonis) ei anna Vabariigi Valitsusele volitusi laiendada kohalike omavalitsuste õigusi hindade reguleerimisel või panna kohaliku omavalitsuse organitele hindade riikliku kooskõlastamise funktsiooni.
III-3/1-9/94 PDF Riigikohus 07.10.1994
HKS-s puuduvad sätted, mis reguleerivad protsessiosaliste taotluste läbivaatamist apellatsioonikohtus. Kui HKS-s vastav säte puudub ja asja läbivaatamine on teisiti võimatu, siis tuleb kohaldada TsKS vastavaid sätteid. Neid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd nad on kooskõlas halduskohtumenetluse põhimõtetega.
Põhiseaduse § 15 lg. 1 teises lauses sätestatud õiguse kasutamise üheks tingimuseks on see, et seadus, mille põhiseadusevastaseks tunnistamist nõutakse, peab olema asjassepuutuv. Asjassepuutuvaks seaduseks on üksnes seadus, mis on määratud reguleerima antud suhet.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ei kehtesta kohaliku omavalitsuse täitevorgani tegevuse peale esitatud kaebuste läbivaatamiseks kohustuslikku kohtueelset korda.
III-3/1-10/94 PDF Riigikohus 11.11.1994
Rektori käskkirjad, mis puudutavad üliõpilaste immatrikuleerimist ja eksmatrikuleerimist, on haldusaktid. Üliõpilase eksmatrikuleerimine vääritu teo eest on oma olemuselt distsiplinaarkaristus. Eksmatrikuleerimine ei ole karistuslikku laadi siis, kui see toimub eksmatrikuleeritava isiku vaba tahteavalduse alusel, temast mitteolenevatel põhjustel (seoses surmaga, teadmata kadunuks tunnistamisel jms.) või ebarahuldava õppeedukuse tõttu.
III-3/1-11/94 PDF Riigikohus 25.11.1994
Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg 1 p 2 alusel analoogiliselt TsKS §-le 328 lg. 1 p. 3. HKS § 36 lg 1 p 2 mõtte kohaselt tuleb kaasata vaid isik, kellele või kelle õigustele on kohtuotsus vahetult suunatud.
III-3/1-13/94 PDF Riigikohus 02.12.1994
Lähtudes Erastamisseaduse §-st 2 lg. 1, ei saa erastamisele määratud riigiettevõtte reorganiseerimist käsitada erastamise objekti muutusena. Erastamisele kuuluva riigi omandis oleva ettevõtte organisatoorse vormi muutmine on kooskõlas Erastamisseaduse §-ga 15. ORAS § 34 lg. 3 kohaselt võ?b erastatava vara eri liikide puhul õigustatud subjektide ringi piirata või esitada neile lisatingimusi seadusega. Nii on piiratud õigustatud subjektide ringi ka Erastamisseaduse §-s 32 lg. 1 sätestatud ettevõtete erastamisel. Sellised objektid tuleb erastada eelläbirääkimistega pakkumisel Erastamisseaduse §-s 21 sätestatud korras. Õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga.
III-3/1-12/94 PDF Riigikohus 09.12.1994
Erahuvist tulenevaid kaebusi saab halduskohtule esitada HKS § 5 lg. 1 alusel. Avalikes huvides esitavad kaebusi HKS §-s 5 lg. 1 ja 2 märgitud erisubjektid ja HKS § 5 lg. 3 alusel riiklikku või teenistuslikku järelevalvet teostavad organid. HKS §-s 5 lg. 1 märgitud igaühe kaebeõigus on füüsiliste ja juriidiliste isikute õigus. HKS §-s 5 nimetatud juhtudel on see õigus ka teistel subjektidel.
Kui kaebuses pole osundatud õiguste või vabaduste rikkumisele või piiramisele, ei kuulu kaebus lahendamisele HKS §-s 8 lg. 1 p. 4 esitatud nõuete rikkumise tõttu.
III-3/1-16/94 PDF Riigikohus 16.12.1994
HKS §-dest 9 lg. 1 p. 3 ja 4, 14 lg. 2 ja 28 lg. 4 tulenev uurimispõhimõte tähendab, et kui kohus leiab, et protsessiosaliste poolt esitatud tõendid on haldusorgani või ametiisiku õigusakti või toimingu seaduslikkuse väljaselgitamiseks ebapiisavad, teeb ta neile ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks või kogub neid omal algatusel.
III-3/1-14/94 PDF Riigikohus 16.12.1994
Halduskohus on pädev lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise peale, kui rentnik leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku suhtes antakse valele subjektile.
Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus.
III-3/1-15/94 PDF Riigikohus 16.12.1994
Enne Erastamisseaduse kehtima hakkamist oli enampakkumise võitja ja erastatava vara ostja kindlaksmääramise põhikriteeriumiks kõrgeima ostuhinna pakkumine.
III-3/1-17/94 PDF Riigikohus 21.12.1994
Kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on antud pädevust ületades, siis ei pea kohus kontrollima, kas see akt oli seadusevastane kaebuses märgitud põhjustel.
III-3/1-19/94 PDF Riigikohus 13.01.1995
Kaitseliit on küll kaitsejõudude osa, kuid mitte kaitseväe osa. Kaitseliitlane võib olla turvatöötaja, sest ta pole kaitseväe teenistuses.
III-3/1-1/95 PDF Riigikohus 10.02.1995
Ühistatud vara tagastamist ja kompenseerimist on pädev otsustama põllumajandusreformi komisjon, vallavalitsusel sellist pädevust ei ole.
Vaidlus omandiõiguse üle on tsiviilõiguslik vaidlus ja peab toimuma Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 1 lg. 1 ja § 5 lg. 2 kohaselt hagimenetluse korras maa- ja linnakohtutes.
III-3/1-3/95 PDF Riigikohus 17.02.1995
See, et talu maa anti mitte põliseks kasutamiseks, vaid tähtajatuks kasutamiseks, on määruse koostamisel tehtud viga, mis ei saa olla määruse vastava punkti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. Talu taastamise taotluses esinev viga talu endise omaniku osas ei ole iseenesest maa eraldamist käsitleva haldusakti seadusevastaseks tunnistamise põhjuseks. Ei Omandireformi aluste seadus ega Ülemnõukogu poolt 20. juunil 1991. a. vastuvõetud otsus selle seaduse rakendamise kohta ei peatanud talude taastamist Taluseaduse alusel. Taluseaduse § 8 lg. 2 ei seosta talu taastamise eelisõigust talu endise elamu omamisega. Talu taastamise eelisõigus on selles seostatud talu endiste hoonete seadusliku omamisega. Kui talu hooned olid erinevate isikute omanduses, siis oli talu taastamiseks võrdne eelisõigus kõigil hoonete seaduslikel omanikel.
Tulenevalt TsKS §-de 313 lg. 1 ja 232 lg. 4 nõuetest peab ringkonnakohus oma otsuses märkima, miks kohus apellandi esitatud tõendid tagasi lükkab.
III-3/1-2/95 PDF Riigikohus 17.02.1995
Elamuseadusest tulenevalt ei ole tööandja eluruumiks tunnistamisel tähtis, kas teenistuslikku eluruumi omava või kasutava juriidilise isiku poolt tööandja eluruumiks taotletav eluruum oli varem teenistuslik või mitte, samuti see, et tööleping eluruumi kasutajaga oli 1. juuniks 1992. a. lõppenud. Nimetatud asjaolud on olulised eluruumi üürilepingust tulenevate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel.
Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 4 sätestab, et vallavalitsus esindab valda kohtus, ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees kui vaidlustatud haldusakti andnud organi esindaja ei saa osaleda kohtumenetluses protsessiosalisena.

Kokku: 1990| Näitan: 1 - 20