https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 74| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-3/1-11/94 PDF Riigikohus 25.11.1994

Põhiseadusliku kaebeõiguse tagamiseks peab esimese astme halduskohus asja läbivaatamisel täiendavalt kaasama isiku, kelle kaasamata jätmine võiks kaasa tuua kohtuotsuse tühistamise HKS § 36 lg 1 p 2 alusel analoogiliselt TsKS §-le 328 lg. 1 p. 3. HKS § 36 lg 1 p 2 mõtte kohaselt tuleb kaasata vaid isik, kellele või kelle õigustele on kohtuotsus vahetult suunatud.

III-3/1-14/94 PDF Riigikohus 16.12.1994

Halduskohus on pädev lahendama rentniku kaebust õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise peale, kui rentnik leiab, et rendilepingu objektiks olev vara tagastati ebaseaduslikult, sest rendilepingu objektiks oleva õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise haldusakt muudab halduskorras rendilepingu ühte poolt - rendileandjat - ning võib rikkuda sellega rentniku õigusi seetõttu, et rentnikule pannakse kohustused vale subjekti ees ja õigused rentniku suhtes antakse valele subjektile.


Kolmandaid isikuid saab protsessi kaasata ainult esimese astme kohus.

III-3/1-2/95 PDF Riigikohus 17.02.1995

Elamuseadusest tulenevalt ei ole tööandja eluruumiks tunnistamisel tähtis, kas teenistuslikku eluruumi omava või kasutava juriidilise isiku poolt tööandja eluruumiks taotletav eluruum oli varem teenistuslik või mitte, samuti see, et tööleping eluruumi kasutajaga oli 1. juuniks 1992. a. lõppenud. Nimetatud asjaolud on olulised eluruumi üürilepingust tulenevate tsiviilõiguslike vaidluste lahendamisel.


Kuigi Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg. 1 p. 4 sätestab, et vallavalitsus esindab valda kohtus, ei saa järeldada, et kohaliku omavalitsuse volikogu esimees kui vaidlustatud haldusakti andnud organi esindaja ei saa osaleda kohtumenetluses protsessiosalisena.

III-3/1-12/95 PDF Riigikohus 09.06.1995

Kui haldusakti on vaidlustanud isik, kes ei ole haldusakti adressaadiks, siis tuleb haldusakti adressaat kaasata protsessi kolmanda isikuna.

Asjaolu, et esimese astme halduskohtu otsus ei kahjustanud protsessi kaasamata jäetud kolmandate isikute õigusi ega huve, ei oma mingit tähtsust, sest kohtumenetlus ei pruugi lõppeda esimeses astmes kohtuotsuse tegemisega. Asja läbivaatamisel apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses puuduks nimetatud isikutel võimalus osaleda protsessiosalistena ja kaitsta oma õigusi, kuna need õigused kuuluvad HKS §-de 23, 24 ja 40 kohaselt ainult isikule, kes olid protsessiosalised esimese astme kohtus.

III-3/1-29/95 PDF Riigikohus 27.10.1995

Erinevalt erastatava eluruumi ostu-müügi lepingu sõlmimisest ei ole eluruumi erastamise avalduse esitamine tsiviilõiguslik tehing. Üürniku õigus esitada eluruumi erastamise avaldus on avalik-õiguslik subjektiivne õigus, mille iseseisva teostamise võimet seadus ei seosta täisealisusega.


Kui isik on asjas haldusteovõimeline, siis on ta samas asjas teovõimeline ka halduskohtumenetluses.

III-3/1-30/95 PDF Riigikohus 10.11.1995

Kolmas isik kaasati protsessiosaliseks alles pärast ekspertiisi tegemist. Seetõttu ei olnud tal võimalik osa võtta eksperdi poolt teostatud elamu tehnilise seisukorra ülevaatusest, anda eksperdile omapoolseid selgitusi ning esitada eksperdile lisadokumente ja tema protsessuaalsete õiguste rikkumine võis viia asja ebaõigele otsustamisele.

3-3-3-1-96 PDF Riigikohus 02.02.1996

Halduskohus peab kaasama protsessi kolmanda isiku, kellele kohtuotsus antud haldusasjas on suunatud. Riigikohtu halduskolleegium pidas kolmanda isiku kaasamist halduskohtumenetlusse vajalikuks 25. novembri 1994. a. määrusega haldusasjas nr. 3-3/1-11/94, mis jõustus 8. detsembril 1994. a.. Kui kolmanda isiku kaasamata jätmise tõttu vaidlustatud kohtuotsus on ajast, mil Riigikohus pidas kolmanda isiku kaasamist vajalikuks, siis tuleb kohtuotsus tühistada HKS § 36 lg. 1 p. 2 rikkumise tõttu.

3-3-1-21-96 PDF Riigikohus 06.09.1996

TsKS § 176 lg. 1 kohaselt tuleb protsessiosaliste taotlused lahendada kohtumäärusega. Määruse tegemata jätmine, mis ei viinud ega võinudki viia asja ebaõigele otsustamisele, pole kohtuotsuse tühistamise aluseks.


23. veebruari 1995. a. redaktsioonis kehtiva HKS § 12 lg. 1 p. 4 kohaselt on halduskohtumenetluses protsessiosaliseks kolmas isik, kui asja arutamisel tuvastatavad asjaolud võivad mõjuda tema õigustele või kohustustele ühe poole suhtes. Selles sättes peetakse silmas üksnes juriidilisi õigusi ja kohustusi.

3-3-1-25-96 PDF Riigikohus 20.09.1996

Kohtud peavad koguma tõendeid, et tuvastada, kas isiku õigusi on rikutud või mitte. Selliste tõendite puudumisel ei ole võimalik kindlaks teha õiguste rikkumist.


Halduskohtul on protsessiosalise taotlusel õigus kontrollida teise poole esindajaks oleva vandeadvokaadi order-volikirja õiguslikku alust.

3-3-1-8-97 PDF Riigikohus 21.03.1997

Linnavalitsuse korraldus on halduse üksikakt, mis tuleb teha teatavaks täitjatele ja teistele asjaosalistele.


HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud tähtaja rikkumise korral, kui taotlust tähtaja ennistamiseks pole esitatud, jätab kohtunik määrusega kaebuse käiguta HKS § 10 lg. 1 alusel ja annab kaebuse esitajale võimaluse esitada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise avaldus.


HKS §-s 7 lg. 1 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja kulgemise alguseks on haldusakti kättesaamise päev.


Tsiviilkohtupidamise seadustiku § 76 lg. 1 kohaselt võidakse kolmas isik protsessi kaasata kuni kohtuotsuse tegemiseni esimese astme kohtus. Kehtiva Halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt ei või ringkonnakohus laiendada esimese astme halduskohtus olnud protsessiosaliste ringi.

3-3-3-2-97 PDF Riigikohus 09.05.1997

HKS § 36 lg. 1 p. 2 kohaselt tuleb kohtuotsus igal juhul tühistada, kui see on tehtud asja arutamisele kutsumata jäetud isiku või tema õiguste suhtes.

3-3-1-23-97 PDF Riigikohus 23.07.1997

Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise otsustamine on riigi funktsioon, mille täitmine on Omandireformi aluste seadusega pandud kohaliku omavalitsuse täitevorganile. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades on riigi esindajaks maavanem, kellel vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 85 on õigus protestida halduskohtus kohaliku omavalitsuse täitevorgani üksikakte.


TsKS § 316 lg. 1 eeldab, et apellant põhjendaks apellatsioonimenetluse uuendamise taotluses, miks tal ei olnud võimalik kohtule õigel ajal teatada istungilt puudumise seaduslikust takistusest.


Riik ei saa õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise asjades olla kolmandaks isikuks.

Üks ja sama isik (riik) ei saa ühes ja samas haldusasjas olla esindatud kahes erinevas protsessuaalses rollis, s.o. protesti esitajana ning kolmanda isikuna.

3-3-1-14-99 PDF Riigikohus 19.04.1999

Kuna minister ei pea määrama ringhäälingusagedusi Eesti Raadio üksikute programmide edastamiseks, vaid Eesti Raadiole kui tervikule, siis pole delegatsiooninormina käsitletav ministri määruse säte, mille kohaselt määrusega eraldatud sageduste jaotused programmide lõikes otsustab Eesti Raadio, kooskõlastades selle Ringhäälingu Nõukogu ja Riigi Elekterside Inspektsiooniga.


Täiendavate õiguslike argumentide kasutamine kohtuotsuse põhjendavas osas pole apellatsioonkaebuse piiride ületamine HKS § 27 lg. 2 mõttes.


Kohus ei pea analüüsima alusetult kaasatud protsessiosalise õiguslikke argumente, kuid peab seda põhjendama.


Sätte puudumine Konkurentsiseaduses, milles oleks kirjeldatud konkurentsivabaduse rikkumist täitevvõimu otsusega, ei tähenda, et täitevvõimu otsusega võis turusuhetes osalejaid ebavõrdselt kohelda.


Võrdse kohtlemise põhimõttest ei tulene, et avalik-õiguslikku ringhäälingut ja eraõiguslikku ringhäälingut tuleb alati kohelda ühtviisi. Arvesse tuleb võtta nende erinevat rolli avalik-õiguslike ülesannete täitmisel.

3-3-1-24-00 PDF Riigikohus 13.06.2000

TsMS § 86 lg. 2 kohaselt tõendab lepingulise esindaja volitusi volikiri. Kui juriidilise isikuga sõlmitud õigusteeninduse lepingust nähtub, et pooled olid kokku leppinud selles, et üks äriühing osutab teisele äriühingule õigusabiteenuseid, kusjuures on ära näidatud nimeliselt, kelle isikus, siis ei saa nõuetekohase volikirja esitamata jätmine olla aluseks kohtukulude väljamõistmata jätmisel.

3-3-1-66-00 PDF Riigikohus 13.02.2001

HKMS § 19 lg 7 teises lauses sätestatu, et halduskohus ei ole seotud kaebuse sõnastusega, on kohaldatav ka taotluste puhul. Kuna halduskohtumenetluse eesmärgiks on isikute subjektiivsete õiguste võimalikult ulatuslik kaitse, on halduskohtul tulenevalt uurimisprintsiibist kohustus hoolitseda selle eest, et kaebustest ja taotlustest kõrvaldataks vormivead, taotlused sõnastataks selgelt ning et esitatakse taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Kui kohus leiab, et taotlus on formuleeritud ebaselgelt, peab ta laskma kaebust täpsustada ning kindlaks tegema, millist taotlust kaebaja soovis esitada.


TsMS §-s 7 lg 6 sisalduv nõue, et kaebus tuleb esitada kohtule selgesti loetavas masinakirjas, ei ole absoluutne. TsMS § 7 lg 6 on halduskohtumenetluses küll kohaldatav, kuid selle sätte rakendamisel tuleb järgida halduskohtumenetlusest tulenevaid erisusi, samuti ka proportsionaalsuse põhimõtet, kuna tegemist on tingimuste seadmisega põhiseadusliku kaebeõiguse kasutamisele. Kui käsikirjaline kaebus on hästi loetav ja masinakirjas vormistamine on kaebajale koormav, kuid on saavutatud HKMS § 10 lg 1 eesmärk tagada kaebuse sisust arusaamine, on põhjendamatu kaebuse käiguta jätmine põhjusel, et kaebus ei ole masinakirjas.


Halduskohus lõpetab menetluse, kui toiming, mille kohustamist kaebuses taotletakse, on sooritatud, välja arvatud kui kaebuse või protesti esitaja taotleb asja läbivaatamist. Menetluse lõpetamise küsimuse otsustamiseks peab halduskohus kindlaks tegema, milles seisneb kaebaja tegelik tahe ning protsessuaalselt korrektses vormis välja selgitama tema seisukoha menetluse lõpetamise osas.


HKMS § 14 lg 5 järgi kohaldatakse halduskohtumenetluses esindusele tsiviilkohtumenetluse sätteid. Seega kuulub ka halduskohtumenetluses kohaldamisele TsMS § 83 lg 3, mis näeb ette, et kui kohus leiab, et asjas pooleks oleva füüsilise isiku olulised huvid võivad jääda kaitseta tema maksejõuetuse tõttu, võib kohus määrata talle esindajaks advokaadi riigi arvel.

3-3-1-4-01 PDF Riigikohus 06.03.2001

Kui haldusakti adressaate ei kaasataks protsessi kolmanda isikuna juhtudel, kui haldusakti vaidlustab haldusakti adressaadiks mitteolev isik, siis oleks võimalik vaidlustada kohtus ühte ja sama haldusakti korduvalt. See pole kooskõlas halduskohtumenetluse üldpõhimõtetega. Nii võib tekkida olukord, kus ühe ja sama haldusakti seaduslikkuse kontrollimisel tehtud jõustunud kohtulahendid on oma sisult erinevad ning vastandlikud.

3-3-1-19-01 PDF Riigikohus 24.04.2001

Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.


KOKS §-s 54-1 lg 1 sätestatud hüvitise maksmise peaeesmärgiks on kindlustada teenistusest vabastatud isik elatusvahenditega uue töö otsimiseks vajaliku mõistliku aja kestel. Silmas peetakse olukorda, kus isik vabaneb kohaliku omavalitsuse üksuse teenistusest, mitte juhtumit, mil linnavalitsuse liige jätkab pärast linnavalitsuse tagasiastumist teenistust linnavalitsuse liikmeks mitteoleva linnaametnikuna.


Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled - füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.


Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.

Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas antud vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus (näiteks protsessiosalise õiguste kuritarvitamine) ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabi tellimise advokaadilt. Üldjuhul tuleb eeldada, et teenistusalastes küsimustes antud haldusakte peab ametiasutus olema suuteline kaitsma kohtus oma ametnike kaudu, kasutamata advokaadi abi.


Kuivõrd HKMS § 87 lg 2 sätestab selgesõnaliselt kohtu õiguse ka omal algatusel vähendada põhjendamatult suuri kohtukulusid, tuleb tunnistada ka halduskohtu õigust kohtukulud jätta välja mõistmata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 25. veebruari 1999. a. redaktsiooni järgi mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest. Halduskohtumenetluses, kus vaidlevad potentsiaalselt ebavõrdsed pooled ¿ füüsiline isik ja avaliku võimu kandja, ei saa protsessi kaotanud füüsilise isiku õiguslik seisund olla halvem kui tsiviilprotsessis.

3-3-1-62-01 PDF Riigikohus 21.12.2001

MRS § 23 lg 2 (18. märtsil 1997 kehtinud redaktsioonist) tulenevalt saab maa tagastamise otsustada siis, kui kohaliku omavalitsuse korraldusega on erastatava maa suurus ja piirid täpselt kindlaks määratud, sest sellest sõltub, kui palju on võimalik maad tagastada ja kui palju tuleb maad tagastamise võimatuse tõttu kompenseerida. Sellisele seisukohale on asunud Riigikohtu halduskolleegium ka lahendites nr 3-3-1-36-99, 3-3-1-45-99 ja 3-31-55-01.


Isikul, kes oli protsessiosaliseks esimese astme kohtus, kuid keda ei ole ringkonnakohtu istungile kutsutud, on õigus esitada selle peale kassatsioonkaebus. Vastasel juhul puuduks isikul võimalus sellist protsessiõigusnormi rikkumist vaidlustada.


Esimese astme kohtus kaebuse esitajaks olnud isik on haldusprotsessis jätkuvalt pool ka ringkonnakohtus, olenemata sellest, kas ta on apellatsioonkaebuse esitanud või mitte. Tal on jätkuvalt protsessiosalise HKMS §-st 15 tulenevad õigused. Kui asja arutamisele apellatsioonimenetluses ei kutsutud halduskohtus kaebuse esitajaks olnud isikut, on jäetud ringkonnakohtu istungile kutsumata isik, kelle õiguste üle kohus otsustas.

3-3-1-16-02 PDF Riigikohus 04.03.2002

HKMS §-dest 12 lg 2 p 6 ja 12 lg 3 tulenevalt peab halduskohus nõudma kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamiseks teistelt protsessiosalistelt kirjaliku seisukoha. Kuna protsessiosalisteks on HKMS § 14 lg 1 kohaselt pooled ja kohtu poolt kaasatud isikud, s t ka kolmandad isikud, peab halduskohus eelmenetluses protsessi kaasama ka kolmandad isikud ning juhul, kui on esitatud tähtaja ennistamise taotlus, selgitama välja ka kolmandate isikute seisukoha tähtaja ennistamise kohta. Sellisele seisukohale on Riigikohtu halduskolleegium asunud ka 20. veebruari 2001. a määruses nr 3-3-1-68-00.


HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks selline kolmas isik, kelle seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada. Soodustava haldusakti adressaat, kellele sellise haldusakti tühistamine võib kaasa tuua negatiivseid tagajärgi, kuna haldusakti tühistamine võib ta ilma jätta aktiga antud hüvest, on halduskohtumenetluses kolmandaks isikuks, kelle õiguste ja vabaduste üle võidakse asja arutamisel otsustada.

Reeglina ei saa halduskohtumenetluses vastustajaks olev haldusorgan kõrgemalt kohtult nõuda kohtulahendi tühistamist ainuüksi sel alusel, et kohus ei ole protsessi kaasanud kolmandaid isikuid. Kui kolmas isik leiab, et kohus otsustas tema õiguste ja kohustuste üle ilma teda kaasamata, saab ta ise esitada kohtuvea parandamise avalduse HKMS § 81 lg 1 p 2 alusel. Vastupidine seisukoht annaks poolele näiliselt kolmanda isiku kaitsmise eesmärgil võimaluse kohtuprotsessi venitamiseks.

3-3-3-1-03 PDF Riigikohus 19.06.2003

HKMS § 12 lg 2 p 4 kohaselt otsustab halduskohus eelmenetluses sama seadustiku § 14 lõikes 3 nimetatud isikute kaasamise. HKMS § 14 lg 3 p 1 kohaselt on kaasatud isikuks kolmas isik, kui asja arutamisel võidakse otsustada tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

Juhul kui käib vaidlus hoone võõrandamise õiguspärasuse üle, kuid kehtib ostu-müügileping, mille kohaselt omandiõigus hoonele on üle läinud lepingu allakirjutamisest, võib vaidlusaluse ehitise aluse maa ostueesõigusega erastamise menetlus puudutada isiku õigusi, kes on pooleks maal asuva ehitise omandiõiguse üle käimas olevas protsessis. Maa ostueesõigusega erastamise menetluse puutumust ehitise omaniku õigustesse ei välista ka asjaolu, kui ta ei ole kolme kuu jooksul ehitise omandamisest esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamiseks ega juhtum, kui ta minetab õiguse maa ostueesõigusega erastamiseks. Sellisel juhul puudutab maa õiguslik staatus ehitise omanikku kui isikut, kelle kasuks võidakse seada hoonestusõigus riigi omandisse jääval maal.

Kokku: 74| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json