III-3/1-13/94
|
Riigikohus |
02.12.1994 |
|
Lähtudes Erastamisseaduse §-st 2 lg. 1, ei saa erastamisele määratud riigiettevõtte reorganiseerimist käsitada erastamise objekti muutusena. Erastamisele kuuluva riigi omandis oleva ettevõtte organisatoorse vormi muutmine on kooskõlas Erastamisseaduse §-ga 15.
ORAS § 34 lg. 3 kohaselt võ?b erastatava vara eri liikide puhul õigustatud subjektide ringi piirata või esitada neile lisatingimusi seadusega. Nii on piiratud õigustatud subjektide ringi ka Erastamisseaduse §-s 32 lg. 1 sätestatud ettevõtete erastamisel. Sellised objektid tuleb erastada eelläbirääkimistega pakkumisel Erastamisseaduse §-s 21 sätestatud korras. Õigustatud subjektidel on õigus osta vara järelmaksuga.
|
| III-3/1-15/94
|
Riigikohus |
16.12.1994 |
|
Enne Erastamisseaduse kehtima hakkamist oli enampakkumise võitja ja erastatava vara ostja kindlaksmääramise põhikriteeriumiks kõrgeima ostuhinna pakkumine.
|
| III-3/1-2/95
|
Riigikohus |
17.02.1995 |
|
Elamuseadusest tulenevalt ei ole tööandja eluruumiks tunnistamisel tähtis, kas teenistuslikku eluruumi omava või kasutava juriidilise isiku poolt tööandja eluruumiks taotletav eluruum oli varem teenistuslik või mitte, samuti see, et tööleping eluruumi kasutajaga oli 1. juuniks 1992. a. lõppenud. Nimetatud asjaolud on olulised eluruumi üürilepingust tulenevate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel.
Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 4 sätestab, et vallavalitsus esindab valda kohtus, ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees kui vaidlustatud haldusakti andnud organi esindaja ei saa osaleda kohtumenetluses protsessiosalisena.
|
| III-3/1-20/95
|
Riigikohus |
29.09.1995 |
|
Elamuseaduse §-ga 68 anti teenistuslikke eluruume ja ühiselamuid omavatele või kasutatavatele juriidilistele isikutele tähtaeg tööandja eluruumiks tunnistamise ettepanekute esitamiseks. Kohaliku omavalitsuse organid ei võinud rahuldada ettepanekuid, mis olid esitatud Elamuseaduse §-s 68 sätestatud tähtaega rikkudes.
|
| III-3/1-33/95
|
Riigikohus |
27.10.1995 |
|
Järeldus, et vaidlus selle üle, kas isik on eluruumi erastamise õigustatud subjekt, kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluse korras, ei ole kooskõlas TsKS §-ga 1.
|
| III-3/1-29/95
|
Riigikohus |
27.10.1995 |
|
Erinevalt erastatava eluruumi ostu-müügi lepingu sõlmimisest ei ole eluruumi erastamise avalduse esitamine tsiviilõiguslik tehing. Üürniku õigus esitada eluruumi erastamise avaldus on avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mille iseseisva teostamise võimet seadus ei seosta täisealisusega.
Kui isik on asjas haldusteovõimeline, siis on ta samas asjas teovõimeline ka halduskohtumenetluses.
|
| 3-3-1-25-97
|
Riigikohus |
19.09.1997 |
|
Riigistamine toimub vara ülevõtmise teel, mille kohta koostatakse ka vastav akt.
Erastamisagentuur peab Erastamisseaduse nõuete täitmiseks kontrollima, et erastatav vara on riigi omandis.
|
| 3-3-1-6-98
|
Riigikohus |
06.03.1998 |
|
Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.
Kui korteriühistu liikmeks on eluruumi erastamise kohustatud subjekt, siis omab korteriühistule tähtsust asjaolu, kas see subjekt kui ühistu liige on seaduspärane või mitte. Kohaliku omavalitsuse korraldus, millega tunnistati eluruum tööandja eluruumiks, võib rikkuda korteriühistu õigusi sellega, et ühistule pannakse kohustused vale subjekti, s.o. ühistu vale liikme ees.
|
| 3-3-1-9-98
|
Riigikohus |
13.03.1998 |
|
Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg. 8 kohaselt võib linna ja valla omavalitsuse volikogu kindlaks määrata eluruumid, mida mõjuval põhjusel ei erastata. Selle seaduse mõttest ja §-s 2 lg. 1 sätestatud eluruumide erastamise eesmärgist tuleneb, et eluruumi mitteerastamise mõjuvaks põhjuseks ei saa olla näiteks soov müüa eluruum mitte Eluruumide erastamise seaduse §-de 4 ja 5 alusel ja neis paragrahvides nimetatud isikutele, vaid teistele isikutele või mõnele konkreetsele isikule. Halduskohus on pädev kontrollima, kas eluruumi mitteerastamise põhjus on seaduslik. Eluruumi mitteerastamise mõjuv põhjus on seaduslik siis, kui see põhjus on tingitud faktilistest asjaoludest, näiteks elamu lammutamisest kvartali rekonstrueerimise projekti alusel.
Kvartali rekonstrueerimine on haldusorgani planeerimisotsustus. Planeerimisotsustused alluvad kohtulikule kontrollile piiratud ulatuses. Kohus ei saa otsustada planeerimisotsustuse otstarbekuse üle.
|
| 3-3-1-7-99
|
Riigikohus |
19.02.1999 |
|
Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a. määrus nr. 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" ja 29. aprilli 1997. a. määrus nr. 88 "Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine" ei ole omavahel vastandatavad.
Vabariigi Valitsuse 6. novembri 1996. a määrus nr 267 "Maa ostueesõigusega erastamise korra kinnitamine" ja 29. aprilli 1997. a määrus nr 88 "Plaani- või kaardimaterjali alusel katastriüksuse moodustamise korra kinnitamine" ei ole omavahel vastandatavad.
|
| 3-3-1-37-99
|
Riigikohus |
19.10.1999 |
|
Ostueesõigusega erastatava maa piirid määratakse lõplikult pärast katastriüksuse moodustamist kohaliku omavalitsuse korraldusega.
|
| 3-3-1-43-99
|
Riigikohus |
25.10.1999 |
|
MRS § 22 lg. 1 järgi saavad ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Vallasasja heauskne omandamine on võimalik ka isikult, kes ei olnud õigustatud omandit üle andma.
Maakasutusõiguse või ehitusloata püstitatud ehitist võib käsutada pärast kasutusloa andmist.
|
| 3-3-1-42-99
|
Riigikohus |
15.11.1999 |
|
Haldusasjas omab tähtsust asjaolu, kas ehitised, mille juurde maad erastatakse, asuvad linnaga võrdsustatud tiheasustusega alal või väljaspool linna piire asuval maal.
Ebaseadusliku kohtukoosseisuga on tegemist siis, kui sellesse kuulub kohtunik, kelle suhtes on kindlaks tehtud mõni TsMS §-s 18 lõikes 1 punktides 1 ja 2 või §-s 19 nimetatud asjaolu.
|
| 3-3-1-45-99
|
Riigikohus |
29.11.1999 |
|
Maareformi õigustatud subjekt tuleb kaasata maa erastamise protsessi MRS §-s 9 lõikes 2 sätestatud viisil.
Vallavalitsuse poolt tehtud piiride kulgemise ettepanek (piiride kulgemise skeem) on oma sisult esimene etapp MRS §-s 9 lg. 9 sätestatud erastatava ja tagastatava maa suuruse ja piiride määramise protsessis. Piiride kulgemise ettepanek on katastriüksuse moodustamise aluseks.
|
| 3-3-1-46-99
|
Riigikohus |
06.12.1999 |
|
Ostueesõigusega maa erastamise asja läbivaatamisel on oluline, kas otsus talule maa põliseks kasutamiseks andmise kohta on tehtud või on talule maakasutuse vormistamise ajaks ajutine maakasutusõigus antud ja saadud enne 1991. a 18. oktoobrit vajalikud kooskõlastused.
Ostueesõigusega maa erastamise asja läbivaatamisel on oluline, kas otsus talule maa põliseks kasutamiseks andmise kohta on tehtud või on talule maakasutuse vormistamise ajaks ajutine maakasutusõigus antud ja saadud enne 1991. a 18. oktoobrit vajalikud kooskõlastused
|
| 3-3-1-7-01
|
Riigikohus |
20.03.2001 |
|
Vastavalt Eluruumide erastamise seaduse §-le 12 lg 6 saab tunnistada eluruumi erastamise õigusest loobunuks sellise isiku, kes hoiab kõrvale eluruumi ostu-müügilepingu sõlmimisest. Kohus peab hindama, kas eluruumi erastamiseks avalduse esitanud isiku kirja puhul, millega ta on informeerinud eluruume haldavat munitsipaalettevõtet oma postiaadressist, on tegemist eluruumi erastamise kohustatud subjekti teavitamisega isiku asukoha muutusest.
|
| 3-3-1-23-01
|
Riigikohus |
15.05.2001 |
|
Eluruumi vallasasjana omaval isikul on õigus saada Eluruumide erastamise seaduse § 21' alusel korteriomandi omanikuks. Võimalust erastada eluruumi mõjutab elamu aluse maa õiguslik staatus. Kinnisomandisse kuuluv ehitis ei saa olla erastamise objektiks Eluruumide erastamise seaduse § 3 lg 1 mõttes.
|
| 3-3-1-34-01
|
Riigikohus |
05.06.2001 |
|
Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduse § 5 lg. 4 sätestab, et ainult siis, kui erastamise objekti üht osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel enampakkumine Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ka Vabariigi Valitsuse 1. juuli 1997. a. määrusega nr. 129 kinnitatud Kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamiseks korraldatava enampakkumise korra punkt 4 näeb ette, et kui üht erastamise objekti osa taotleb mitu esimest eelistust omavat isikut, korraldatakse enampakkumine ainult selle osa erastamiseks avalduse esitanud isikute vahel.
|
| 3-3-1-1-02
|
Riigikohus |
23.01.2002 |
|
|
| 3-3-1-30-02
|
Riigikohus |
20.06.2002 |
|
Kollegiaalorgani haldusotsustus kui halduskohtus üldalustel vaidlustatav akt peab olema motiveeritud. Tagatud peab olema otsuse läbipaistvus ja kontrollitavus. Kollegiaalse haldusorgani poolt hääletamise teel vastu võetavat otsustust võib motiveerida kollegiaalorgani otsuses eneses. Selleks võib panna hääletamisele otsuse projekti motiivid.
Strateegilise investori nõue erastamise õigustatud subjektile on Erastamisseaduse § 3 lg 3 alusel esitatud lisanõue, mitte erastamise lisatingimus ES § 21 lg 2 mõttes.
|
Facebook
Twitter