5-25-71/4
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
17.11.2025 |
|
VVK otsuse kuupäevas novembri asemel oktoobri märkimine on ilmselge ebatäpsus HMS § 59 esimese lause tähenduses, mis ei mõjutanud haldusakti sisu. HMS seletuskirja (456 SE, Riigikogu IX koosseis) kohaselt võidakse ilmseid ebatäpsusi parandada igal ajal analoogselt tsiviilkohtumenetluses ette nähtud võimalusele. Tsiviilkohtumenetluse kohta on õiguskirjanduses selgitatud, et kohtulahendi edasikaebetähtaegu ei mõjuta see, kui kohus on parandanud lahendis kirja- ja arvutusvigu ning ilmseid ebatäpsusi (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kommenteeritud väljaanne II, § 447 p 3.3.5.1). Ilmse ebatäpsuse parandamise kirja kaebajale edastamisega täitis VVK ka HMS § 59 teises lauses sätestatud kohustuse teha haldusakti parandamine haldusakti adressaadile teatavaks. (p 5)
Otsuse saatmine pärast tööpäeva lõppu ei mõjuta tähtaja arvutamise algust. HMS § 33 lg 1 kohaselt lähtutakse tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. TsMS § 62 lg 1 näeb ette, et menetlustähtaegade arvutamisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaeg järgmisel kalendripäeval (kui seadus ei sätesta teisiti) ega sisalda erandit selle kohta, et see oleks seotud tööpäeva lõpuga. Kooskõlas TsMS § 62 lg-ga 2 võib menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Erand on sätestatud vaid menetlustoimingute kohta, mida tuleb teha kohtu ruumides. (p 6)
Kaebetähtaja ennistamiseks ei ole alust. Ilmselge ebatäpsuse parandamine või otsuse saatmine pärast tööpäeva lõppu ei mõjuta kaebetähtaega. Asjaolu, et VVK saatis otsuse elektronposti aadressile, millelt kaebaja oli kaebused VVK-le esitanud, mitte kaebuste päises märgitud elektronposti aadressile, ei õigusta tähtaja ennistamist. Kaebaja on ka varem kasutanud VVK-ga suhtlemiseks mõlemat elektronposti aadressi ning praegusel juhul ei olnud üheselt mõistetav kaebaja tahe saada vastus vaid kaebuste päises märgitud elektronposti aadressile. (p 7)
|
| 5-19-19/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
27.03.2019 |
|
Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei näidanud kaebaja, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), mistõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna kaebus oli esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. (p 8)
Kaebaja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud kaebuses Vabariigi Valimiskomisjoni järeldust, et kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaja möödumist, kuid leiab, et tal puudus võimalus kaebuse tähtaegseks esitamiseks. Kaebaja leiab, et tal tekkis võimalus otsustada selle üle, kas tema õigusi on valimiste korraldaja toiminguga rikutud, alles pärast elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemist riigi valimisteenistuse poolt 3.03.2019. (p 9)
Sellisel juhul oleks kaebaja pidanud tulenevalt RKVS § 71 lg 1 p-st 7 taotlema koos kaebuse esitamisega Vabariigi Valimiskomisjonilt kaebetähtaja ennistamist ja selgitama tähtaja möödalaskmise põhjusi. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja enda hooleks jälgida, et kaebus vastaks kõigile nõuetele (vt RKPJK otsus nr 5-19-13/2, p 13). Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust ning jättis kaebuse tähtaja möödalaskmise tõttu läbi vaatamata. (p 10)
|
| 5-19-13/2
|
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium |
20.03.2019 |
|
Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebaja komisjonile esitatud kaebuses vaidlustanud riigi valimisteenistuse toimingut – elektroonilise hääletamise korraldamist. (p 10)
Kaebus valimiste korraldaja toimingu peale tuleb esitada kolme päeva jooksul vaidlustatava toimingu tegemisest (RKVS § 72 lg 1 p 1) ning pärast kaebetähtaja möödumist esitatud kaebuse võib valimiskomisjon jätta läbi vaatamata (RKVS § 71 lg 3 esimene lause). Valimiskomisjonile esitatud kaebuses ei olnud kaebaja näidanud, millal ja kuidas ta vaidlustatavast toimingust teada sai (RKVS § 71 lg 1 p 6), seetõttu luges valimiskomisjon toimingust teadasaamise ajaks elektroonilise hääletamise viimase päeva (27.02.2019) ning lähtus sellest kaebetähtaja arvutamisel. Kuna Vabariigi Valimiskomisjoni hinnangul oli kaebus esitatud 6.03.2019 ehk seitsmendal päeval pärast toimingu tegemist, ei olnud kaebus tähtaegne. Selle järelduse õigsust ei mõjuta asjaolu, et valimiskomisjon on otsuses eksinud kaebuse saabumise päevaga ning tegelikult esitati kaebus 7.03.2019. Viga kaebetähtaja arvutamisel on tehtud kaebaja kasuks. (p 12)
RKVS § 71 lg 1 p-st 7 tulenevalt peab kaebaja juhul, kui kaebus esitatakse pärast kaebuse esitamise tähtaja möödumist, esitama koos kaebusega kohe ka tähtaja ennistamise taotluse ja tähtaja möödalaskmise põhjused. RKVS § 71 lg 3 kolmandast lausest tulenevalt peab Vabariigi Valimiskomisjon hindama kaebetähtaja ennistamise vajadust üksnes siis, kui komisjonile on esitatud sellekohane põhjendatud taotlus. Kuna valimiste korraldaja toimingu vaidlustamise menetlus on lühikeste tähtaegadega, on kaebaja hooleks jälgida, et kaebus vastaks nõuetele. (p 13)
Kaebaja on avaldanud soovi kaebetähtaja ennistamiseks, kuid selgitanud tähtaja möödalaskmise põhjuseid alles Riigikohtule esitatud kaebuses. Valimiskomisjonile kaebuse esitamise tähtaega ei saa ennistada taotluse alusel, mille kaebaja esitab esimest korda Riigikohtu menetluses. Riigikohus saaks hinnata tähtaja ennistamise vajadust siis, kui valimiskomisjon oleks jätnud tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Kuna kaebaja Vabariigi Valimiskomisjonile põhistatud taotlust tähtaja ennistamiseks ei esitanud, ei saanud komisjon hinnata kaebetähtaja ennistamise vajadust. (p 14)
|
| 3-4-1-16-15
|
Riigikohus |
27.03.2015 |
|
Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)
Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
Juhul, kui tähtpäev langeb puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks tähtpäevale järgneval esimesel tööpäeval (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lõige 8). Seega oli viimaseks päevaks, mil isik oleks saanud esitada Riigikohtule kaebuse Vabariigi Valimiskomisjoni toimingu peale, 16. märts 2015. Isik esitas kaebuse Riigikohtule 23. märtsil 2015, seega PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega rikkudes. (p 8)
Kaebuse kohaselt sai isik oma õiguste väidetavast rikkumisest teada 21. märtsil 2015 Vabariigi Valimiskomisjoni veebilehe kaudu. Seda ei saa pidada kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks. Vabariigi Valimiskomisjon edastas 10. märtsi 2015 kirja isikule e-posti aadressil, mille isik oli oma taotluses märkinud ainsa postiaadressina. Märkides Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud taotluses oma aadressiks e-posti aadressi, pidi taotleja ise tagama sellele aadressile saadetu vastuvõtmise. (p 9)
|
| 3-4-1-12-15
|
Riigikohus |
30.03.2015 |
|
Isik esitas Riigikohtule taotluse ennistada kaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus oli jätnud tema kaebuse, mis oli esitatud PSJKS § 38 lõikes 1 sätestatud tähtaega eirates, läbi vaatamata. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seadus ei näe ette võimalust ennistada valimiskaebuse esitamise tähtaeg kohtuasjas, milles Riigikohus on teinud jõustunud lahendi. (p 5)
|
Facebook
X.com