3-4-1-21-05
|
Riigikohus |
04.11.2005 |
|
Riigikohtule saab PSJKS § 37 lõike 1 alusel valimiskaebuse esitada isik, kelle subjektiivseid õigusi on rikutud, ning kaebus tuleb rahuldada, kui valimiskomisjoni otsus või toiming rikub isiku subjektiivseid õigusi (vt näiteks Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-18-02 - RT III, 2002, 34, 366, p 9). (p 8)
Üldiste väidete käsitlemine ei kuulu tulenevalt PSJKS § 37 lõikest 1 valimiskaebuse läbivaatamisel Riigikohtu pädevusse (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. märtsi 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-5-03 - RT III 2003, 8, 82, p 9). (p 10)
Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 11)
KOVVS § 15 lõikes 4 ette nähtud valimiskomisjoni koosoleku protokolliga tutvumise õiguse rikkumine ei too kaasa sellel koosolekul vastu võetud otsuste ebaseaduslikkust. (p 16)
Ühe liikme puudumine Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekult ei muuda valimiskomisjoni KOVVS § 15 lõike 2 kohaselt otsustusvõimetuks. (p 14)
Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 11)
|
| 3-4-1-23-05
|
Riigikohus |
07.11.2005 |
|
Riigikohus saab kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02 - RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02 - RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03 - RT III 2003, 29, 300). (p 9)
Arvestades seda, et hääletamiskorra rikkumine on tuvastatud kuuel juhul, ei olnud hääletamise korra rikkumine sellise ulatusega, mis võis oluliselt mõjutada valimistulemusi. (p 8)
|
| 3-4-1-22-05
|
Riigikohus |
07.11.2005 |
|
KOVVS § 68 lg 1 järgi registreerib valla või linna valimiskomisjon valitud volikogu liikmed oma otsusega pärast hääletamispäeva, kui Vabariigi Valimiskomisjonile ja Riigikohtule kaebuste esitamise tähtaeg on möödunud või kui nimetatud kaebuste kohta on tehtud lõplikud otsused. Seega pole pärast seda õiguslikult võimalik taotleda volikogu liikmete registreerimise peatamist. (p 6)
|
| 3-4-1-25-05
|
Riigikohus |
08.11.2005 |
|
KOVVS § 46 lõikes 5 sätestatu eesmärgiks on hääletuskasti ja valimisdokumentide puutumatuse tagamine. See, kuidas seda eesmärki täita, on jaoskonnakomisjoni töökorralduse ja jaoskonnakomisjoni liikmete vahelise kokkuleppe küsimus. (p 11)
Vabariigi Valimiskomisjoni 1. juuli 2005. a määruse nr 6 punkti 2 lõige 2 lubab vaatlejal jälgida kõiki valimistoiminguid. (p 14) Nimetatud Vabariigi Valimiskomisjoni määruse sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse punkti 2 lõikega 5, mille kohaselt vaatleja ei või segada valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni pädevuses olevates toimingutes. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 46 lõige 5 sätestab, et jaoskonnakomisjon hoiab hääletamiskasti ja valimisdokumente eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. (p 15) Seega ei ole neil õigus minna ajal, mil valimisjaoskond on suletud, omal algatusel koos jaoskonnakomisjoni liikmega kontrollima, kas eelhääletusel kasutatud hääletuskasti puutumatus on tagatud ning kas hääletamisruumi pitser on alles, et sekkuda hääletamiskasti ja valimisdokumentide hoidmise tingimuste kontrollimisel valimiskomisjoni pädevuses olevatesse toimingutesse. (p 14)
|
| 3-4-1-24-05
|
Riigikohus |
08.11.2005 |
|
Vabariigi Valimiskomisjon oleks pidanud talle seadusega antud menetluse aja piires välja selgitama asjas olulist tähendust omavad asjaolud selleks vajadusel omal algatusel tõendeid kogudes. (p 17)
Nt asjaolu, et jaoskonnakomisjoni esimees ei ole fikseerinud nõuetekohaselt hääletamiskasti ja valimisdokumentide olukorda, ei saa olla ainsaks põhjenduseks, jätmaks hindamata kaebuse esitaja väited, et jaoskonnakomisjoni esimees kinnitas valimiskasti avamise fakti ja teavitas sellest Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimeest, kes omakorda kutsus valimisjaoskonda välja politsei. Vabariigi Valimiskomisjon ei ole tuvastanud, et jaoskonnakomisjoni esimees jättis seadusevastaselt koostamata Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruse nr 9 punkti 23 lõikes 7 nimetatud akti. Asja materjalidest ei nähtu, et Vabariigi Valimiskomisjon oleks jaoskonnakomisjoni esimehe ja Sillamäe Linna Valimiskomisjoni esimehe ära kuulanud või nende komisjonide seisukohta küsinud. (p 15)
Asjaolu, et hääletamiskastis olnud sedelite arv on kooskõlas välja antud sedelite arvuga, ei ole samuti ainuüksi piisav, lükkamaks ümber kaebuse esitaja väiteid valimiskasti avamise kohta. Kindel arv valimissedeleid võidi asendada samasuguse arvu võltsitud sedelitega. (p 16)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses ette nähtud valimiskaebuste menetlus ei ole suunatud üksnes kaebuste vormilisele läbivaatamisele valimiskomisjonide poolt. Selle menetluse eesmärgiks on tagada valimistel osalevate isikute õiguste tõhus ja tegelik kaitse, samuti nii nende isikute kui avalikkuse usaldus valimisprotseduuri ja kaebemenetluse ning valimistulemuste kindlakstegemise seaduslikkuse ja kontrollitavuse vastu. Valimiskomisjonide tegevuse suhtes saab analoogia korras kohaldada haldusmenetluse seadust. Sellest tuleneb, et valimiskomisjonid peavad välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. (p 11)
Valimiskaebuse puhul, milles esitatakse väiteid võimalike rikkumiste kohta hääletamisel või valimistulemuste kindlakstegemisel, ei pea alati tuvastama, et konkreetne rikkumine mõjutas valimistulemust olulisel määral. Vabariigi Valimiskomisjonil on KOVVS § 64 lõike 6 punkti 3 järgi õigus tunnistada hääletamistulemused valimisjaoskonnas, valimisringkonnas või vallas või linnas kehtetuks ning korraldada kordushääletamine ka juhul kui seaduserikkumine üksnes võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada.
Seaduserikkumise tuvastamisel ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduv paralleelselt toimuda võiv kriminaal- või väärteomenetlus, kuna selle raames otsustatakse vaid konkreetsete isikute vastutuse küsimus. Seega peab komisjon ise tuvastama vajalikud asjaolud. Seaduserikkumise tuvastamiseks piisab, kui kaebust lahendaval komisjonil tekib asja materjalide põhjal piisav mõistlik kahtlus, et valimisseadust rikuti. Asjaolud, mis annavad alust arvata, et valimiskasti sisu puutumatuse nõuet on rikutud, võivad olla piisavad mõistliku kahtluse tekkeks. (p 12)
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses, Vabariigi Valimiskomisjoni 12. septembri 2005. a määruses nr 9 ega muus õigusaktis ei ole ette nähtud kohustust pitseerida ruum, kus asub hääletamiskast. Samas on jaoskonnakomisjon kohustatud KOVVS § 46 lõike 5 järgi tagama, et hääletamiskasti ja valimisdokumente hoitaks eelhääletamise päevadel ja sellele järgnevatel päevadel selliselt, et neile pääsevad ligi üksnes jaoskonnakomisjoni liikmed. Kui jaoskonnakomisjon on sel eesmärgil otsustanud ruumi ukse pitseerida ja seda ongi tehtud, osutab pitseri eemaldamine enne valimispäeva sellele, et hääletamiskasti puutumatus ei pruugi olla tagatud, ning võib seega viidata ka KOVVS § 46 lõike 5 rikkumisele. (p 13)
|
| 3-4-1-26-05
|
Riigikohus |
09.11.2005 |
|
Kui Vabariigi Valimiskomisjon leiab, et Tallinna maanteel oli keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 61 mõttes, siis peab valimiskomisjon võtma seisukoha ka küsimuses, kas see mõjutas või võis oluliselt mõjutada hääletamistulemusi. (p 10)
Igasugune agitatsioon on suunatud hääletamistulemuste mõjutamisele. Kuid agitatsioon ei pruugi viia soovitud tulemustele. Vabariigi Valimiskomisjon peab ise võtma seisukoha selle kohta, kas keelatud agitatsioon hääletamisruumis oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. Komisjon pole seda teinud. (p 8)
Vabariigi Valimiskomisjon ei saa poliitilisele välireklaamile kehtestatud piirangute rikkumise ja häälte ostmise väärteoasjades süütegusid menetleda ja karistada. Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on aga tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga ja kas häälte ostmist esines, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi. (p 9)
|
| 3-4-1-28-05
|
Riigikohus |
10.11.2005 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni 2. novembri 2005. a otsuse kohaselt ei korraldanud Kohtla-Järve valimisjaoskonna nr 1 komisjon kodus hääletamist nõuetekohaselt, sest hääletada ei saanud 13 vastava taotluse esitanud valijat. Kuid Vabariigi Valimiskomisjon ei tühistanud Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 1 hääletamistulemusi. Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse kohaselt hääletas Kohtla-Järve valimisjaoskonnas nr 1 1226 valijat. Arvestades seda, et kodus ei saanud hääletada 13 valijat, leiab Riigikohus, et hääletamise korra rikkumine ei olnud siiski sellise ulatusega, mis võis oluliselt mõjutada valimistulemusi. Ei saa eeldada, et kõik need 13 valijat oleksid oma hääle andnud valimisliidu "Ühtsus" kandidaatidele. Seega ei ole alust tunnistada hääletamistulemused Kohtla-Järve linna valimisjaoskonnas nr 1 kehtetuks. (p 8)
Riigikohus saab aga kaebuse läbi vaadata ainult nende põhjenduste ja väidete osas, mida käsitleti nii maakonna valimiskomisjonis kui Vabariigi Valimiskomisjonis (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 8. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-15-02; RT III 2002, 30, 327 ja 13. novembri 2002. a otsus asjas nr 3-4-1-17-02; RT III 2002, 32, 346 ning 2. oktoobri 2003. a otsus asjas nr 3-4-1-16-03; RT III 2003, 29, 300). (p 9)
|
| 3-4-1-29-05
|
Riigikohus |
10.11.2005 |
|
Olukorras, kus Viimsi Valla Valimiskomisjon on kõik hääled uuesti üle lugenud ning Harju Maakonna Valimiskomisjon ei ole selle üle järelevalvet teostades tuvastanud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse nõuete rikkumist, pole alust hääletamistulemuste kindlakstegemist korrata. (p 9)
|
| 3-4-1-27-05
|
Riigikohus |
14.11.2005 |
|
KOVVS § 61 sätestab poliitilise välireklaami keelu: "Üksikkandidaadi, erakonna või erakonna nimekirjas kandideeriva isiku, valimisliidu või valimisliidu nimekirjas kandideeriva isiku või nende logo või muu eraldusmärgi või programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel ning muu poliitiline välireklaam on aktiivse agitatsiooni ajal keelatud." (p 11)
KOVVS § 61 sõnastusest nähtuvalt eeldab esimene teokoosseis, et ilmselgelt reklaamitaks üksikkandidaati, erakonda või erakonna nimekirjas kandideerivat isikut, valimisliitu või valimisliidu nimekirjas kandideerivat isikut. (p 15)
Teine teokoosseis on esimese erijuhtum ja eeldab, et keelatud ajal ja keelatud kohas reklaamitakse valimiskampaanias osaleja logot või muud eraldusmärki. Logo või muu eraldusmärgi puhul on keelatud reklaamiga tegemist ka siis, kui reklaamis kasutatu on logost või must eraldusmärgist küll mõneti erinev, kui viimasega siiski äravahetamiseni sarnane.
Muuks KOVVS §-s 61 nimetatud eraldusmärgiks, mida aktiivse agitatsiooni ajal ei tohi kasutada poliitilises välireklaamis, on ka erakonna tunnuslause. Sarnasus peab olema piisav, et tuvastada muu eraldusmärgi keelatud kasutamine. (p 16)
Kolmandaks koosseisuks on nende programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühistranspordivahendi või takso sise- või välisküljel. (p 12)
Neljas teokoosseis on sõnastatud määratlemata õigusmõiste abil. See tähendab, et keelatud poliitiline välireklaam, mis pole hõlmatud esimese kolme koosseisuga, on hõlmatud neljandaga. (p 13) Nii keelab KOVVS § 61 muu poliitilise välireklaami aktiivse agitatsiooni ajal. Muu keelatud poliitiline välireklaam KOVVS § 61 mõttes võib seisneda ka selles, et aktiivse agitatsiooni ajal reklaamitakse toodet välireklaami abil viisil, mis on ühemõtteliselt seostatav nendel valimistel kandideerijatega. (p 18)
Vabariigi Valimiskomisjoni pädevuses on tema kasutada olevate andmete põhjal tuvastada, kas tegemist oli poliitilise välireklaamiga, ning võtta seisukoht selle kohta, kas rikkumine oluliselt mõjutas või võis mõjutada hääletamistulemusi (vt Riigikohtu 9. novembri 2005. a otsus asjas nr 3-4-1-26-05).
Valimiskomisjon peab rakendama uurimisprintsiipi sellisel viisil ja sellises ulatuses, mida võimaldab kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega kehtestatud kolmepäevane kaebuse läbivaatamise tähtaeg. (p 9)
|
| 3-4-1-20-05
|
Riigikohus |
17.11.2005 |
|
Põhiseaduse § 156 lõige 2 sätestab, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on seadusega ettenähtud tingimustel hääleõiguslikud selle omavalitsuse maa-alal püsivalt elavad isikud, kes on vähemalt kaheksateist aastat vanad. See tähendab, et teistel isikutel hääleõigust ei ole ja kui teised isikud võtaksid hääletamisest osa, siis rikuks see hääleõiguslike isikute valimisõigust, sest nende tahteavaldust moonutaks hääleõigust mitteomavate isikute hääletamine. Hääletamisõigus kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on lihtsa seaduse reservatsiooniga põhiõigus. (p 27)
Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. Seega on tegemist valimisõiguse tagamiseks sobiva vahendiga. (p 28)
Valimisõiguse tagamine ja valimistulemuste avalik usaldatavus ei ole saavutatav ilma valija isikukontrollita. Järelikult on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 45 lõikega 2 ja isikut tõendavate dokumentide seaduse §-dega 2 ja 4 kehtestatud nõue tõendada kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel hääletussedeli saamiseks oma isikusamasust riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendi abil vajalik. (p 29)
Isikut tõendavate dokumentide seaduse § 5 lõige 1 ja § 6 lõige 1 sätestavad Eesti Vabariigi kodaniku ja Eestis püsivalt elamisloa alusel viibiva välismaalase kohustuse omada sama seadusega kehtestatud isikutunnistust. Sellele vastab riigi kohustus nimetatud isikutele isikutunnistus välja anda (ITDS § 19 lõige 1). Valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid, õigustamaks isiku hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel. (p 30)
Eesti Komitee kodakondsusameti poolt välja antud Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistus ei ole hõlmatud isikut tõendavate dokumentide seaduse (ITDS) § 2 lõikes 2 toodud isikut tõendavate dokumentide loeteluga. Samuti ei vasta see dokument ITDS §-s 4 sätestatud muu isikut tõendava dokumendi nõuetele, kuna see ei ole välja antud seaduse või selle alusel antud õigusakti alusel. (p 23)
Riigikogu 19.01.2003 otsusega kehtestatud üleminekuperiood, mil isikut tõendava dokumendina tunnustati Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust, lõppes Eesti kodaniku isikut ja kodakondsust tõendavate dokumentide seaduse (RT I 1993, 43, 618) jõustumisega 20. juulil 1993. a (vt Riigikogu otsuse punkti 1 - RT 1993, 4, 60). Tänaseks on selle seaduse asendanud isikut tõendavate dokumentide seadus (RT I 1999, 25, 365). Nimetatud seadused ega ka ükski muu seadus või selle alusel antud õigusakt ei kehtesta Eesti Vabariigi kodaniku isikutunnistust. (p 24)
Nõue, et hääletama tulnud isikud tõendaksid oma isikut riigi poolt tunnustatud isikut tõendava dokumendiga, tagab, et hääletamisest võtavad osa üksnes selleks õigust omavad isikud, mis tugevdab avalikku usaldust valimistulemuste õigsuse suhtes. (p 28) Valimisõiguse ja valimistulemuste usaldusväärsuse tagamine on piisavalt kaalukad eesmärgid, õigustamaks isiku hääletamisõiguse piiramist, mis seisneb selles, et tal ei lubatud hääletada isikut tõendavate dokumentide seadusele mittevastava dokumendi esitamisel. (p 30)
|
| 3-4-1-32-05
|
Riigikohus |
22.11.2005 |
|
KOVVS § 14 lõike 10 eesmärk on eelkõige tagada, et valimiskomisjoni liige täidaks oma ülesandeid erapooletult. Selles asjas ei ole tõendatud, et valimiskomisjoni liikmeks mitteolev Riigikogu Kantselei valimiste osakonna juhataja M. Pilving oleks komisjoni otsuse projekti koostades Vabariigi Valimiskomisjoni liikmeid kaebuse suhtes otsuse langetamisel selliselt mõjutanud, et nad tegid otsuse erapoolikult. Kolleegiumil ei ole ka põhjendatud kahtlusi, et niisuguse mõjutamisega oli tegemist. Vabariigi Valimiskomisjoni sekretariaati kuuluvate ametnike ettepanekud ei ole Vabariigi Valimiskomisjonile siduvad. (p 12)
|
| 3-4-1-34-05
|
Riigikohus |
30.11.2005 |
|
K-kohukese reklaami mõju ei saa hinnata selle pinnalt, et Eesti Keskerakond saavutas Narvas 16. oktoobril 2005. aastal toimunud valimistel tunduvalt parema tulemuse kui 2002. a valimistel. Valimistulemused sõltuvad väga paljude tegurite koosmõjust.
K-kohukese reklaami mõju hindamiseks on Vabariigi Valimiskomisjon ära kuulanud eksperdid ja tutvunud K-kohukese teemaliste sotsioloogiliste küsitluste tulemustega. Ära kuulatud ekspertide kinnitusel pole metoodikat, mille järgi otsustada, kas see valimisreklaam mõjutas oluliselt hääletamisest osavõttu või mandaatide jaotust. Ka Riigikohtu kasutada pole usaldusväärseid andmeid selle kohta, kas ja kuidas vaidlusalune reklaam mõjutas või võis mõjutada hääletamisest osavõttu ja mandaatide jaotust Narva linnas. See, et suur osa elanikest pidas K-kohukese reklaami poliitiliseks, ei näita veel nimetatud reklaami mõju ulatust hääletamistulemustele. Hääletamistulemusi ei saa kehtetuks tunnistada pelgalt oletuse põhjal, et reklaam võis hääletamistulemusi oluliselt mõjutada. (p 12)
|
| 3-4-1-35-05
|
Riigikohus |
01.12.2005 |
|
Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse § 64 lõike 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et valla valimiskomisjoni otsuse või toiminguga rikutakse tema õigusi, esitada maakonna valimiskomisjonile kaebuse. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt tuleb seda teha kolme päeva jooksul vaidlustatud otsuse või toimingu tegemisest. KOVVS § 64 lõike 2 järgi algab kaebetähtaeg valimiskomisjoni vaidlustatud otsuse tegemisega (vt Riigikohtu 3. märtsi 2004. a määrust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-5-04). (p 9)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. (p 10)
Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 37 lõike 1 järgi saab isik Riigikohtus valimisasjades kaitsta oma subjektiivseid õigusi. Samast põhimõttest lähtuvad ka KOVVS § 64 lõige 1, § 65 lõige 1 ja § 66 lõige 1, mis sätestavad isiku kaebeõiguse valimiskomisjonide otsuste ja toimingute peale. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 15. novembri 2002. a otsust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-02). Seadus ei näe ette valimiskomisjoni otsustele või toimingutele kaebuse esitamise võimalust avalikes huvides. Seetõttu ei riku kaebuse esitaja õigusi ka vallavolikogu esimehe valimine ega muud valimiskomisjoni toimingud. ( p 10)
|
| 3-4-1-36-05
|
Riigikohus |
05.12.2005 |
|
Volikogu liikme volitused peatuvad KOKS § 19 lg-s 2 loetletud juhtudel. Lisaks sellele peatuvad Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause järgi Riigikogu liikme valimisel valla- või linnavolikogu liikmeks tema volitused valla või linnavolikogu liikmena.
Volikogu asendusliikme seisundit reguleerib KOKS § 20. Hoolimata KOKS § 20 lg 1 sõnastusest tuleb olla seisukohal, et asendusliige tuleb volikokku ka selle Riigikogu liikme asemele, kelle volitused volikogus peatusid Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause alusel (vt ka Riigikohtu 14.10.2005 otsuse asjas nr 3-4-1-11-05 p-i 15).
Kui volikogu liikme volitused on lõppenud või peatunud, siis määratakse valimiskomisjoni otsusega tema asemele asendusliige asendusliikmete nimekirja alusel.
Kui valla või linna valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme (KOKS § 20 lg 4 teine lause). Nimetatud sätet tuleb kohaldada ka Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause rakendamiseks.
Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 või § 19 lg-s 2 märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat (KOKS § 20 lg 5). KOKS § 19 lg-s 2 märgitud põhjustega tuleb võrdsustada Riigikogu liikmeks olek.
KOKS § 20 lg 6 järgi kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas, kui ta teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda KOKS § 18 lg-s 1 märgitud põhjustel. Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva seaduse § 19 2. lõikes märgitud põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja (KOKS § 20 lg 7). Tulenevalt selle sätte ja Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teise lause koosmõjust säilitab oma koha asendusliikmete nimekirjas ka Riigikogu liige.
Volikogu liikme volituste taastumist reguleerib KOKS § 201. Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad asendusliikme volitused.
Seega reguleerib seadus volikogu liikme volituste peatumist, asendusliikme poolt volikogu liikme volituste omandamist, asendusliikmete nimekirjas koha kaotamist, volikogu liikme volituste taastumist ja volikogu liikme volituste taastumisel asendusliikme volituste lõppemist. Asendusliikme volituste peatamise võimalust seadus ette ei näe. (p 10)
Ülalkirjeldatud regulatsioon, hoolimata selle ebatäpsusest Riigikogu töökorra seaduse § 6 lg 2 teises lauses nimetatud isikute suhtes, on piisavalt tihe, et olla seisukohal, et asendusliige ei saa esitada avaldust peatada oma volitused asendusliikmena. Sõltuvalt konkreetsest olukorrast asendusliige kas läheb volikokku, kaotab volikokku minemata jätmisel koha asendusliikmete nimekirjas või jääb volikokku minemata jätmisel asendusliikmete nimekirja. Õiguslik regulatsioon on suunatud eeskätt sellele, et asendusliige teeks valiku kas minna volikokku või kaotada koht asendusliikmete nimekirjas. (p 11)
|
| 3-4-1-16-05
|
Riigikohus |
15.12.2005 |
|
Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. (p 20)
Põhiseadusega nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. (p 21)
Põhiseadusega nõutava ja vajaliku õigusselguse määra piiritlemisel saab kohus arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Euroopa Inimõiguste Kohus on otsuses Sunday Times vs. Ühendkuningriik leidnud: "Normi saab pidada "seaduseks" üksnes siis, kui see on formuleeritud piisava täpsusega, võimaldamaks kodanikul oma käitumist reguleerida: ta peab saama - kui tarvis, siis asjakohase nõustamise abiga - asjaolusid arvestades mõistlikul määral ette näha tagajärgi, mille teatud tegevus võib kaasa tuua. Need tagajärjed ei pea olema absoluutse kindlusega ettenähtavad: kogemus näitab, et see on saavutamatu. Kuigi kindlus on väga soovitatav, võib sellega kaasneda ülemäärane jäikus, ent õigus peab suutma muutuvate oludega kaasa minna. Seetõttu on vältimatu, et paljud seadused on sõnastatud, kasutades termineid, mis on suuremal või vähemal määral ähmased ning mille tõlgendamine ja kohaldamine on praktika küsimus." (Euroopa Inimõiguste Kohtu täiskogu 26. aprilli 1979. a otsus asjas Sunday Times vs. Ühendkuningriik, p 49.) (p 22)
Normi määratletust ei tule hinnata konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna. Mõõdupuuks on normi adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik. (p 23)
AÕSRS § 131 on sõnastatud raskepäraselt ja esmapilgul ebaloogiliseltki ning selle ühesugune mõistmine eriteadmisi omamata on raskendatud. Samas on see nii ka paljude teiste seadusesätete puhul. Eriti on analoogseid probleeme nn reformiseadustega, mida on korduvalt muudetud ja millega on kaasnenud loogilised vastuolud seaduste vahel ning seadustes eneses. Kohtu ülesandeks on muu hulgas seaduste tõlgendamine ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine. Igasugune seaduse ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust. (p 23)
AÕSRS § 131 lõike 6 teise lause kohaselt on vallasasjast ehitise või selle osa tsiviilkäive allutatud kohustuslikule notariaalse tõestamise nõudele. Järelikult nõustab notar erastatud eluruumi omanikku ja erastatud eluruumi ostjat, selgitades neile tehinguga kaasnevaid õigusi ja kohustusi, sealhulgas kaasomaniku ostueesõiguse olemasolu, kaasomanike teavitamise kohustust ja õiguslikke tagajärgi. Notarite Koja andmetel on vaidlusaluse regulatsiooni pinnalt välja kujunenud ühtne notariaalpraktika ning vaidlusi selle üle, kas AÕSRS § 131 näeb ette erastatud eluruumi ostueesõiguse, varem tekkinud ei ole. Kuigi see ei ole normi õigusselguse hindamisel määrav, kinnitab see siiski, et seni on normi adressaatideks olevad isikud saanud asjakohase nõustamise abiga normi sisust aru. (p 24)
Riigikohus saab vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 14 lõikele 2 kohtu taotlusel kontrollida üksnes asjassepuutuva normi põhiseadusele vastavust. Asjassepuutuv on norm, mis on kohtuasja lahendamisel otsustava tähtsusega (vt Riigikohtu üldkogu 22. detsembri 2000. a otsus asjas nr 3-4-1-10-00 - RT III 2001, 1, 1, p 10). (p 13)
Erastatud elamu osad, mis ei ole mõne korteriomaniku ainuomandis, on kõigi korteriomanike kaasomandis. Samale seisukohale on asunud ka ringkonnakohus. Enne kinnistamist on korterid tsiviilkäibes vallasasjadena (elamu reaalosadena) koos nende juurde lahutamatult kuuluvate mõtteliste osadega elamust. Seega on erastatud eluruumide omanikud samaaegselt ka elamu kaasomanikud. (p 16)
Põhiseadusega nõutav normi määratletuse ehk õigusselguse aste ei ole kõikide normide puhul sama. Selgemad ja täpsemad peavad olema normid, mis võimaldavad isiku õigusi piirata. Kuivõrd kaasomaniku ostueesõigus piirab erastatud eluruumi omaniku käsutusõigust talle kuuluva eluruumi suhtes, peab selline kitsendus olema sätestatud viisil, mis võimaldab eluruumi omanikul sellega arvestada. (p 21)
Põhiseadusega nõutava ja vajaliku õigusselguse määra piiritlemisel saab kohus arvestada ka Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. (p 22)
|
| 3-4-1-33-05
|
Riigikohus |
20.03.2006 |
|
Põhiseaduse § 12 lõike 1 esimene lause hõlmab ka õigusloome võrdsuse põhimõtet (vt Riigikohtu 3.04.2002 otsuse nr 3-4-1-2-02, p 17). Õigusloome võrdsus nõuab seda, et seadused ka sisuliselt kohtleks kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtemoodi. Selles põhimõttes väljendub sisulise võrdsuse idee: võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kuid mitte igasugune võrdsete ebavõrdne kohtlemine pole võrdsusõiguse rikkumine. Keeldu kohelda võrdseid ebavõrdselt on rikutud, kui kaht isikut, isikute gruppi või olukorda koheldakse meelevaldselt ebavõrdselt. Meelevaldseks saab ebavõrdset kohtlemist lugeda siis, kui selleks ei leidu mõistlikku põhjust. Kuigi meelevaldsuse kontroll laieneb ka seadusandja tegevusele, tuleb viimasele jätta avar otsustusulatus. Kui on olemas mõistlik ja asjakohane põhjus, on ebavõrdne kohtlemine seadusloomes põhjendatud. (p 26)
Ebavõrdset kohtlemist ei saa õigustada pelgalt administratiivsete raskustega (vt Riigikohtu 21.12.2004 otsuse nr 3-4-1-7-03, p 39). Vanemahüvitise lihtsat administreeritavust ei saa pidada mõistlikuks põhjuseks, mis õigustaks isiku erinevat kohtlemist võrreldes nende lapsevanematega, kelle tööandjad maksid neile sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu õigeaegselt. (p 30)
Seega rikub vanemahüvitise seaduse § 3 lõike 7 teine lause PS § 12 lõike 1 esimesest lausest tulenevat õigusloome võrdsuse põhimõtet osas, millega nähakse ette, et isikule määratud vanemahüvitist vähendatakse talle tööandja süü tõttu vanemahüvitise maksmise kuul välja makstud ja varem saamatajäänud töötasu võrra. (p 32)
Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte). Õigusselguse põhimõtte kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse õigusliku tagajärje üks või teine tegevus kaasa toob. Õigusselguse põhimõte kujutab endast ühtlasi ka PS § 13 lõikes 2 sätestatud riigi omavoli keelu konkretiseeringut. (p 21)
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi arvates ei saa normide asjassepuutuvuse hindamisel piirduda üksnes nentimisega, et haldusorgan on isiku suhtes tehtud otsuses vaidlustatavatele normidele viidanud. Lähtudes Riigikohtu varasemast praktikast, saab asjassepuutuvateks lugeda üksnes neid norme, mis omavad otsustavat tähtsust kohtuasja lahendamisel (vt Riigikohtu 22.12.2000. a otsuse nr 3-4-1-10-00,p 10). Otsustavat tähtsust omavad kohtuasjas normid, millest lähtudes isiku haldusasi oleks tegelikult seaduse kohaselt tulnud lahendada. Enesepiirangu põhimõttest tulenevalt ei saa kohus analüüsida kaebuse esitaja suhtes juhuslikult või põhjendamatult kohaldatud normide põhiseadusele vastavust. (p 18)
|
| 3-4-1-2-06
|
Riigikohus |
27.03.2006 |
|
Vabariigi Valimiskomisjonil puudub pädevus otsuse tegemiseks valla või linna valimiskomisjoni (ainu)pädevusse kuuluvas volikogu liikme volituste peatamise küsimuses.
Vastavalt KOVVS § 20 lg-le 1 on valla ja linna valimiskomisjoni pädevuses täita lisaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses mainituile ka muid seadustest tulenevaid ülesandeid. KOKS § 20 lg 3 kohaselt kuulub volikogu liikme volituste peatamine valla või linna valimiskomisjoni pädevusse.
Vabariigi Valimiskomisjoni ning maakonna valimiskomisjoni pädevus on sätestatud KOVVS §-des 17 ja 18. Nimetatud sätted ei näe ette nende komisjonide pädevust teha otsuseid seadusega valla või linna valimiskomisjoni pädevusse antud küsimustes, sealhulgas ka volikogu liikme volituste peatamise otsustamisel. (p 8)
|
| 3-4-1-6-06
|
Riigikohus |
27.04.2006 |
|
Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 7)
|
| 3-4-1-5-06
|
Riigikohus |
27.04.2006 |
|
Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi (vt Riigikohtu 01.12. 2005 otsust nr 3-4-1-35-05 ja 15.11.2002 otsust nr 3-4-1-20-02). (p 8)
Valimiskaebusega kaitstakse kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi. Kellegi volikogu liikmeks kinnitamine ei puuduta sama volikogu teiste liikmete õigusi. (p 8)
|
| 3-4-1-7-06
|
Riigikohus |
09.05.2006 |
|
Linnapea kohalt tagasiastumisel lõpevad isiku volitused linnapeana ning seega kaob KOKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alus. Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla või linna valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Seetõttu on valimiskomisjonil õigus taastada isiku volitused volikogu liikmena ja lõpetada asendusliikme volitused.(p 9)
Linnapea ametist vabastamine jõustub KOKS §-s 461 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu ei sõltu linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest. (p 9)
Pärast volikogu esimehe valimist KOKS § 44 lõikes 3 sätestatud korras, ei ole aseesimehe või aseesimeeste, samuti järgnevate esimeeste valimise korraldamine enam valla või linna valimiskomisjoni pädevuses. Valimiskomisjoni liikmed võivad küll osaleda esimehe ja aseesimehe valimiste korraldamisel, kuid mitte valimiskomisjoni liikme staatuses. Samuti ei saa sellisel juhul esimehe ja aseesimehe valimise korraldamist lugeda valimiskomisjoni toiminguks ning valimistulemuste kinnitamine linna valimiskomisjoni otsusega on vastuolus KOKS § 44 lõikega 3. (p 10)
Linnapea ametist vabastamine jõustub KOKS §-s 461 kehtestatud korras ning linna valimiskomisjon ei vabasta linnapead ametist. Seetõttu ei sõltu linnapea ametist vabastamine ning linnapea asendaja määramine linna valimiskomisjoni toimingutest või otsustest. Linnapea kohalt tagasiastumisel lõpevad isiku volitused linnapeana ning seega kaob KOKS § 19 lg 2 p-s 1 sätestatud volikogu liikme volituste peatumise alus. (p 9)
|
Facebook
Twitter