Kohtulahendite liigitus

• Haldusõigus
• ->
• Omandireform
• ->
• maareform
• ->
• õigusliku aluseta püstitatud ehitis

Kui ehitist on aastakümneid avaliku võimu teadmisel kasutatud, tähendab see seda, et avalik võim on tunnustanud ehitise olemasolu ning ehitist ei ole ka vaatamata selle püstitamist käsitleva dokumentatsiooni mõningasele puudulikkusele pidada ebaseaduslikuks. Avalik võim on sellise tunnustamisega välistanud võimaluse, et tegemist on õigusliku aluseta püstitatud ehitisega AÕSRS § 14 lg 1 tähenduses. Ehitise ekspluatatsiooni vastuvõtmise akti võib sellisel juhul asendada ka avaliku võimu tegevus, millega sisuliselt tunnistatakse valminud ehitis nõuetele vastavaks ning lubatakse ehitist kasutada vastavalt kavandatud otstarbele.

• Haldusõigus
• ->
• Omandireform
• ->
• maareform
• ->
• õigusliku aluseta püstitatud ehitis

Ehitise seadustamiseks on ette nähtud kord AÕSRS § 14 lg-s 1. Õigusliku aluseta ehitise seadustamine on võimalik üksnes kasutusloa andmisega. Seejuures ei tohi kasutusloa andmine rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Õigusaktidest ei tulene, et tsiviilkäibesse sattumisega muutuks õigusliku aluseta püstitatud ehitis seaduslikuks.

• Haldusõigus
• ->
• Omandireform
• ->
• maareform
• ->
• õigusliku aluseta püstitatud ehitis

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 19. detsembri 1991. a otsuse Eesti Vabariigi maareformi seaduse rakendamise kohta p 2 alapunkt 8 nägi ette üksnes maakasutusõiguse andmise otsuse tühistamise kohustuse. Sellest sättest ei tulenenud, et maakasutusõiguse andmise otsused muutuvad automaatselt kehtetuks.

Kui maa tagastamata jätmise korral on õigustatud subjektile tekitatud kahju maa mittetagastamise korraldusega, tuleb kahju hüvitamise kaebuse lahendamisel kontrollida ka nende haldusaktide õiguspärasust, mis viisid maa mittetagastamiseni. Seejuures tuleb kontrollida ka haldusakte, mis seadustasid tagastamisele kuulunud maal asuvad ehitised (vt Riigikohtu 25.10.2007 määrust haldusasjas nr 3-3-1-50-07).