3-21-1337/71
|
Riigikohtu halduskolleegium |
30.06.2025 |
|
HMS § 40 lg 3 p 2 kohaldamine eeldab, et faktiliste asjaolude üle ei ole vaidlust ning otsust tehes pole haldusorganil kaalutlus- ega hindamisruumi, mille kohta saaks menetlusosaline anda täiendavaid selgitusi või esitada vastuväiteid. Lisaks tuleb arvestada, et HMS § 40 lg 3 sisaldab ka ise kaalutlusõigust, mis tähendab, et suure negatiivse mõjuga otsuse puhul võib kaalutlusõigus kahaneda ja isik tuleks pigem ära kuulata. (p 13)
Üldjuhul ei ole haldusmenetlus lubatud isiku ärakuulamine ajal, mil ta on kahtlustatavana kinni peetud. Isiku kahtlustatavana kinnipidamine on vajalik kriminaalmenetluse, mitte haldusmenetluse läbiviimiseks ega tagamiseks. Kahtlustatavana kinni peetud isik tuleb viivitamata vabastada, kui langeb ära isiku kahtlustatavana kinnipidamise alus (KrMS § 217 lg 9). Haldusmenetluse toimingutega ei tohiks pikendada kinnipidamise aega kriminaalmenetluses. Erandina võib isiku ärakuulamine haldusmenetluses olla lubatav kahtlustatavana kinnipidamise ajal, kui vajadus isik ära kuulata on veelgi kaalukam ja pakilisem kui vajadus isikut kahtlustatavana kinni pidada. Sellisel juhul tuleb enne ärakuulamist menetlusosalisele selgitada, millise menetlusega on tegu, milleks tohib menetlustoimingu abil saadud teavet kasutada ja millised on menetlusosalise õigused. Lubamatu on kinnipidamise abil isikut haldusmenetluses survestada. (p 14)
Õiguspärase haldusmenetluse eest vastutab haldusorgan (RKHKo nr 3-3-1-85-06, p 12; 3-3-1-80-06, p 21). Hea halduse põhimõttest tulenevalt peab haldusorgan tutvustama arvamuse ja vastuväidete esitamise võimalusi. (p 17)
Isiku ärakuulamine teda puudutava otsuse tegemisel on oluline inimväärikuse, õigusriigi, efektiivse õiguskaitse ning hea halduse ja õiglase haldusmenetluse põhimõtete arvestamiseks (RKHKm nr 3-3-1-56-02, p 9; RKHKo nr 3-3-1-70-03, p 19). Ärakuulamise üheks eesmärgiks on oluliste asjaolude väljaselgitamine, et tagada haldusmenetluses uurimispõhimõtte järgimine ja kaalutlusõiguse teostamine (RKHKo nr 3-3-1-76-12, p 11). Ärakuulamisõigus ei teeni mitte üksnes akti adressaadi või taotleja võimalust kaitsta oma eeldatavaid õigusi ja vabadusi, vaid loob eeldused ka selle isiku huvide ja nende põhjenduste täielikumaks arvestamiseks antavas haldusaktis (RKHKo nr 3-3-1-52-13, p 34). Ärakuulamisel on ka iseseisev protseduuriline väärtus, sest kedagi ei tohi kohelda haldusmenetluse objektina, vaid kui isikut, kelle seisukohad väärivad ärakuulamist ja arvestamist (RKHKm nr 3-3-1-56-02, p 9; RKHKo 3-18-913/85, p 19). Ärakuulamisõiguse tõhusaks realiseerimiseks tuleb isikule jätta mõistlik aeg piisavalt läbimõeldud vastuväidete ja seisukohtade esitamiseks (RKHKo nr 3-21-552/28, p 22.1). (p 11)
RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamiseks ja riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamisest keeldumiseks ei piisa üksnes sellest, kui tuvastatakse, et taotleja on andmeid varjanud või esitanud valeteavet. Sellele lisaks tuleb kindlaks teha, kas varjatud andmed või esitatud valeteave on oluline juurdepääsuloa andmise otsustamisel. RSVS § 32 lg 2 p 10 näeb ette kaalutlusõiguse riigisaladusele juurdepääsu loa kehtivuse pikendamise otsustamisel. Seega ei piisa juurdepääsuloa kehtivuse pikendamisest keeldumiseks RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolude esinemisest, vaid arvestada tuleb ka teisi olulisi asjaolusid. Isikuga seotud oht riigisaladuse kaitsele on oluline asjaolu, mida tuleb RSVS § 32 lg 2 p 10 kohaldamisel arvestada. Riigisaladusele juurdepääsu loa andmata või selle kehtivuse pikendamata jätmine ei ole sanktsioon RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolude esinemise korral, vaid meede, mille eesmärk on vältida tulevikus ohtu riigisaladuse kaitsele. Sellepärast ei saagi juurdepääsuloa andmise või selle kehtivuse pikendamise otsustamisel tugineda ainult RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaoludele. Isiku tulevase käitumise hindamine on oluline, et hoida ära riigisaladuse avalikuks tulek või teatavaks saamine juurdepääsuõiguseta isikule. RSVS § 32 lg 2 p-s 10 nimetatud asjaolud aitavad ohtu riigisaladuse kaitsele kindlaks teha ja hinnata. (p-d 20-23)
|
| 3-14-52077/65
|
Riigikohtu halduskolleegium |
14.05.2019 |
|
KAPO hinnangul ei saa riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise otsus enam kaebaja õigusi rikkuda, sest kaebajal pole vaja juurdepääsuluba riigisaladusele. Riigikohus selle seisukohaga ei nõustu, sest vaidlusalust otsust põhjendati sellega, et kaebajale ei saa anda juurdepääsuluba riigisaladusele talle pandud diagnoosi tõttu RSVS § 32 lg 2 p 13 alusel, samuti ebausaldusväärsuse tõttu RSVS § 32 lg 2 p 15 alusel. KAPO otsuses esitatud järeldus võib mõjutada tema võimalusi asuda uuesti kaitseväeteenistusse või politseiteenistusse. Ei saa välistada, et just vaidlustatud KAPO otsus võib olla piisavaks põhjenduseks, et keelduda kaebajat teenistusse võtmast.
Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (otsus nr 3-15-873/142, p 34; otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). (p 11)
Kaebeõigust kontrollitakse kaebuse esitamise seisuga. Kohtumenetluse ajal muutunud asjaolud võivad tingida vaidluse ammendumise vaid juhul, kui on kahtlusteta selge, et kaebuse rahuldamine ei saa kuidagi aidata kaasa kaebaja õiguste kaitsele (otsus nr 3-15-873/142, p 34; otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 12). (p 11)
Vt ka p 15.
Vt p 13.
RSVS § 32 lg 2 p 15 kohaldamist ei oleks tohtinud põhjendada kaebajale pandud diagnoosi ja sellega, et kaebaja ei teavitanud kaitseväe arstlikku komisjoni talle SA-s PERH pandud diagnoosist. Seega on ebaõigete põhjenduste osakaal RSVS § 32 lg 2 p 15 kohaldamisel selline, et kohtul pole võimalik veenduda, et vastustaja teostas kaalutlusõigust õiguspäraselt. (p 14.3)
RSVS § 32 lg 2 p 15 järgi võib juurdepääsuloa andmisest keelduda isikule, kes on väljendanud sõna või teoga ebaausust, ebalojaalsust, ebausaldusväärsust või ebadiskreetsust, mis viitab isiku ebausaldusväärsusele riigisaladuse hoidmisel. Sätte sõnastusest nähtuvalt ei saa isikule pandud diagnoos olla selle sätte järgi riigisaladusele juurdepääsuloa andmise põhjuseks. Diagnoosi saab aluseks võtta RSVS § 32 lg 2 p 13 kohaldamisel. (p 14.1)
HKMS § 229 lg 2 esimese lause järgi arvestab Riigikohus kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Seega ei saa Riigikohus tuvastada faktilisi asjaolusid, mis on olulised materiaalõiguse kohaldamisel. Kuid HKMS § 229 lg 3 järgi ei ole Riigikohus seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
Ringkonnakohus teadis, et maakohtus vaieldakse järeldusotsusele kantud diagnoosi õigsuse üle. Kohus pidi teadma sedagi, et kui diagnoos osutub valeks, on ka tervise infosüsteemis kaebaja kohta tehtud kanne väär, ning on vaja hinnata, kui usaldusväärne tõend on järeldusotsus, millesse kantud diagnoosi tõttu keelduti kaebajale andmast juurdepääsuluba RSVS § 32 lg 2 p 13 alusel. Seetõttu pidanuks ringkonnakohus halduskohtumenetluse tsiviilasja kohtuliku menetlemise ajaks peatama, ent ei teinud seda. Ringkonnakohtul olnuks halduskohtumenetluse peatamise asemel ka võimalik koguda täiendavaid tõendeid, mille alusel hinnata järeldusotsuse õigsust. (p 17)
Kaitseväeteenistuse seadus ei kohusta kaitseväelast esitama kaitseväe arstlikult komisjonile KAPO jaoks koostatud SA PERH järeldusotsust, mida viimasel on vaja selleks, et otsustada, kas anda isikule juurdepääsuluba riigisaladusele või mitte. KVTS § 32 lg 1 kohustab pädeva ametiasutuse nõudel arstlikku komisjoni ilmumisel esitama tervisetõendi, mille väljastamise õigus on perearsti nimistu alusel tervishoiuteenuseid osutaval tervishoiutöötajal. (p 14.2)
Ringkonnakohus teadis, et maakohtus vaieldakse järeldusotsusele kantud diagnoosi õigsuse üle. Kohus pidi teadma sedagi, et kui diagnoos osutub valeks, on ka tervise infosüsteemis kaebaja kohta tehtud kanne väär, ning on vaja hinnata, kui usaldusväärne tõend on järeldusotsus, millesse kantud diagnoosi tõttu keelduti kaebajale andmast juurdepääsuluba RSVS § 32 lg 2 p 13 alusel. Seetõttu pidanuks ringkonnakohus halduskohtumenetluse tsiviilasja kohtuliku menetlemise ajaks peatama, ent ei teinud seda. Ringkonnakohtul olnuks halduskohtumenetluse peatamise asemel ka võimalik koguda täiendavaid tõendeid, mille alusel hinnata järeldusotsuse õigsust. (p 17)
|
Facebook
X.com