https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2414| Näitan: 121 - 140

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-3-1-7-98 PDF Riigikohus 13.03.1998

Kohaliku omavalitsuse organid on kohustatud jälgima, et nende üksikaktid oleksid kooskõlas üldaktidega, eelkõige seadustega. Kui kohaliku omavalitsuse organ leiab, et tema üksikakt ei vasta Põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, peab ta omal algatusel akti muutma või tühistama, et viia see kooskõlla kehtiva seadusandlusega.

3-3-1-9-98 PDF Riigikohus 13.03.1998

Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel.


Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.

3-3-1-11-98 PDF Riigikohus 13.03.1998

Ravikindlustushüvitise maksmine on avalik-õiguslik ülesanne. Haigekassa direktori keeldumine kanda aktsiaseltsi arvele ravikindlustushüvitise maksmiseks vajalikku raha on samuti avalik-õigusliku iseloomuga. Sellisest keeldumisest tulenev vaidlus on HKS §-s 4 lg. 2 nimetatud avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.

3-3-1-10-98 PDF Riigikohus 20.03.1998

Saamatajäänud pensionina peetakse Riiklike elatusrahade seaduse §-s 59 lg. 1 silmas kogu kätte saamata pensioni, millele pensionäril oli õigus surma päeval. Kui pension jäi ümber arvutamata pensioni määrava asutuse süül, siis on pensionäri surma päevaks saamatajäänud pensioniks pension, mida tulnuks maksta pärast pensioni ümberarvutamist.

3-3-1-13-98 PDF Riigikohus 20.03.1998
3-3-3-1-98 PDF Riigikohus 27.03.1998

Kui kohtuotsuse põhjendavast osast ei selgu, miks halduskohus rahuldas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks osaliselt, siis kuulub kohtuotsus selles osas tühistamisele.

3-3-1-12-98 PDF Riigikohus 10.04.1998

Endiste korteriühingute liikmete korterite tagastamise ja kompenseerimise seaduse §-st 3 lg. 1, mille kohaselt loetakse korter omandireformi objektiks ning tagastatakse endise korteriühingu liikme või tema pärijate omandusse või kompenseeritakse neile selle maksumus siis, kui see korter oli korteriühingu liikme omanduses või osamaksu alusel kasutuses, ei tulene, et vara võõrandamise ajaks pidi tasutud olema kogu osamaks.


Kui ringkonnakohus pole kohtuotsuse põhjendavas osas märkinud, miks ta osa olulisi tõendeid tagasi lükkas, siis pole ringkonnakohtu otsus kooskõlas TsKS §-ga 232 lg. 4.

3-3-1-14-98 PDF Riigikohus 13.04.1998

Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.


Maksukorralduse seadusest ei tulene, et kolmandale isikule MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema maksuõiguserikkumine. Samuti ei tulene seadusest, et kolmandale isikule tehtud ettekirjutuse aluseks peaks olema konkreetse maksumaksja kontrollimine.

MKS § 20 lg. 1 alusel kolmandale isikule tehtav ettekirjutus on olemuslikult erinev võrreldes sellise ettekirjutusega, mis tehakse maksumaksjale või maksu kinnipidajale. Maksukorralduse seaduse §-s 15 lg. 1 sätestatud nõuded ettekirjutusele laienevad aga ka MKS § 20 lg. 1 alusel tehtud ettekirjutusele

Kolmandale isikule tehtud ettekirjutuses tuleb osundada ka põhjustele, miks nõutakse teavet kolmandalt isikult; isikule või isikute grupile, keda kontrollitakse; millise maksu tasumise õigsust kontrollitakse ja maksukohustuse õiguslikule alusele.

Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.


Kuna Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 1 seostatakse ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine maksuhalduri kohaliku asutuse otsuse vaidlustamisega maksuhalduri keskasutuses, siis tähendaks laiendavale tõlgendusele vastupidine seisukoht kaebeõiguse piiramist Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel. Selline järeldus tuleneb asjaolust, et laiendavale tõlgendusele vastupidise seisukoha alusel ei oleks Riigi Maksuameti ettekirjutuse vaidlustamisel üldse võimalik ettekirjutuse kehtetuks tunnistamine.

Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.


Maksukorralduse seaduse §-s 39 lg. 2 sätestatud kohtu volitus teha maksuhaldurile ettekirjutus endise olukorra taastamiseks seondub seaduse mõttest tulenevalt kaebuse esitaja taotlusega kõrvaldada kehtetuks tunnistatud ettekirjutuse täitmisest tekkinud ebasoovitavad tagajärjed. Kui sellist taotlust ei ole esitatud, siis ei ole kohtu ettekirjutuse tegemata jätmine iseenesest kohtuotsuse tühistamise aluseks.


Maksukorralduse seaduse mõttest tuleneb, et ärisaladus ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet. Vastupidine seisukoht tähendaks, et riiklik järelevalve maksude tasumise üle muutub ebaefektiivseks.


Registriandmete saladuse hoidmine ei saa üldjuhul piirata maksuhalduri kohustust kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust ja õigust nõuda selle kohustuse täitmiseks vajalikku teavet.

Haldussunni rakendamisel tuleb arvestada proportsionaalsuse printsiipi, mille kohaselt ei tohi maksuhaldur nõuda kolmandalt isikult sellist teavet, mille kasutamiseks maksuhalduril puudub vajadus.

3-3-1-15-98 PDF Riigikohus 24.04.1998

Pärast omal soovil vabastamist ei saa rahuldada puhkuseavaldust, vaid tuleb maksta rahalist hüvitist kasutamata jäänud puhkuse eest.


Vabastamine distsiplinaarkorras ajal, mil politseiametnik pole enam teenistusvahekorras, ei saa enam lõpetada juba lõppenud teenistusvahekorda.

3-3-1-16-98 PDF Riigikohus 08.05.1998

Seadus ei anna maavanemale võimalust seada kalapüügivahendite reservi jaotamine sõltuvusse äriühingu ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahelise koostöölepingu sõlmimisest. Kalapüügilube tuleb anda sellise piirava tingimuseta.

3-3-1-17-98 PDF Riigikohus 08.05.1998

iskretsioonivolitus ei tähenda täielikku otsustamisvabadust, kuna diskretsiooni teostamisel on õiguslikud piirid.


Ettekirjutuse tegemist ei saa käsitada maksuõigusrikkumise tunnuste tuvastamisena haldusõiguserikkumise asjas, kuna vastavalt MKS §-dele 29 lg. 2, 30 lg. 3 ja 31 menetletakse neid asju Haldusõiguserikkumiste seadustikus sätestatud menetluskorda järgides. Ettekirjutuse tegemine ei tulene Haldusõiguserikkumiste seadustikust, vaid Maksukorralduse seadusest.


Haldusõiguserikkumise asjas maksuõiguse-rikkumise tunnuste tuvastamisena võib mõista haldusõiguserikkumise protokolli koostamist, kuna see on esimene menetlusõiguslik dokument, milles vastavalt HÕS §-le 229 lg. 1 p. 5 märgitakse haldusõiguserikkumise kirjeldus ja seaduse sätted, mida on rikutud.


Lähtudes haldusmenetluse põhimõtetest peab maksuhaldur tegema enammakstud maksusumma tagastamise peatamiseks otsuse, mitte aga toimingu. Enammakstud maksusumma tagastamise peatamine üksnes tegevusetusega - maksusumma tagastamata jätmisega - on seadusevastane.

Enammakstud maksusumma tagastamist saab peatada ainult maksuamet.

Maksuhalduri õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine eeldab tulenevalt MKS § 10 mõttest sellise maksuõiguserikkumise tunnuste tuvastamist, millest järelduks, et enammakstud maksusumma tagastamise taotlus on ebaõige. Maksuhaldur peab motiveerima, et sellel maksuõiguserikkumisel, mille tunnused tuvastati, on seos tagastamisele kuuluva maksusummaga.

Maksuhalduril on õigus peatada enammakstud maksusumma tagastamine üksnes siis, kui maksumaksja tegevuses on tuvastatud maksuõiguserikkumise tunnused ja on algatatud selline haldusõiguserikkumise- või kriminaalasi, mille lahendamisest sõltub enammakstud maksusumma tagastamine.

3-3-1-18-98 PDF Riigikohus 08.05.1998

Ebaõiged andmed riigi rahvastiku kohta peetavas registris võivad põhjustada isiku õiguste ja vabaduste rikkumist. Kui registris on isiku kohta ebaõiged, mittevajalikud, puudulikud või aegunud andmed ja neid keeldutakse parandamast, siis on tegemist isiku õiguste rikkumisega. Ebaseaduslike andmete kandmine registrisse on seadusevastane.

3-3-1-19-98 PDF Riigikohus 19.06.1998

Kui tagastatud majas elav üürnik pöördus ÕVVTK keskkomisjoni poole ning tema kaebuse alusel võttis keskkomisjon vastu otsuse, milles on ÕVVTK kohalikule komisjonile tehtud ettepanek tühistada kaevatav otsus, siis on ekslik kaebuse esitaja järeldus, et tal ei ole õigust pöörduda halduskohtusse enne, kui kohalik komisjon on teinud asjas otsuse. Kaebusega halduskohtusse pöördumise tähtaja rikkumist sellise eksituse tõttu tuleb aga lugeda kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.

3-3-1-20-98 PDF Riigikohus 19.06.1998

Kui haldusakti motiveerimiseks on esitatud üksnes asjasse mittepuutuvad või üksteist välistavad väited, siis on selline haldusakt motiveerimata.


Käibemaksuseaduses ei reguleerita turuhinna kindlakstegemise korda. Seetõttu on maksuametil õigus ise valida turuhinna kindlakstegemiseks sobiv metoodika.

Käibemaksukohustuslane peab kauba võõrandamisel selle harilikust väärtusest madalama hinnaga koguma, säilitama ja vajadusel maksuametile esitama tõendid põhjuste kohta, miks on konkreetsel juhul kauba hind harilikust hinnast madalam. Sõiduautode müügi korral saab selliste tõenditega kinnitada näiteks sõiduauto avariilisusest tingitud harilikust madalamat hinda.


TsKS § 170 lg. 2 kohaselt arutatakse asja sama kohtukoosseisuga. See paragrahv asub TsKS 25. peatükis "Kohtuistung". Eelmenetlust sätestab TsKS 24. peatükk. Asja arutamine TsKS § 170 lg. 2 mõttes ei ole eelmenetluse staadiumis otsustuse tegemine.

3-3-1-22-98 PDF Riigikohus 11.09.1998

Maareformi seaduse § 15 lg. 1 kohaselt otsustab maa tagastamise ja kompenseerimise kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Vabariigi Valitsuse 5. veebruari 1993. a. määrusega nr. 36 kinnitati "Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise kord". Selle korra punkt 57 sätestab, millised andmed ja olulised asjaolud märgitakse valla- või linnavalitsuse maa tagastamise korralduses.

Maareformi seaduse § 9 lg. 2 kohaldamisel mõistetakse "tagastatava kinnistu" all kõiki endise kinnistu lahustükke koos, mitte aga seda konkreetset (lahus-) tükki, millel teisele isikule kuuluv elamu asub.

3-3-1-24-98 PDF Riigikohus 18.09.1998

HKS §-de 5 lg. 1 ja 8 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS §-le 10 lg. 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik.


HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg. 1 p. 1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse kaebust maavanema korralduse peale, millega jäeti rahuldama maa enampakkumisel osalejate protest maa enampakkumise läbiviimise kohta, põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus maavanema korraldusele, millega kinnitati maa enampakkumise tulemused. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg. 1 ja HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine.

3-3-1-23-98 PDF Riigikohus 18.09.1998

Omandireformi õigustatud subjekti õigusi saab rikkuda maaüksuse riigi omandisse jätmine vaid siis, kui õigustatud subjekt taotles õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamist.


Teenindamiseks vajaliku maa määramine oleks õiguspärane üksnes siis, kui kohus tuvastaks Maareformi seaduse §-s 7 lg. 5 nimetatud aluse teenindamiseks vajaliku maa määramiseks - krunt ei ole kindlaks määratud või krundi suuruse muutmine on planeeringu kohaselt otstarbekas.

Teenindamiseks vajaliku maa määramine võib kaebuse esitaja õigusi rikkuda seetõttu, et teenindamiseks vajaliku maa määramine kui fakt eeldab, et krunt ei olnud varem kindlaks määratud või muudetakse krundi suurust. Just need eelduseks olevad asjaolud osundavad kaebuse esitaja õiguste rikkumise võimalikkusele.

Teenindamiseks vajalik maa määratakse Maareformi seaduse § 7 lg. 5 alusel üksnes ehitisele, kusjuures otsustus teenindamiseks vajaliku maa määramise kohta on seetõttu motiveeritud vaid siis, kui on osundatud konkreetsele ehitisele või ehitistele, mille teenindamiseks määratakse maa.

3-3-1-25-98 PDF Riigikohus 25.09.1998

Omandireformi aluste seaduse § 12 lg. 3 p. 2 kohaselt ei kuulu omandireformi objektiks olev õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, kui see ei ole säilinud sama paragrahvi 8. lõikes sätestatud endisel individualiseeritaval kujul. ORAS § 12 lg. 10 sätestab, et käesoleva paragrahvi 8. lõikes nimetatud objektide hindamisel ei arvestata pärast Omandireformi aluste seaduse jõustumist tehtud parandusi ja uuendusi. ORAS jõustus 20. juunil 1991. a. Seega ei saa elamu endisel individualiseeritaval kujul säilimise kindlakstegemisel arvestada pärast 20. juunit 1991. a. elamule tehtud parandusi ja uuendusi.


HKS § 14 lg. 3 kohaselt ei ole ühelgi tõendil halduskohtu jaoks ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab kõiki tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses.

3-3-1-31-98 PDF Riigikohus 02.10.1998

Kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. HKS §-s 69 lg. 1 sätestatud "kõigi kohtukulude" all tuleb mõista kohtukulude liike. Kohus võib kohtukulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga.

3-3-1-28-98 PDF Riigikohus 02.10.1998

Äriseadustik ei sätesta otsesõnu, kas ettevõtja tegutsemisluba nõutakse kõigilt ettevõtjatelt. Kui tegutsemisloa nõue kõigile ettevõtjatele ei tulene seadusest, siis võib asja lahendamisel olla oluline, kes ja millise volitusnormi alusel otsustab, et just taksoveoks on vajalik tegutsemisluba.

Kuna tegutsemisloa nõude kui ettevõtluse piirangu konkreetset sisu pole seadusega sätestatud, on erilise tähtsusega tegutsemisloa väljaandmise korra kehtestamine Vabariigi Valitsuse poolt.

Kuna taksoluba tõendab mootorsõiduki vastavust taksole esitatud nõuetele, siis võib olla oluline, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 11 lg. 3 kehtestab nõuded sõidukite tehnoseisundile Vabariigi Valitsus või sellekohase valitsusepoolse volitusnormi korral teede- ja sideminister, kes ei ole aga volitatud delegeerima nõuete kehtestamist kohalikule omavalitsusele.


Kuna taksoluba tõendab mootorsõiduki vastavust taksole esitatud nõuetele, siis võib olla oluline, et vastavalt Liiklusseaduse §-le 11 lg. 3 kehtestab nõuded sõidukite tehnoseisundile Vabariigi Valitsus või sellekohase valitsusepoolse volitusnormi korral teede- ja sideminister, kes ei ole aga volitatud delegeerima nõuete kehtestamist kohalikule omavalitsusele.


HÕS § 263 kohaselt on ametiisik haldusõiguserikkumise asja arutamisel kohustatud välja selgitama, kas haldusõiguserikkumine on toime pandud. Selles sättes peetakse silmas seda haldusõiguserikkumist, mille kirjeldus on vastavalt HÕS §-le 229 lg. 1 p. 5 märgitud haldusõiguserikkumise protokollis. HÕS § 282 kohaselt arutab halduskohus kaebust asjas tehtud otsuse peale vaid selle tegevuse piires, mille kohta on koostatud protokoll ja mille kohta on asjas tehtud otsuses antud õiguslik hinnang.

Ametiisiku otsuse peale esitatud kaebuse ja apellatsioonkaebuse mõne osa motiveerimatult läbivaatamata jätmine on vastuolus haldusõiguserikkumise asja menetluse üldpõhimõtetega.

Kokku: 2414| Näitan: 121 - 140

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json