3-3-1-6-97
|
Riigikohus |
28.02.1997 |
|
Halduskohus mõistab kaebuse rahuldamisel kaebuse esitaja palvel vastava täidesaatva riigivõimu organilt kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõivu ja tasu õigusabi eest, HKS § 69 lg. 1 alusel. Seda sätet on võimalik kohaldada ka kaebuse osalisel rahuldamisel. Teiseks kohustuslikuks tingimuseks peale kaebuse rahuldamise on see, et kaebuse esitaja oleks kandnud need kohtukulud, mille kohta tuleb tal esitada kohtule kirjalikud tõendid.
HKS § 69 lg. 3 on aga kohaldatav üksnes halduslepingust tuleneva või muu avalik-õigusliku vaidluse lahendamisel ja sel juhul mõistab kohus protsessiosalisele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt protsessiosaliselt välja kõik kantud kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.
Kohtukulude jagamisel on kohtul õigus kontrollida, kas kaebuse esitaja on põhjustanud ise tarbetust kohtuskäimisest tekkinud kohtukulusid.
|
| 3-3-1-18-97
|
Riigikohus |
13.06.1997 |
|
HKS §-s 3 lg. 1 p. 1 märgitud "toiming", mille peale esitatud kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, võib väljenduda tegevuses või tegevusetuses.
Kui tähtaega pole määratud, siis peab avalik-õiguslik asutus tegema toimingu mõistliku aja jooksul. Vastupidine seisukoht tähendaks, et avalik-õigusliku asutuse viivitamine kohustuse täitmisel on õiguspärane. Selline viivitamine on sisult omavoli Põhiseaduse § 13 lg. 2 mõttes, mille eest on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele.
Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku §-le 69 lg. 1 mõistab kohus kaebaja kasuks kõik tema poolt kantud kohtukulud, sealhulgas riigilõiv ja tasu õigusabi eest. Selles sättes märgitud "kantud kohtukulud" on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud.
|
| 3-3-3-1-98
|
Riigikohus |
27.03.1998 |
|
Kui kohtuotsuse põhjendavast osast ei selgu, miks halduskohus rahuldas taotluse kohtukulude väljamõistmiseks osaliselt, siis kuulub kohtuotsus selles osas tühistamisele.
|
| 3-3-1-31-98
|
Riigikohus |
02.10.1998 |
|
Kaebuse osalise rahuldamise korral puudub alus kohtukulude väljamõistmiseks kaebuse esitaja kasuks ka kaebuse rahuldamata osa arvelt. HKS §-s 69 lg. 1 sätestatud "kõigi kohtukulude" all tuleb mõista kohtukulude liike. Kohus võib kohtukulud välja mõista proportsionaalselt kaebuse rahuldatud osaga.
|
| 3-3-1-30-98
|
Riigikohus |
09.10.1998 |
|
Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel HKS § 69 lg. 1 alusel hindama esitatud kirjalikke tõendeid kantud kohtukulude kohta ja kontrollima, kas tõendid vastavad kantud kohtukuludele antud asjas. Kohus peab põhjendama kohtuotsuses, lähtudes kohtukulude koosseisust, mis põhjusel taotlus ühe või teise kohtukulude liigi väljamõistmiseks jäetakse rahuldamata.
|
| 3-3-1-2-99
|
Riigikohus |
05.02.1999 |
|
Halduskohus saab kehtetuks tunnistada üksnes maksuameti seadusevastase, kuid kehtiva ettekirjutuse. Tühistatud ettekirjutuse seadusevastaseks tunnistamine tähendab, et kaebuse esitajale sellise ettekirjutusega tekitatud ebasoovitavad tagajärjed tuleb kõrvaldada või heastada.
Halduskohus peab tulenevalt TsMS § 182 lg. 4 võtma kaebusest või selle osast loobumise vastu määrusega. Kohus peab kaebusest loobumise korral selgitama selle protsessitoimingu tagajärgi.
Kui hageja loobub hagist seoses sellega, et kostja on pärast hagi esitamist täitnud hageja nõudmised vabatahtlikult, võib kohus hageja nõudel kostjalt välja mõista kohtukulud. Analoogia alusel on võimalik välja mõista kohtukulud kaebaja kasuks, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.
|
| 3-3-1-13-99
|
Riigikohus |
05.04.1999 |
|
Halduskohtumenetluse seadustik ei reguleeri kohtukulude väljamõistmist juhul, kui vastustaja on vaidlustatud õigusakti vabatahtlikult tühistanud kohtumenetluse ajal. Analoogia alusel TsMS § 62 lg.-ga 2 on võimalik välja mõista kohtukulud vastustajalt kaebuse esitaja kasuks, vaatamata vaidlustatud õigusakti tühistamisele vastustaja poolt kohtumenetluse ajal.
HKS § 19 lg. 4 kohaselt saab halduskohus määrusega lõpetada asja menetluse ja mõista välja kohtukulud ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.
|
| 3-3-1-22-99
|
Riigikohus |
17.05.1999 |
|
Halduskohus saab kohtukulud kaebaja kasuks välja mõista ka siis, kui vastustaja tühistab vaidlustatud õigusakti kohtumenetluse ajal.
|
| 3-3-1-24-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
Kui kohtule ei ole esitatud tõendeid advokaadi õigusabi eest tasutud summa kohta, siis jäetakse taotlus advokaadi õigusabi hüvitamiseks läbi vaatamata.
|
| 3-3-1-18-00
|
Riigikohus |
30.05.2000 |
|
HKMS § -s 93 lg. 1 peetakse silmas lahendit, mis tehakse kaebuse läbivaatamise tulemusena ühe poole kasuks. Ringkonnakohtul puudub õigus kohtukulude väljamõistmiseks, kui ta ei teinud asjas lahendit ühe poole kasuks HKMS § 93 lg. 1 mõttes, vaid saatis selle asja uueks arutamiseks tagasi esimese astme kohtusse menetlusnormide rikkumise tõttu.
|
| 3-3-1-24-00
|
Riigikohus |
13.06.2000 |
|
TsMS § 86 lg. 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitusi volikiri. Kui juriidilise isikuga sõlmitud õigusteeninduse lepingust nähtub, et pooled olid kokku leppinud selles, et üks äriühing osutab teisele äriühingule õigusabiteenuseid, kusjuures on ära näidatud nimeliselt, kelle isikus, siis ei saa nõuetekohase volikirja esitamata jätmine olla aluseks kohtukulude väljamõistmata jätmisel.
|
| 3-3-1-55-00
|
Riigikohus |
20.12.2000 |
|
Kohus peab kaebuse rahuldamise korral kohtukulude taotluse läbivaatamisel hindama esitatud kirjalikke tõendeid kohtukulude kohta ja kontrollima, kas kulud on kantud antud asjas. Kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Asjas esindajana osa võtnud advokaadi kulude väljamõistmiseks peab kohus esitatud kuludokumentide (maksekorraldus, kviitung jne.) alusel kindlaks tegema, millal ning millist liiki ja mis vormis õigusabi osutamise eest on protsessi pool õigusabi lepingu alusel advokaadibüroole tasunud antud haldusasjas.
|
| 3-3-1-19-01
|
Riigikohus |
24.04.2001 |
|
Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.
KOKS §-s 54-1 lg 1 sätestatud hüvitise maksmise peaeesmärgiks on kindlustada teenistusest vabastatud isik elatusvahenditega uue töö otsimiseks vajaliku mõistliku aja kestel. Silmas peetakse olukorda, kus isik vabaneb kohaliku omavalitsuse üksuse teenistusest, mitte juhtumit, mil linnavalitsuse liige jätkab pärast linnavalitsuse tagasiastumist teenistust linnavalitsuse liikmeks mitteoleva linnaametnikuna.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled - füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.
Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.
|
| 3-3-1-28-01
|
Riigikohus |
08.05.2001 |
|
HKMS §-dest 92 lg. 1 ja 93 lg. 1 tuleneb, et kui isik on poolena halduskohtumenetluses kandnud kohtu-kulusid ja kohtuotsus tehakse tema kasuks, siis on tal õigus kohtukulude hüvitamisele.
Põhiseaduse §-st 15 ja HKMS §-st 7 ei tulene, et isik on kohustatud püüdma vaidlust lahendada kõigepealt kohtuväliselt ja alles siis pöörduma kohtusse. Halduskohtumenetluses võib kohtusse pöördumisele olla seatud selline piirang üksnes juhul, kui seaduses on sätestatud kaebuse lahendamiseks kohustuslik kohtueelne menetlus. Selline põhimõte tuleneb ka HKMS §-s 9 lg 3 sätestatust.
|
| 3-3-1-28-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
Kohtukulude väljamõistmisel haldusasjades ei ole õige tsiviilmenetluse regulatsioonide kohaldamine ega tuginemine Tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastavate sätete tõlgendustele.
TsMS § 61 lg 1 eesmärki arvestades pole oluline, kas pool, kelle kasuks kohtuotsus tehti, on tema esindaja osutatud õigusabi eest tasunud või mitte. HKMS § 93 lg 1 mõte on poole poolt kantud kohtukulude väljamõistmine, kusjuures kantud kohtukulud on sellised kohtukulud, mille eest on juba tasutud. Seega ei peeta haldusasjades võimalikuks kohtukulude väljamõistmist, kui kohtukulusid pole reaalselt kantud, s.t. nende eest pole tasutud. Kohtukulude väljamõistmiseks haldusasjas ei piisa, kui on tekkinud üksnes õigusabi eest tasumise kohustus.
Halduskohtumenetluse seadustik ei näe otsesõnu ette kantud õigusabikulude väljamõistmise võimalust olukorras, kus õigusabi eest ei ole tasunud mitte pooleks olev protsessiosaline ise, vaid muu isik tema asemel. Õigusabikulude väljamõistmine sellises situatsioonis on põhjendatud, kui õigusabi eest tasumist tõendavatest dokumentidest nähtub, kellele ja millises haldusasjas on õigusabi osutatud.
|
| 3-3-1-52-03
|
Riigikohus |
12.06.2003 |
|
TuluMS § 51 ei täienda TuluMS paragrahvi 32, vaid asendab seda. TuluMS § 32 lg 1 kehtib ainult selliste maksumaksjate kohta, kelle tulu maksustatakse TuluMS § 14 järgi, s.t. füüsilisele isikule. Juriidilise isiku tulu ei maksustata ja sellest ei tehta mahaarvamisi. Kuna juriidilise isiku kasumit ei maksustata, siis on ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed iseseisev maksuobjekt TuluMS § 51 järgi.
Tulumaksuarvestuse põhinõue on see, et kuludokument peab võimaldama adekvaatselt tuvastada majandustehingu toimumise poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui tasutakse sularaha tundmatule füüsilisele isikule või kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest raha maksti. Kuna tulumaksuarvestus on kassapõhine, siis saab tulumaksu määrata ainult tehtud väljamaksetelt, mitte kuludokumentide või kulukannete alusel.
Kui kassaator soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses, tuleb kohtukulude väljamõistmiseks vajalikud dokumendid esitada Riigikohtule õigeaegselt. Kui dokumente ei ole võimalik esitada koos kassatsioonkaebusega, siis saab neid erandlikel asjaoludel esitada ka hiljem, kuid kindlasti ajal, mis võimaldaks kohtukulude väljamõistmise taotlusega tutvuda ka teistel protsessiosalistel ja kohtul kaaluda taotluse rahuldamist.
Juriidiliste isikute puhul on tuludest mahaarvamiste tegemine raamatupidamise toiming, mis ei mõjuta maksustamist. Raamatupidamisarvestuses tuleb tulust maha arvata kõik kulud, sõltumata sellest, kas kulu on dokumentaalselt tõendatud või ettevõtlusega seotud. Kuluna on käsitletav iga majandustehing, mille tulemusena raamatupidamiskohustuslase vara väheneb.
|
| 3-3-1-78-03
|
Riigikohus |
19.12.2003 |
|
MRS § 6 lg 4 kohaselt tuleb maa osalise tagastamise võimalikkuse hindamisel alati arvestada planeeringu ja maakorralduse nõuetega. Maakorraldusseaduse § 5 lg 2 punktide 5 ja 6 kohaselt tuleb maakorralduse läbiviimisel muuhulgas tagada kinnisasja terviklikkus ja otstarbekas kuju, looduslikke piire arvestavad lihtsad ja selged piirid ning vältida kinnisasja kiildumist ja ribasust. Kuna elektri-õhuliinid ületavad tagastamisele kuuluvat maad selliselt, et liini kaitsevööndis asuva maa tagastamata jätmisel tekiksid lahustükid, lõhuks liini kaitsevööndisse jääva maa erandina tagastamata jätmine maatüki senise terviklikkuse ja otstarbeka kuju. Seetõttu ei ole võimalik loobuda elektriliinide kaitsevööndisse jääva maa-ala tagastamisest ja taotleda selles osas kompensatsiooni.
Omandireformi õigustatud subjektil ei ole õigus seaduses otseselt ettenägemata juhtudel taotleda maa tagastamist valikuliselt. Õigusvastaselt võõrandatud maa osalise tagastamise alused on ammendavalt loetletud MRS § 6 lg-s 4. MRS § 6 lg 4 p 3 kohaselt tagastatakse maa osaliselt juhul, kui see on kooskõlas planeeringu ja maakorralduse nõuetega ning kui õigustatud subjekt ei soovi kaitseala piires asuva maa tagastamist. Elektriliini kaitsevööndit ei saa käsitleda kaitsealana MRS § 6 lg 4 p 3 tähenduses. Kaitstavate loodusobjektide seaduse (KLOS) § 2 lg 2 kohaselt on kaitseala inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja tutvustatakse loodus- ja/või kultuuriobjekte, taime-, seene- ja loomaliike, kooslusi, ökosüsteeme, maastikke ja nende mitmekesisust. KLOS § 5 näeb kaitsealade moodustamiseks ette kindla korra. Seega tuleb kaitsealana MRS § 6 lg 4 p 3 mõttes käsitleda KLOS § 2 lg-le 2 vastavat ja § 5 lg-s 1 või lg-s 2 ettenähtud korras kindlaks määratud maa-ala. Seetõttu ei saa omandireformi õigustatud subjekt taotleda elektriliinide kaitsevööndi väljajätmist tagastatavast maast MRS § 6 lg 4 p 3 alusel.
Kuigi seadus ei näe selgesõnaliselt ette võimalust jätta õigusabikulud välja mõistmata poolelt, kelle kahjuks tehti kohtuotsus, tuleneb põhjendamatult suurte kohtukulude vähendamise võimalusest halduskohtu õigus jätta välja mõistmata kohtukulud, mis on tervikuna põhjendamatud. Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabiteenuse ostmise. HKMS § 93 lg 1 eesmärk on muuhulgas kaitsta asutust põhjendamatu kaebusega kaasnevate ülemääraste kulude eest ning kohtukulude kaebajalt väljamõistmisel tuleb arvestada proportsionaalsuse põhimõttega. Kaebuse esitajalt kohtukulude väljamõistmise proportsionaalsus sõltub muuhulgas ka sellest, kas kaebuse esitaja nägi ette või pidi ette nägema, et kaebus on põhjendamatu, aga ka kaebuse esitaja majanduslikust olukorrast.
|
| 3-3-1-61-04
|
Riigikohus |
19.10.2004 |
|
Kantud kohtukuludena saab poolele, kelle kasuks kohtulahend tehti, välja mõista üksnes tema poolt reaalselt tasutud riigilõivu. Kuigi HKMS näeb ette, et ühes kaebuse või apellatsioonkaebusega tuleb kohtule esitada tõend riigilõivu tasumise kohta, ei tähenda see, et kohtute suhtes RLS § 7 lg-s 6 ettenähtud riigilõivu laekumise elektroonilisel teel kontrollimise kohustus üldse ei kehti. Riigilõivu võttev asutus, kellel on võimalik riigilõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel, sealhulgas kohus, ei või piirduda üksnes riigilõivu tasumist tõendavate dokumentide olemasolu formaalse tuvastamisega, vaid peab kontrollima ka dokumentide täitmise korrektsust ning kahtluse korral tegema elektroonilisel teel kindlaks, kas maksekorralduse järgne makse on tegelikkuses toimunud ning vastav summa riigieelarvesse laekunud.
|
| 3-3-1-87-04
|
Riigikohus |
28.02.2005 |
|
Avalik võim, täites konkursi korras avalik-õigusliku ameti kandja kohti, peab tagama sellel konkursil osalejatele konkursi õiguspärase läbiviimise. Eksami sooritajatel on õigus olla informeeritud hindamise aluseks olevatest kriteeriumitest. Kui hindamiskriteeriumitest teavitamise kohustust ega korda pole reguleeritud, tuleneb teavitamise kohustus halduse üldistest põhimõtetest ning teavitamine peab aset leidma mõistliku aja jooksul enne eksami toimumist. Hindamistingimuste eelneva teatavakstegemisega pannakse ka kõik eksamineeritavad võrdsesse olukorda.
Termini tõlkimisel määrab selle, kas tegemist on jämeda veaga või veaga, mis moonutab teksti tähendust, vandetõlgi eksami komisjoni lingvistilisi teadmisi hindav koosseis, kellel ei pea olema õigusalaseid teadmisi. Kuna see ei ole välistatud, oleks mõistlik juriidiliste eriteadmistega komisjoniliikme kaasamine õigusalase tõlke- või toimetusteksti hindamisele.
HKMS § 93 lg 7 kohaselt tuleb kohtule kohtukulude väljamõistmiseks esitada kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid enne kohtuvaidlusi. Hoolimata kassatsioonkaebuse osalisest rahuldamisest, ei ole võimalik esimese astme kohtu menetluses kantud õigusabikulusid välja mõista olukorras, kus kohtukulude kandmist tõendavad dokumendid esitatakse kohtule alles kassatsiooniastmes.
|
| 3-3-1-92-04
|
Riigikohus |
02.03.2005 |
|
Kuna tagastamise küsimus ei ole lahendatud, siis ORAS § 7 lg-s 3 nimetatud kokkuleppe puudumise tõttu ei ole vaidlusaluse vara puhul tegemist EES alusel erastamisele kuuluva varaga. Kuna isikul ei ole eluruumi ostueesõigusega erastamise õigust tekkinud, ei saanud linnavalitsus talle ka kahju tekitada ja puudub seaduslik alus kahju hüvitamise nõudmiseks.
Kuna ORAS § 7 lg 3 on Põhiseadusega kooskõlla viimata, siis on Saksa riigiga sõlmitud lepingute alusel Eestist lahkunud isikute kui endiste omanike, samuti neile isikutele kuulunud elamute üürnike olukord endiselt ebaselge. On võimalik, et nimetatud üürnikel, võis tekkida õiguspärane ootus sellele, et riik kõrvaldab mõistliku aja jooksul ebaselge olukorra. Sellest tulenevalt on võimalik moraalse kahju tekkimine seadusandliku võimu kestva tegevusetuse tõttu.
Ei ole välistatud, et kohtukulude nimekiri esitatakse alles kohtuistungil. Oluline on, et see toimuks enne kohtuvaidluste avamist. Samuti on oluline, et teised menetlusosalised saaksid kohtukulude väljamõistmise taotlusega tutvuda ja kohtul oleks võimalik taotluse rahuldamist kaaluda.
|
Facebook
Twitter