III-3/1-1/94
|
Riigikohus |
18.02.1994 |
|
Vaidlus vallavolikogu liikme kandidaadiks registreerimisest keeldumise üle on sisult haldusasi. HKS § 3 lg. 1 p. 2 kohaselt lahendab halduskohus valimiskomisjonide otsuste peale esitatud kaebusi ainult seadusega ettenähtud juhtudel.
|
| III-3/1-8/95
|
Riigikohus |
26.05.1995 |
|
TKS § 349 lg. 1 kohaselt, mis laieneb ka halduskohtumenetlusele, on kassatsioonikohtu seisukohad seaduse tõlgendamisel asja uuesti läbi vaatavale kohtule kohustuslikud.
Maa- või linnakohus ega halduskohus ei saa tunnistada kehtetuks asutamisluba ega haldusakti, millega see luba anti. Halduskohtu otsuse alusel peab akti andnud organ ise tunnistama haldusakti kehtetuks.
Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele HKS § 36 lg. 1 p. 1 alusel.
Linnavalitsuse korraldus, millega anti ettevõtte asutamisluba, on kohaliku omavalitsuse organi poolt avalik-õiguslike ülesannete täitmisel antud haldusakt ja vaidlus selle üle, kas see dokument on antud seaduslikult, kuulub halduskohtu pädevusse.
Kui halduskohus on lahendanud asja, mis ei kuulu tema pädevusse, siis on asja lahendanud ebaõige kohtunik ja otsus kuulub kohustuslikus korras tühistamisele HKS § 36 lg. 1 p. 1 alusel.
|
| III-3/1-14/95
|
Riigikohus |
15.09.1995 |
|
Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.
Patendiameti otsuseid kui haldusakte võib vaidlustada tööstusomandi apellatsiooni-komisjonis, kes on selliste vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks. Tööstusomandi apellatsioonikomisjoni poolt tehtud otsus on samuti haldusotsus, mida saab vaidlustada üksnes halduskorras.
Patendiamet, registreerides vaid kaubamärgi, ei esine Kaubamärgiseaduse §-s 36 sätestatud juhtudel tsiviilõigussuhte poolena.
|
| III-3/1-26/95
|
Riigikohus |
06.10.1995 |
|
Kohtutel on õigus ja kohustus kontrollida vaidlustatud haldusotsustuste tegemise korrast ja vorminõuetest kinnipidamist, samuti nende sisulisi aluseid. Sellisele seisukohale asuti ka Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 1994. a. määruses nr. 3-3/1-18/94 ja 13. jaanuari 1995. a. määruses nr. 3-3/1-19/94.
Kaubamärgiseaduse §-st 12 lg. 6 tuleneb, et Patendiamet peab põhjendama oma otsust juhul, kui ta keeldub kaubamärki registreerimast.
Patendiamet on haldusorgan ja tema otsused on haldusaktid, mis peavad olema põhjendatud. Haldusakti peab põhjendama, sest ainult nii on tagatud akti sisuline kontrollitavus.
Tööstusomandi apellatsioonikomisjon on kaubamärgi keeldumisest tulenevate vaidluste läbivaatamise kohtueelseks haldusorganiks ja tema poolt tehtud otsus on haldusotsus, mida saab vaidlustada halduskohtus.
|
| 3-3-1-11-98
|
Riigikohus |
13.03.1998 |
|
Ravikindlustushüvitise maksmine on avalik-õiguslik ülesanne. Haigekassa direktori keeldumine kanda aktsiaseltsi arvele ravikindlustushüvitise maksmiseks vajalikku raha on samuti avalik-õigusliku iseloomuga. Sellisest keeldumisest tulenev vaidlus on HKS §-s 4 lg. 2 nimetatud avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-24-98
|
Riigikohus |
18.09.1998 |
|
HKS §-de 5 lg. 1 ja 8 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtusse pöördumise aluseks kaebuse esitaja õiguste rikkumine ning kaebaja peab kaebuses märkima põhjused, miks ta loeb õigusakti oma õigusi rikkuvaks. Kaebuses peab olema osundatud õigusaktile, millega on vastuolus kaevatud haldusakt. Asja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamisel peab halduskohtunik tulenevalt HKS §-st 9 lg. 1 p. 1 kontrollima, kas see nõue on täidetud. Kui halduskohtunik leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta HKS § 10 lg. 1 alusel kaebuse käiguta jätmise määruse ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 10-päevase tähtaja. Vastavalt HKS §-le 10 lg. 2 tagastab halduskohtunik kaebuse esitajale kaebuse oma määrusega vaid juhul, kui kaebuse esitaja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud ja kaebuse läbivaatamine ei ole seetõttu võimalik.
HKS § 3 lg. 1 p. 1 mõtte kohaselt on õigusakt dokument, mis loob kellelegi õigusi või paneb kohustusi. Maavanema korraldus on HKS § 3 lg. 1 p. 1 tähenduses õigusakt. Halduskohtul pole õigust keelduda võtta menetlusse kaebust maavanema korralduse peale, millega jäeti rahuldama maa enampakkumisel osalejate protest maa enampakkumise läbiviimise kohta, põhjusel, et halduskohtu menetluses on nimetatud isikute kaebus maavanema korraldusele, millega kinnitati maa enampakkumise tulemused. Selline keeldumine on Põhiseaduse §-s 15 lg. 1 ja HKS §-s 5 lg. 1 sätestatud kaebeõiguse rikkumine.
|
| 3-3-1-33-98
|
Riigikohus |
30.10.1998 |
|
Halduskohtu pädevus tühistada kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volitused Vabariigi Valimiskomisjoni protesti alusel on kooskõlas Põhiseadusega.
|
| 3-3-1-25-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
Haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamise käigus ei saa kohus subjektiivsete õiguste rikkumise küsimusele hinnangut anda. Küsimus, kas kaevatav haldusakt või reaaltoiming tegelikult rikub kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, kuulub lahendamisele kohtuotsusega pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.
Vaidlus äriühingu üldkoosolekul osalemiseks riigi esindaja määramise ja haldusorgani poolt äriühingus riigi osaluse kohta tehtud otsustuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus.
Põhiseaduse §-s 4 tähendatud võimude lahususe põhimõttega on kooskõlas halduskohtu pädevus kontrollida, kas haldusorgan on riiklikku majanduspoliitikat teostanud kooskõlas seaduse ja õigusega.
Põhiseaduse § 15 lg-st 1 tulenevalt ei saa välistada subjektiivsete õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist haldusorgani õigusakti sisust või reaaltoimingu olemusest lähtudes.
|
| 3-3-1-41-99
|
Riigikohus |
01.11.1999 |
|
Linnavolikogu esimehe kohale ennistatud isiku kaebus teenistusest puudutud aja eest tasu, kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ning lõpparve maksmisega viivitatud aja eest tasu nõudest tulenev vaidlus on tekkinud avalik-õigusliku iseloomuga avaliku teenistuse suhtest. Tegemist on muu avalik-õigusliku vaidlusega HKS § 4 lg. 2 mõttes.
Teenistusse ennistatud ametnikule tuleb maksta tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, lähtudes tema asemele võetud ametniku ametipalgast. Kui see ametipalk on väiksem, tuleb arvesse võtta Palgaseaduse § -s 4 lg. 1 sätestatud ühekuulist tähtaega. Selle perioodi eest tuleb ametnikule teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamõistmisel lähtuda ebaseaduslikult vabastatud ametniku ametipalgast.
Linnavolikogu esimehe kohale ennistatud isiku kaebus teenistusest puudutud aja eest tasu, kasutamata jäänud puhkuse eest kompensatsiooni ning lõpparve maksmisega viivitatud aja eest tasu nõudest tulenev vaidlus on tekkinud avalik-õigusliku iseloomuga avaliku teenistuse suhtest. Tegemist on muu avalik-õigusliku vaidlusega HKS § 4 lg. 2 mõttes.
Kui seadusevastaselt vabastatud ametnik nimetatakse uuesti ametisse sel põhjusel, et vabastamine loeti kohtuotsusega seadusevastaseks, siis on tegemist teenistusse ennistamisega ATS-i mõttes koos kõigi sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega.
ATS § 135 lg. 1 kohaselt saab tasu teenistusest sunnitud aja eest nõuda teenistusest vabastatud ametnik, kes nõuab teenistusse ennistamist. Kohtud ei saa mõista välja tasu sunnitult teenistusest puudutud aja eest kui vabastamise otsuse peale on protesti esitanud maavanem.
Kooskõlas ATS § 135 eesmärgiga tuleb teenistusest sunnitult puudutud aja eest makstava tasu hulgast maha arvata hüvitis, mida ebaseadusliku vabastamise tõttu maksti seaduse või muu üldakti alusel.
|
| 3-3-1-34-00
|
Riigikohus |
22.06.2000 |
|
Kindlustusseaduse §-ga 56 lg. 4 on juhtumeil, mil võlausaldajate koosoleku kokkukutsumine on võimatu, pandud Kindlustusinspektsioonile pankrotitoimkonna moodustamise ülesanne. Kindlustusinspektsioon on haldusorgan, kes lahendab täidesaatva riigivõimu teostajana vaid ühe pankrotimenetluse jätkamiseks olulise küsimuse. Kindlustusinspektsiooni ja kindlustusseltsi pankrotimenetlusega seotud teiste isikute vahelised suhted on avalik-õiguslikud. Kindlustusinspektsiooni poolt pankrotitoimkonna liikmete määramisega seoses tekkinud vaidlus on avalik-õiguslik vaidlus, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-65-00
|
Riigikohus |
29.01.2001 |
|
Kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivset õigust ning tagastada kaebust HKMS § 11 lg 4 alusel. Õiguste rikkumise küsimust saab otsustada pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.
Vaidlus Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse seaduslikkuse üle on avalik-õiguslik. Olenevalt protokollilise otsuse sisust võib haldusvälisele isikule suunatud protokolliline otsus rikkuda isiku õigusi sõltumata sellest, kas protokollilist otsust on lubatud või keelatud suunata haldusvälisele isikule.
|
| 3-3-1-64-00
|
Riigikohus |
29.01.2001 |
|
Kohus ei saa haldusasja läbivaatamiseks ettevalmistamisel otsustada, et haldusakt või toiming ei riku kaebaja subjektiivset õigust ning tagastada kaebust HKMS § 11 lg 4 alusel. Õiguste rikkumise küsimust saab otsustada pärast asja sisulist arutamist kohtuistungil.
Vaidlus Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse seaduslikkuse üle on avalik-õiguslik. Olenevalt protokollilise otsuse sisust võib haldusvälisele isikule suunatud protokolliline otsus rikkuda isiku õigusi sõltumata sellest, kas protokollilist otsust on lubatud või keelatud suunata haldusvälisele isikule.
|
| 3-3-1-6-01
|
Riigikohus |
20.03.2001 |
|
MRS § 22-2 lg. 1 järgi korraldab maa erastamist maavanem. Kohalik omavalitsus, tehes maa erastamisel seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides sätestatud erastamise eeltoiminguid, täidab riiklikke haldusülesandeid. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus maa erastamisel tuleb lugeda ühtseks menetluseks. Kui selles menetluses tekivad riigi ja riiklikku haldusülesannet täitva kohaliku omavalitsuse vahel eriarvamused, tuleb need lahendada kohases haldusmenetluses, näiteks järelevalve korras, mitte aga halduskohtumenetluses.
Juhtumil kui vaidlusaluse maa erastamise otsustas maakonnas riigi huve esindav maavanem ja ministeerium kui riigi valitsusasutus ei nõustunud maa erastamisega, siis ei ole tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuuluks halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-16-01
|
Riigikohus |
10.04.2001 |
|
Isiku õiguste väidetavat rikkumist on võimalik kontrollida üksnes haldusasja sisulisel läbivaatamisel, mitte aga kohtuasja ettevalmistamisel või eelmenetluses.
HKMS § 7 lg 3 viitab erandlikule seadusest tulenevale kaebeõigusele, seega peab vastavast seadusest ilmnema selgelt seadusandja tahe lubada ühendusel oma liikmete huvides kohtusse pöörduda. KOKS §-st 62 lg 1 p 3 ei tulene omavalitsusüksuste liidu õigus pöörduda oma liikmete huvides halduskohtusse. HKMS § 7 lg 3 alusel esitatakse kaebus teise isiku huvides, kuid enda nimel. Teise isiku huve kaitsev isik on halduskohtumenetluses ise protsessiosaliseks.
Kohaliku omavalitsusüksuse ja riigi vaheline vaidlus riigieelarvest valdade ja linnade eelarvete toetusfondi määratud rahasummade jaotuse üle on avalik-õiguslik vaidlus. Kuna riigieelarve kirjed eelarveaasta tulude ja kulude kohta on üksiknormid, ei ole üldakt ka riigieelarve kirjeid konkretiseeriv määrus, ning vastav vaidlus kuulub halduskohtu pädevusse.
|
| 3-3-1-24-01
|
Riigikohus |
10.05.2001 |
|
Toiminguks on HKMS § 4 lg. 2 järgi avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva isiku tegevus, tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikes suhetes. Olenevalt asjaoludest võib koolituskulude kandmise üle käiv vaidlus seonduda kohustatud omavalitsusüksuse organi tegevusetuse või viivitusega, aga ka tema organi haldusaktiga (näiteks, kui otsustatakse keelduda koolituskulude kandmisest).
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 44 lg. 5 selgub seadusandja selge tahe, et kohalik omavalitsusüksus peab kandma oma nende elanike koolituskulud, kes õpivad teise kohaliku omavalitsusüksuse munitsipaalkoolis. See on avalik-õiguslik regulatsioon. Kohaliku omavalitsuse üksuste vahel tekib selle sätte alusel avalik-õiguslik suhe. HKMS § 3 lg. 1 p. 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Sellisest õigussuhtest tekkivaid vaidlusi saaks TsKMS § 1 lg. 3 järgi lahendada üldkohus niisuguse seaduse olemasolul, mis sätestab, et selline vaidlus tuleb läbi vaadata tsiviilkohtumenetluse korras.
|
| 3-3-4-1-01
|
Riigikohus |
15.06.2001 |
|
Töölepingu alusel töötavale Sisekaitseakadeemia kui Siseministeeriumi hallatava riigiasutuse komandandile määratud distsiplinaarkaristuse üle peetav vaidlus pole haldusasi. Kuna TsMS §-s 1 lg. 2 mõistetakse tsiviilasjana ka tööõigussuhetest tekkinud vaidlusi, on tegemist tsiviilasjaga, mis tuleb läbi vaadata Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi. Sisekaitseakadeemia rektori käskkiri, millega töölepingu alusel töötanud isikule määrati distsiplinaarkaristus, pole haldusakt HKMS § 4 lg. 1 mõttes, sest see käskkiri pole antud avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks, vaid on antud tööõigussuhtes.
|
| 3-3-1-39-01
|
Riigikohus |
27.09.2001 |
|
Kuna kohaliku omavalitsuse üksusel lasub Põhiseaduse §-st 14 tulenevalt põhiõiguste ja vabaduste kaitse kohustus ning omand kujutab endast ka põhiseadusega, seega avaliku õigusega kaitstud hüve, peab omavalitsusüksus peremehetu ehitise hõivamisel lähtuma uurimisprintsiibist ja näitama üles hoolikust, et ta ei loeks ehitist kontrollimatult peremehetuks ja ei kahjustataks nõnda ehitise võimaliku omaniku huve.
Tulenevalt HKMS §-st 19 lg. 7 peab halduskohus kaebuse sõnastusest ja kontekstist lähtudes ise kindlaks tegema kaebaja tegeliku taotluse. Ebaselgelt esitatud taotluse tegeliku sisu väljaselgitamine kohtu poolt ei kujuta endast kaebuse muutmist. Kui esimese astme kohtu otsusest ei nähtu, millist liiki kaebust on läbi vaadatud, siis on ka ringkonnakohtul õigus tuvastada, milline taotlus esitati kaebuses esimese astme halduskohtule. Kaebaja algse taotluse muutmise võimaldamine ringkonnakohtus oleks vastuolus HKMS §-ga 34 lg-ga 2.
AÕS §-st 96 lg 1 ja AÕSRS §-st 13 lg 2 tuleneva peremehetu ehitise hõivamismenetluse toimingutel ja otsustel on avalik-õiguslik iseloom, sest nad tulenevad avalik-õigusliku juriidilise isiku erilistest kohustustest. Peremehetu ehitise kui vallasasja hõivamise protseduur kujutab endast avalik-õiguslikult reguleeritud menetlust ja vaidlus sellises menetluses tehtud otsuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus. Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema. See ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg. 1 mõttes, sest see vaidlus ei ole tekkinud tsiviil-õigussuhtest.
Kui haldusakti õiguspärasuse hindamiseks on vajalik asja omaniku tuvastamine, on halduskohus pädev seda tegema. See ei ole tsiviilõigusliku vaidluse lahendamine TsMS § 1 lg. 1 mõttes, sest see vaidlus ei ole tekkinud tsiviil-õigussuhtest.
|
| 3-3-1-8-01
|
Riigikohus |
20.12.2001 |
|
Haldusakt on iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Kui omavalitsusüksuse tahteavaldus lepingu sõlmimiseks reguleerib ka avalik-õiguslikke küsimusi, võib tegemist olla haldusaktiga sõltumata sellest, kas ta on vormistatud kohaliku omavalitsuse organite haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides. Halduskohtu poolt haldusakti kontrollimist ei saa välistada ka siis, kui haldusakt pole vormistatud kõiki vorminõudeid järgides.
Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi.
Kui subjektiivsete avalike õiguste, sh põhiõiguste kaitsmise küsimus tekib kohaliku omavalitsusüksuse ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguse normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-00, RT III 2000, 25, 278). Kui linna poolt tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või muutmist vaidlustab kolmas isik, kes ei ole lepingu pool, põhjusel, et linn on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib kaasneda riigi, valla või linna poolt sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamine, ei välista iseenesest vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu.
Avalik-õigusliku juriidilise isiku vara käsutamist reguleerivate eriseaduste ja alamalseisvate õigusaktide sätted on üldjuhul avalik-õiguslikud. Kuigi linnavara kasutusse andmine võib toimuda tsiviilõigusliku lepingu alusel, kujutab (Tartu Linnavolikogu 17. detsembri 1998. a määrusega nr 66 kinnitatud) Linnavara eeskiri endast eelkõige avaliku õiguse normistikku. Linnavara eeskiri peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elanike ja ühingute huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt eraisikutele pakutavat vara ning huvi, et linn ei looks teistele isikutele vara üleandmisega põhjendamatuid eeliseid. Kui rikutud on Linnavara eeskirja sätteid, mis kaitsevad lisaks avalikele huvidele ka halduskohtusse pöördunud isiku huve, siis on rikutud ka kohtusse pöördunud isikute õigusi. Isikule linna vara kasutusse andmisega põhjendamatute eeliste loomine võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet.
|
| 3-3-1-15-01
|
Riigikohus |
20.12.2001 |
|
Haldusakt on iga otsustus, mis vastab HKMS § 4 lg 1 tunnustele. Kui omavalitsusüksuse tahteavaldus lepingu sõlmimiseks reguleerib ka avalik-õiguslikke küsimusi, võib samaaegselt olla tegemist haldusaktiga sõltumata sellest, kas ta on vormistatud kohaliku omavalitsuse organite haldusaktidele sätestatud nõudeid järgides, protokollilise otsusena või tsiviilõigusliku tahteavaldusena. Halduskohtu poolt haldusakti kontrollimist ei saa välistada, kui haldusakt pole vormistatud kõiki vorminõudeid järgides.
Haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena tuleb mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka isiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist, kusjuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki, kui ka huvi kaalukust. Isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi. Õigusvastane kohustuste või keeldude kehtestamine haldusaktiga rikub alati haldusakti adressaadi õigusi.
Kui subjektiivsete avalike õiguste, sh põhiõiguste kaitse küsimus tekib kohaliku omavalitsusüksuse ja tema lepingupartneri omavahelises suhtes, mis on peamiselt reguleeritud tsiviilõiguslike normidega, siis tuleb see vaidlus lahendada tsiviilkohtumenetluse korras (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 18. oktoobri 2000. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-104-00, RT III 2000, 25, 278). Kui kolmas isik, kes ise ei ole lepingu pool, vaidlustab kohaliku omavalitsusüksuse poolt tsiviilõigusliku lepingu sõlmimist või muutmist põhjusel, et kohaliku omavalitsuse üksus on lepingut sõlmides rikkunud tema subjektiivseid avalikke õigusi, on tegemist avalik õigusliku vaidlusega, mis kuulub halduskohtu pädevusse. Asjaolu, et vaidluse lahendamisega võib kaasneda riigi, valla või linna poolt sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamine, ei välista iseenesest vaidluse avalik-õiguslikku iseloomu.
Riigi ja kohaliku omavalitsuse vara moodustab peaasjalikult vara, mis on mõeldud avalike ülesannete täitmiseks. Valides mitme huvitatud isiku seast välja vara kasutusse saaja, teostab linn avalikku võimu. Linn peab vara rendile andmisel arvestama avalike huvidega, mis ei pruugi alati seisneda varalise tulu saamises ja lähtuma põhjendatud kaalutlustest, et vältida isikute ebavõrdset kohtlemist. Seetõttu erineb kohaliku omavalitsuse seisund oma vara kasutusse andmisel situatsioonist, milles on oma vara kasutusse andvad eraisikud. Ka avalik-õigusliku juriidilise isiku osalemisel eraõiguslikes suhetes peab avalik-õiguslik juriidiline isik arvestama põhiõigustega, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise, õiguspärase ootuse ja teiste avaliku õiguse põhimõtete ja normidega. Kohaliku omavalitsuse vara rendile andmise kord peab avalike huvide kõrval kaitsma ka linna elanike ja ettevõtjate huvi saada võrdsetel alustel enda kasutusse linna poolt pakutavaid kinnistuid. Seetõttu tuleb Rendile andmise korda tõlgendada selliselt, et ta loob põhjendatult ja isiklikult huvitatud ettevõtjale või muule isikule subjektiivse õiguse nõuda linnalt oma vara kasutusse andmisel Rendile andmise korrast kinnipidamist. Ettevõtjale linna vara kasutusse andmisega konkurentsieeliste loomine riivab ka Põhiseaduse § 31 lg-s 1 sätestatud ettevõtlusvabadust ja võib rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Linna vara rendilepingu muutmine või pikendamine ei sõltu vaid poolte suvast. Rendiseaduse § 15 lg 2, mille kohaselt rendilepingu tähtaja lõppedes eelistatakse asja uuel rendile andmisel eelmist rentnikku, ei saa olla ainumäärav linnamaa rendilepingu pikendamisel, vaid arvestada tuleb ka linna vara kasutamist reguleerivaid avalik-õiguslikke norme, sealhulgas Rendile andmise korra sätteid.
Planeeringu koostamine, planeerimismenetluse kulude kandmine ja planeeringu lähteülesande kinnitamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. See oleks vastuolus planeerimisdiskretsiooni olemusega ja planeerimismenetlusse avalikkuse kaasamise põhimõttega.
Kohaliku omavalitsuse korraldus kohaliku omavalitsuse vara rendilepingu pikendamiseks ei ole lahutatav rendilepingu pikendamise kokkuleppest, kuna kujutab endast ühe poole tahteavaldust kokkuleppe sõlmimiseks. Halduskohtul on volitus tuvastada haldusaktiga seotud lepingu tühisust HKMS § 26 lg 1 p 1 alusel. Kui teine lepingupool on kaasatud haldusasja läbivaatamisele, siis on vastav kohtulahend siduv ka temale.
|
| 3-3-1-12-02
|
Riigikohus |
19.02.2002 |
|
Kuna AÕSRS § 20 lg-s 1 sätestatud kohaliku omavalitsuse ostueesõiguse kasutamist reguleerivad valdavalt avaliku õiguse põhimõtted ja sätted, on kohaliku omavalitsusüksuse ja isiku, kellelt kinnisasi ostueesõiguse teel omandatakse, vaheline õigussuhe avalik-õiguslik. Otsustus kasutada AÕSRS §-st 20 lg 1 tulenevat ostueesõigust on haldusakt HKMS § 4 lg 1 tähenduses. Vallavolikogu, võttes vastu otsuse ostueesõiguse kasutamiseks, teostab avalikku võimu ja ostueesõiguse kasutamise protseduur kujutab endast avalik-õiguslikult reguleeritud menetlust. Vaidlus sellises menetluses tehtud otsuste õiguspärasuse üle on avalik-õiguslik vaidlus, mis kuulub halduskohtu pädevusse.
|
Facebook
Twitter