3-4-1-12-03
|
Riigikohus |
29.09.2003 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni otsuste või toimingute peale saab esitada kaebuse Riigikohtule, vaatamata sellele, et Vabariigi Valimiskomisjon ei ole seda kaebust eelnevalt läbi vaadanud. (p 8)
Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)
Rahvahääletusele pandud ning hääletamissedelile kantud seaduseelnõu ja küsimuse sõnastuse vaidlustamisel, mille otsustas Riigikogu, ei vaidlustata sisuliselt mitte Vabariigi Valimiskomisjoni, vaid Riigikogu otsust. (p 10)
Välislepingu põhiseadusele vastavuse kontrolli saavad otse Riigikohtult taotleda ainult õiguskantsler ning esimese ja teise astme kohtud. Seetõttu ei saa Riigikohus läbi vaadata eraisiku taotlust tunnistada Euroopa Liiduga ühinemise leping põhiseadusega vastuolus olevaks. (p 12)
Lootus, et jõustunud õigusakti õigusvastasus kõrvaldatakse õigusakti muutmise või selle üle järelevalve teostamise teel, ei saa iseenesest olla kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmist õigustavaks asjaoluks. (p 11)
|
| 3-4-1-13-03
|
Riigikohus |
02.10.2003 |
|
Rahvahääletuse seadus on avaldatud Riigi Teatajas, mis on igaühele nii paberkandjal kui elektrooniliselt kättesaadav. Valimiskomisjonide ülesandeks ei ole iga hääletaja seadusega tutvustamine ega kaebuste esitamise korra selgitamine. Kaebajal oli võimalus rahvahääletust korraldavate õigusaktidega tutvuda. (p 9)
Valimiskaebuse avaliku läbivaatamise nõuet ei riku kaebuse esitaja mitteosalemine kaebuse läbivaatamisel. (p 10)
Kui Riigikohus on Riigikogu otsuse peale esitatud kaebuse tähtaja juba ennistamata jätnud, puudub kohtul võimalus kaebaja samasisulist kaebust teistkordselt läbi vaadata. (p 13)
Menetlusseadus ei anna kaebajale võimalust täiendada Riigikohtule esitatud kaebust. Seetõttu jätab Riigikohus kaebuse täienduses esitatud väited ja taotlused tähelepanuta. (p 8)
Valimiste jaoskonnakomisjoni tegevusetust korra tagamisel hääletamisruumis saab vaidlustada maakonna valimiskomisjonis. Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)
Aktiivset agitatsiooni valimispäeval kui väärtegu menetletakse väärteomenetluse korras, mitte põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses. (p 12)
|
| 3-4-1-22-05
|
Riigikohus |
07.11.2005 |
|
KOVVS § 68 lg 1 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast hääletamispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega pole pärast seda õiguslikult võimalik taotleda volikogu liikmete registreerimise peatamist. (p 6)
|
| 3-4-1-9-11
|
Riigikohus |
23.03.2011 |
|
Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse peale tuleb esitada Riigikohtule pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebus tuleb esitada kolme päeva jooksul Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse teatavakstegemisest arvates Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu. (p 8)
|
| 3-4-1-10-11
|
Riigikohus |
31.03.2011 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Riigikogu liikmed otsusega pärast valimispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui esitatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. (p 13) Käesolevas asjas esitatud kaebuses põhjendatakse Riigikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimise ja hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamise taotlust Riigikogu valimistel toimunud elektroonilise hääletamise puudustega. (p 7)
Kaebus Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse või toimingu peale tuleb esitada Riigikohtule Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu pärast valimiskomisjonis asja lahendamist kolme päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest või toimingu sooritamisest arvates. (p 9) Käesolevas asjas on elektroonilise hääletamisega seotud toimingute vaidlustamise ning elektroonilise hääletamise tulemuste vaidlustamise tähtaeg lõppenud. (p 10) Kaebaja ei ole elektroonilise hääletamise korraldamist vaidlustanud. Väidetega elektroonilise hääletamise korralduse kohta ei saa vaidlustada hääletamistulemust ega Riigikogu liikmete ja asendusliikmete registreerimist. (p 12)
|
| 3-4-1-11-11
|
Riigikohus |
31.03.2011 |
|
Vt lahendi nr 3-4-1-10-11 annotatsiooni.
|
| 3-4-1-16-15
|
Riigikohus |
27.03.2015 |
|
Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)
Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)
Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
|
| 3-4-1-12-15
|
Riigikohus |
30.03.2015 |
|
Isik esitas Riigikohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus oli jätnud tema kaebuse, mis oli esitatud PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates, läbi vaatamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust ennistada valimiskaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus on teinud jõustunud lahendi. (p 5)
|
| 5-17-37/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
09.11.2017 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on vaadata läbi kaebusi, milles palutakse tühistada valla või linna valimiskomisjoni otsus või tunnistada seadusvastaseks valla või linna valimiskomisjoni või valimiste korraldaja toiming (KOVVS § 12 lõige 1 ja § 63). Riigikohtule võib kaebuse esitada alles pärast asja lahendamist Vabariigi Valimiskomisjonis (PSJKS § 38 lõige 1). (p 10)
KOVVS § 64 kohaselt on Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse esitamise õigus üksikisikul, kes leiab, et tema õigusi on vaidlustatava otsuse või toiminguga rikutud. Seetõttu tuleb kaebuses märkida andmed vaidlustatava otsuse kohta või kirjeldada vaidlustatavat toimingut, samuti põhjused, miks otsus või toiming rikub kaebaja õigusi ning ei ole seaduslik (KOVVS § 65 lõike 1 punktid 3-5). Kui kaebuses eelnimetatud asjaolusid märgitud ei ole, võib Vabariigi Valimiskomisjon jätta kaebuse läbi vaatamata (KOVVS § 65 lõike 3 esimene lause). Juhul kui kaebaja taotleb kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, tuleb kaebuses märkida ka tähtaja möödalaskmise põhjused (KOVVS § 65 lõike 1 punkt 7). Vabariigi Valimiskomisjon võib kaebuse ennistada juhul, kui kaebaja on tähtaja mööda lasknud mõjuval põhjusel (KOVVS § 63 lõike 3 kolmas lause). (p 11)
|
| 5-19-3/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
29.01.2019 |
|
|
| 5-19-13/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
20.03.2019 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja komisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut – elektroonilise hääletamise korraldamist. (p 10)
Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei olnud kaebaja näidanud, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), seetõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. Selle järelduse õigsust ei mõjuta asjaolu, et valimiskomisjon on otsuses eksinud kaebuse saabumise päevaga ning tegelikult esitati kaebus 7.03.2019. Viga kaebetähtaja arvutamisel on tehtud kaebaja kasuks. (p 12)
RKVS § 71 lg 1 p-st 7 tulenevalt peab kaebaja juhul, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, esitama koos kaebusega kohe ka tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja hooleks jälgida, et kaebus vastaks nõuetele. (p 13)
Kaebaja on avaldanud soovi kaebetähtaja ennistamiseks, kuid selgitanud tähtaja möödalaskmise põhjuseid alles Riigikohtule esitatud kaebuses. Valimiskomisjonile kaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada taotluse alusel, mille kaebaja esitab esimest korda Riigikohtu menetluses. Riigikohus saaks hinnata tähtaja ennistamise vajadust siis, kui valimiskomisjon oleks jätnud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile põhistatud taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust. (p 14)
|
| 5-19-12/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
20.03.2019 |
|
Vt annotatsioone määrusele nr 5-19-11/2.
|
| 5-19-11/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
20.03.2019 |
|
PSJKS § 48 lg 1 kohaselt arvutatakse tähtaegu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluses tsiviilkohtumenetluses sätestatud korras. TsMS § 62 lõike 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele TsÜS tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg-te 1 ja 2 kohaselt algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti ja tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. (p 7)
Praeguses asjas edastas Vabariigi Valimiskomisjon vaidlustatud otsuse kaebajale 4.03.2019. Seega hakkas Riigikohtule kaebuse esitamise tähtaeg kulgema 5.03. ja lõppes 8.03 saabumisel, s.o 7.03 2019 kl 24.00. Kuna kaebus esitati Vabariigi Valimiskomisjonile elektrooniliselt 8.03.2019 kell 00.48, ei ole see esitatud tähtaegselt. (p 8)
Kaebaja väitel takistas teda kaebuse esitamisel digitaalallkirjastamise tarkvara tõrge, mille tõttu oli tal võimalik allkirjastada kaebus alles kaks minutit pärast selle esitamise tähtaja lõppu.
Kui kaebaja soovib esitada kaebust digitaalallkirjastatult, on tema enda kohustus tagada, et tema arvutis oleks allkirjastamiseks vajalik ja ajakohane ID-tarkvara (vt RKTK määrus nr 2-13-53779/108, p 15) ning dokumendi allkirjastamiseks jääks piisavalt aega. Jättes kaebuse esitamise vahetult tähtpäeva saabumise eelsele ajale, kannab kaebaja ise riski, et kaebus võib jääda tähtaegselt esitamata. (p 9)
Tähtaja hindamisel ei ole PSJKS § 38 lg 1 kohaselt määrav mitte kaebuse allkirjastamise aeg, vaid selle Vabariigi Valimiskomisjonile esitamise aeg. Seega ei ületanud kaebaja tähtaega mitte kahe minuti, vaid pikema ajavahemiku võrra. Kaebaja ei ole selgitanud selle viivituse põhjust. (p 10)
|
| 5-19-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
27.03.2019 |
|
Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), mistõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. (p 8)
Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste korraldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist riigi valimisteenistuse poolt 3.03.2019. (p 9)
Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS § 71 lg 1 p-st 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist ja selgitama tähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile nõuetele (vt RKPJK otsus nr 5-19-13/2, p 13). Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. (p 10)
|
| 5-19-31/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.06.2019 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon jättis isiku kaebuse läbi vaatamata, kuna see ei olnud komisjoni hinnangul esitatud tähtaegselt. EPVS § 70 lg 1 p 1 kohaselt esitatakse kaebus Vabariigi Valimiskomisjonile kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest. Vabariigi Valimiskomisjon leidis õigesti, et isik vaidlustas elektroonilise hääletuse korraldamist 16.–22.05.2019 (riigi valimisteenistuse toiming), mistõttu tuli kaebetähtaja arvestamist alustada alates 23.05.2019. Kaebetähtaja lõpp (tähtpäev) langes seega puhkepäevale (laupäev, 25.05.2019). Kaebus saabus Vabariigi Valimiskomisjoni serverisse 26.05.2019. (p 9)
Kolleegium leiab, et kaebus oli esitatud seaduses sätestatud tähtaja jooksul. (p 10)
EPVS ei sätesta täpsemaid reegleid kaebetähtaja arvutamiseks. EPVS § 70 lg 1 nõuab üksnes, et kaebus tuleb Vabariigi Valimiskomisjonile esitada kolme päeva jooksul (vaidlustatava toimingu tegemisest või avalduse läbivaatamisest arvates). Ka Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11)
Sarnaselt on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)
Riigikohus ei pidanud elektroonilise hääletamise regulatsiooni põhiseadusvastaseks KOV volikogude valimise kontekstis (vt RKPJK otsus nr 5-17-32/2). Praegusest kaebusest ei nähtu asjaolusid, mis võiksid tingida Riigikohtu varasema seisukoha muutmise. (p 15)
Riigikohtule tuleb kaebus esitada kolme päeva jooksul (EPVS § 701 lg 3). Riigikohtule esitatud kaebuse puhul tuleb arvestada PSJKS § 48 lg-t 1, mille kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel tsiviilkohtumenetluses sätestatud korrast. TsMS § 62 lg 1 viitab omakorda TsÜS-le ning TsÜS § 136 lg 8 näeb ette, et juhul, kui tahteavalduse tegemise tähtaja lõpp (tähtpäev) langeb puhkepäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval. Seega lõpeb täpselt samas sõnastuses normi puhul kaebetähtaeg Riigikohtule kaebuse esitamisel alati tööpäeval. (p 11, vt ka p 12)
Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Sarnaselt nagu TsMS-is on kaebetähtaja lõppemine sätestatud ka teistes kohtumenetluse harudes ning HMS-is. EPVS-st ei leia vastust küsimusele, miks peaks kaebetähtaja arvutamine Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse puhul oluliselt eristuma teistest menetlustest. Seega võib tegu olla seaduse lüngaga, mida on võimalik täita analoogia korras. Kuigi EVPS, samuti RKVS või KOVVS ei viita HMS-le, on Riigikohus leidnud, et analoogia korras saab valimiskomisjonide tegevuse suhtes kohaldada HMS-i (vt RKPJK otsus asjas nr 3-4-1-24-05, p 11; otsus asjas nr 3-4-1-27-05, p 9; otsus asjas nr 3-4-1-5-09, p 16 jj ja otsus asjas nr 3-4-1-29-09, p 10 jj). EPVS § 70 lg-s 1 nimetatud kaebuse tähtaja arvutamisel tuleb kohaldada HMS § 33 lg-t 3, mille järgi lõpeb juhul, kui menetlustähtaja lõpp ei lange tööpäevale, tähtaeg esimesel tähtpäevale järgneval tööpäeval. (p 12)
Selline tõlgendus ei muuda sisutühjaks EVPS-is erinevate tähtaegade määramist päevades või tööpäevades, samuti ei pikenda ebamõistlikult kaebuse lahendamise menetlust Vabariigi Valimiskomisjonis. Kaebetähtaeg pikeneb siis, kui tähtpäev satub puhkepäevale, muudel juhtudel arvatakse puhkepäevad kaebetähtaja sisse. Täpsemalt pikenevad eelkõige kaebetähtajad, mille arvutamine algab neljapäeval või reedel (esimesel juhul pikeneb tähtaeg viie päevani ja teisel juhul nelja päevani). Kui seadusandja siiski leiab, et Vabariigi Valimiskomisjonile esitatava kaebuse kaebetähtaega tuleb arvutada erinevalt teistes menetlustes kaebetähtaja arvutamise korrast, tuleks erisus sõnaselgelt seaduses sätestada. (p 13)
|
| 5-21-26/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
05.11.2021 |
|
Kaebaja ja Vabariigi Valimiskomisjoni vahel ei ole erimeelsust, et kaebuse esitamise tähtaeg on mööda lastud, kuid pooled vaidlevad selle üle, kas kaebetähtaeg tuleb ennistada. KOVVS § 65 lõikest 3 tulenevalt ennistab Vabariigi Valimiskomisjon kaebaja põhistatud taotluse alusel kaebuse esitamise tähtaja, kui tähtaeg on lastud mööda mõjuval põhjusel. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoniga, et kaebuses toodud põhjused ei ole mõjuvad. Ka Riigikohtule esitatud kaebusest ei nähtu uusi asjaolusid või põhjendusi, mis võiksid tingida kaebuse tähtaja ennistamise. (p 10)
|
| 5-23-40/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
12.12.2023 |
|
|
Facebook
Twitter