3-1-1-7-03
|
Riigikohus |
13.02.2003 |
|
VTMS § 150 lg 2 kohaselt tuleb olulise tõendi (käesolevas asjas kaubadeklaratsiooni) uurimata ja kontrollimata jätmine tunnistada väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, mis vastavalt VTMS § 175 lg-le 2 on kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise aluseks.
Ei ole põhjendatud menetlusaluse isiku esindaja taotlus rikkumise ümberkvalifitseerimiseks tolliseadustiku järgi, kuid kohus peab kontrollima, kas menetlusaluse isiku tegu, mis on kvalifitseeritud rikkumisena tolliseaduse järgi, on karistatav ka tolliseadustiku järgi. See on vajalik selleks, et lahendada küsimused, kas asjas on vajalik menetlus lõpetada või mitte ning kas ja millist karistust kohaldada.
|
| 3-1-1-8-03
|
Riigikohus |
20.02.2003 |
|
Väärteomenetluse seadustiku § 23 mõte seisneb selles, et kaitsjale makstud tasu hüvitatakse kas riigi- või kohaliku eelarve vahenditest sõltuvalt asjaolust, millise asutuse - kas täidesaatva riigivõimu volitusega asutuse või valla- või linnavalitsuse ametiisiku karistuse määramise otsus tühistatakse.
Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel ei kontrolli maa- või linnakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja lahendamisel, vaid tulenevalt VTMS § 123 lg-st 2 arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ning kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja ka õiguslikke asjaolusid.
Kui kohtuotsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele ja kohtuotsuse lõpposas sisalduvaid järeldusi ei ole põhistatud otsuse põhiosas, on tegu väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega
Ainuüksi kaubamärgiregistri kande vaidlustamise fakt ei saa olla aluseks väärteomenetluse lõpetamisele ega ka väärteo (keelatud kauba üle piiri toomine) toimepannud isiku vabastamisele karistusest.
|
| 3-1-1-30-03
|
Riigikohus |
07.03.2003 |
|
Kohtul ei ole kohustust otsustada kaitsjale makstud tasu hüvitamist, vaid VTMS § 23 kohaselt on see kohtu õigus. Sellest tulenevalt tuleb kohtul menetlusaluse isiku poolt kaitsjale makstud tasu hüvitamise otsustamisel hinnata igal konkreetsel juhul selle tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust.
Tulenevalt VTMS §-dest 155, 164, 170 ja 173 on kassatsioonimenetluses taotluste esitamise õigus üksnes kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajatel. Menetlusalusel isikul kassatsioonimenetluses sellist õigust ei ole.
|
| 3-1-1-35-03
|
Riigikohus |
26.05.2003 |
|
Väärteomenetluses on seaduse kohaselt välistatud määruskaebuse esitamine väärteomenetluse asjas tehtud apellatsiooni käiguta või läbivaatamata jätmise määruse peale. Seega tuleb ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jätta rahuldamata, hoolimata sellest, et kriminaalmenetluses on apellatsiooni ja kassatsiooni, samuti erikaebuse- või protesti läbivaatamata jätmise kaebused erikaebe (määruskaebe) korras vaidlustatavad.
|
| 3-1-1-37-03
|
Riigikohus |
07.04.2003 |
|
Takso seismine ehk Liiklusseaduse § 50 lg 1 mõttes parkimine väljaspool taksopeatust on vaadeldav seismisena kliendi ootel. Taksopeatuses koha vabanemise ootamine on samastatav kliendi ootamisega, sest kohta oodataksegi selleks, et saada klienti.
Otsustamaks väärteomenetluses VTMS §-s 23 märgitud aluste olemasolul kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses väärteoasjas ja arvestades selle asja keerukust. Riigikohus leiab, et õigusabikulusid, mis ületavad kümneid kordi trahvisummat - kõnealusel juhul on õigusabikulud ületanud trahvisummat enam kui sada kakskümmend korda - ei saa väärteomenetluses, hoolimata väärteoasja keerukusest, lugeda põhjendatuks. Seetõttu pole taolised õigusabikulud mõistlikud ning neid ei saa menetluse lõpetamise korral menetlusalusele isikule täielikult hüvitada.
Tõendite analüüs ja motiivid, millistel faktilistel asjaoludel põhineb kohtu järeldus, on linnakohtu otsuses esitatud pinnapealselt. Kriminaalkolleegium ei loe aga seda kõnealusel juhul väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks, sest otsus on oma lõppjäreldustes õige.
|
| 3-1-1-39-03
|
Riigikohus |
21.04.2003 |
|
Kiirmenetluse kohaldamine tingimustes, kus väärteo toimepanemise asjaolud ei olnud selged, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine (VTMS § 55 lg 1 nõuete rikkumine).
|
| 3-1-1-55-03
|
Riigikohus |
19.05.2003 |
|
Ekspertiisi määramisel ja tegemisel ei ole tähtsust asjaolul, kas või millise menetlusosalise taotlusel ekspertiis määrati ja tehti. Küll tuleb menetlusõiguses lähtuda toimingu tegemisel kehtivast normist.
|
| 3-1-1-60-03
|
Riigikohus |
14.05.2003 |
|
Menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise eitamine pole kiirmenetlust välistav asjaolu.
Menetlusalusele isikule pärast joobe tuvastamist joobe tuvastamise ja laboratoorse uuringu akti ärakirja mitteandmine ega vastava teate mittesaatmine ei ole väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg-s 1 alusel. Neid rikkumisi ei saa tunnistada menetlusõiguse oluliseks rikkumiseks ka VTMS § 150 lg 2 alusel, sest need rikkumised ei toonud kaasa ebaseaduslikku ega põhjendamatut kohtuotsust.
|
| 3-1-1-65-03
|
Riigikohus |
15.05.2003 |
|
KarSRS § 6 kuulub kohaldamisele ka siis, kui kohus ei määra karistust, vaid vaatab läbi kaebust kohtuvälise menetleja karistamisotsuse peale. Jõudes asja menetlemise tulemusel arusaamisele, et KarS kohaselt ei ole haldusõiguserikkumise- ja väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus enam väärteona ega kuriteona karistatav, on kohtunik õigustatud KarSRS § 6 lg 6 alusel asjas menetluse lõpetama ainusikulise määrusega.
Jätkuvalt kriminaliseeritud teo menetluse lõpetamine põhjendusel, et tegu ei ole pärast KarS jõustumist väärteona karistatav, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi, millega lõpetati asjas menetlus ilma seadusliku aluseta.
|
| 3-1-1-75-03
|
Riigikohus |
29.05.2003 |
|
Kui puudub isiku allkiri kiirmenetlusega nõustumise kohta, tuleb asja lahendada üldmenetluse korras.
Kiirmenetluse otsuse peale esitatud kaebust läbi vaadates on kohus seotud kiirmenetluse otsuses toodud rikkumise kirjeldusega. Kohtul on küll nii üld- kui kiirmenetluse otsuste peale esitatud kaebuste läbivaatamisel õigus muuta teo kvalifikatsiooni, kuid kohus ei saa väljuda väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridest.
Kohtu poolt menetlusaluse isiku karistamine rikkumise eest, mida ei olnud talle menetluse käigus süüks pandud, on menetlusnormi oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes.
|
| 3-1-1-93-03
|
Riigikohus |
09.06.2003 |
|
Kui kohtukoosseis, kes määruse tegi, peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta selle viivitamatult vastavalt kohtualluvusele. Sel juhul ei nõuta uue kohtumääruse koostamist, millega motiveeritaks veelkord, miks määruse teinud kohtukoosseis peab seda, vaatamata kaebuses toodud argumentidele, seaduslikuks.Määruskaebuse edastamine võib toimuda saatekirjaga, kuid selles peaks kindlasti väljenduma kohtu seisukoht selles, et see toimub VTMS § 195 lg 3 alusel.
|
| 3-1-1-99-03
|
Riigikohus |
24.09.2003 |
|
Haldusõiguserikkumiste seadustik ei näe ette võimalust tühistada haldusõiguserikkumise protokoll. Haldusõiguserikkumise asjas tehtav otsus on sisuline lahend, mis peab karistamismenetluses tooma kaasa kas karistusotsuse või menetluse lõpetamise. Olukord, kus menetlus lõppeks lahendiga, millest ei selgu, kas isik on süüdi rikkumise toimepanemises, rikub õiguskindluse ja süütuse presumptsiooni põhimõtteid, sest lahtiseks jääb küsimus, kas menetlusalusele isikule on alust tegu ette heita või mitte.
Kuna haldusõiguserikkumise protokoll ei ole tühistatav ja kohtuvälise menetleja ametnik on teinud oma pädevusest väljudes otsuse, mida ei ole võimalik täita, on tegemist tühise otsusega, mis ei saa endaga kaasa tuua õiguslikku tagajärge, s.o haldusõiguserikkumise protokolli äralangemist.
Haldusõiguserikkumise protokoll ei ole aktiks, mis looks isikutele õigusi ja kohustusi. Tegemist on menetlusdokumendiga, mis oma olemusest tulenevalt ei ole tühistatav. Kui protokolli satub viga, siis on võimalik teha haldusõiguserikkumise protokolli parandusi ning seetõttu ei pea menetlust obligatoorselt lõpetama. Erinevalt HÕS-st on VTMS-s protokolli täiendamine ka ette nähtud (VTMS § 68 lg 2).
|
| 3-1-1-100-03
|
Riigikohus |
16.10.2003 |
|
Ülekuulamisprotokollis tehtud märget "olen tutvunud" ei saa lugeda menetlusaluse isiku poolt väärteo toimepanemise kohta antud ütlusteks (tõendiks), sest see ei sisalda faktilisi andmeid, mille alusel on võimalik teha kindlaks teo vastavust väärteokoosseisule, õigusvastasust ja isiku süüd, samuti muid väärteoasja õigeks otsustamiseks tähtsust omavaid asjaolusid.
Autojuhti ei saa pidada juriidilise isiku organiks ega juhtivtöötajaks. Kõnealusel juhul on tuvastatud, et autojuht täitis tööandja korraldust. Samas pole aga tõendatud, et juriidilise isiku organi või juhtivtöötaja poolt ning juriidilise isiku huvides oleks antud korraldust auto koormamiseks üle lubatud piirnormide. Isegi kui selline korraldus oleks antud, ei välistaks see KarS § 14 lg-st 2 tulenevalt autojuhi vastutust.
Autojuhti ei saa pidada juriidilise isiku organiks ega juhtivtöötajaks.
|
| 3-1-1-101-03
|
Riigikohus |
25.09.2003 |
|
VTMS kohaselt pole haldusõiguserikkumise protokoll enam tõend, vaid menetlusdokument, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid (VTMS § 69 lg 2 p-d 1, 2 ja 7). See ei tähenda, et väärteoprotokolli ei saa üldse pidada tõendiks, nimelt võivad sisalduda väärteoprotokollis menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused.
|
| 3-1-1-105-03
|
Riigikohus |
08.10.2003 |
|
Väärteoprotokoll on reeglina käsitletav menetlusdokumendina, kuid väärteoprotokolli võidakse kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3 ja 4 ning lg 7). Arvestades seda, et ütlused on tõendid, tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi.Kooskõlas VTMS §-ga 2 peab ka väärteomenetluses olema menetlusalusele isikule tagatud KrMK §-s 128 sätestatud võimalus panna ülekuulamise järgselt ütlusi kirja ka omakäeliselt.
Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis.
Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis.
Osade tõendite hindamata jätmise põhistuse puudumine ja tõenditevaheliste vastuolude kõrvaldamata jätmine on olulised väärteomenetlusõiguse rikkumised VTMS § 150 lg 1 p 7 mõttes.
Kohtu poolt uuritud tõendite (patrull-leht ja tunnistajate ütlused) hindamata jätmine (KrMK § 50 lg 1 nõuete rikkumine), mis tõi kaasa tõendites esinevate vastuolude kõrvaldamata jätmise ning sellest tulenevalt ka põhjendamata kohtuotsuse, on VTMS § 150 lg 2 mõttes väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine.
Kuigi kohtul on väärteomenetluses teatud võimalused ise tõendeid koguda (nt VTMS § 31 lg 1 ja § 102 lg 5) ei ole seadusandja soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama.
Väärteoprotokoll on reeglina käsitletav menetlusdokumendina, kuid väärteoprotokolli võidakse kanda ka menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlusi (VTMS § 69 lg 2 p-d 3 ja 4 ning lg 7). Arvestades seda, et ütlused on tõendid, tuleb ka väärteoprotokolli lugeda tõendiks niivõrd, kuivõrd ta sisaldab kõnealuseid ütlusi.Kooskõlas VTMS §-ga 2 peab ka väärteomenetluses olema menetlusalusele isikule tagatud KrMK §-s 128 sätestatud võimalus panna ülekuulamise järgselt ütlusi kirja ka omakäeliselt.
Ehkki politseiametnikul pole kohustust tutvustada kiirust ületanud juhile mõõteseadme näitu, tuleneb selline kohustus süüdistusmenetluse avalikkuse põhimõttest. Mõõteseadme tulemuse tutvustamine tuleb kanda väärteoprotokolli. Juhul aga, kui mõõtmist teostavad ja väärteoprotokolli koostavad erinevad isikud või mõõtmine ei toimu väärteoprotokolli koostamise kohas, tuleb mõõtmistulemused fikseerida mõõteriista kasutamise protokollis ehk menetlustoimingu protokollis.
Kuigi kohtul on väärteomenetluses teatud võimalused ise tõendeid koguda (nt VTMS § 31 lg 1 ja § 102 lg 5) ei ole seadusandja soovinud luua olukorda, mil kohus hakkaks kohtuvälist menetlejat tõendite kogumisel asendama.
|
| 3-1-1-109-03
|
Riigikohus |
09.10.2003 |
|
Kiirmenetlust võib kohtuväline menetleja kohaldada juhul, kui esinevad seaduses ettenähtud eeldused: rikkumise asjaolud peavad olema selged; menetlusalusele isikule peavad olema selgitatud tema õigused ja kohustused (selgitatud, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata ning võimaldatud anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi); isik peab olema kiirmenetlusega nõus, mida tõendab oma allkirjaga (VTMS § 55 lg 1 p-d 1-3). Kui menetlusalune isik ei ole ütlusi või allkirja kiirmenetlusega nõustumise kohta andnud, tuleb alustada üldmenetlust (VTMS § 56 lg 4).
Kaitseõiguse olulise rikkumisega on tegemist juhul kui kiirmenetluse otsusel puuduvad isiku allkirjad temale õiguste tutvustamise ja kiirmenetlusega nõustumise kohta, samuti tõendite loetelu, mis kinnitaks isiku süüd.
|
| 3-1-1-119-03
|
Riigikohus |
24.10.2003 |
|
Joobeastme tuvastamisel Joobeastme tuvastamise korra alusel tuleb lähtuda hilisemast otsusest selles ulatuses, millega on varasemat otsust korrigeeritud, sest kontrollorgani otsus toob varasema otsuse tühisuse kaasa vaid juhul, kui hilisema otsusega lükatakse ümber joobeastme määramisel varem saadud tulemus (Joobeseisundi tuvastamise korra § 22 lg 4).
|
| 3-1-1-144-03
|
Riigikohus |
11.12.2003 |
|
Kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud (loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms) kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud (raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms) (vt ka Riigikohtu määrus nr 3-1-1-77-98). Kui isik koostab ja postitab määruskaebuse ajal, mil ta arstitõendi kohaselt oli haige, siis ei esine mõjuvat põhjust menetlustähtaja möödalaskmiseks, sest haigus ei takistanud kaebuse koostamist ega esitamist.
|
| 3-1-1-146-03
|
Riigikohus |
09.12.2003 |
|
VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse.
Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.
Riigikohus ei saa kassatsioonkaebuse piiridest väljuda ja isikule süüksarvatud tegu ümber kvalifitseerida lõpuleviidud süüteoks, sest see raskendaks tema olukorda.
Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.
Juhtimisena on käsitletav juhi tegevus sõiduki või looma kulgemise suunamisel. Juhtimise katse on üldjuhul võimalik vaid selles staadiumis, kus mootorsõidukit ei ole kohalt liigutatud, sest mootorsõiduki juhtimise mõistesse kuulub ka sõidu alustamine, s.o juhi poolt seisva sõiduki liikumisse viimine. Teatud juhtudel käsitleb LE mootorsõiduki roolis viibivat isikut juhina juba enne seda, kui toimus sõiduki liikumahakkamine (nt LE § 82).
|
| 3-1-2-1-03
|
Riigikohus |
02.10.2003 |
|
Kohtuistungi edasilükkamise taotluse olemasolul (põhjuseks menetlusaluse isiku kaitsja haigestumine) tuleb kohtul tulenevalt VTMS § 90 lg-test 1 ja 2 võtta esmalt seisukoht esitatud taotluse suhtes. Alles pärast seda saaks kohus vastavalt VTMS § 126 lg-le 2 jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui ta leiab, et asja arutamise edasilükkamine ei ole põhjendatud.
Tulenevalt asja igakülgse ja vahenditu uurimise põhimõttest (KrMK §-des 19 ja 206) ning asjaolust, et menetlusalune isik saab anda väidetava rikkumise asjaolude kohta ütlusi, võib kohus menetlusalust isikut väärteomenetluse huvides kohustada osa võtma kaebuse kohtulikust arutamisest. Lähtuvalt väärteomenetluse eesmärgist ja VTMS §-de 126 ja 89 lg 2 koosmõjust saab istungile ilmumise teha kohustuslikuks üksnes menetlusalusele isikule, mitte aga tema kaitsjale.
|
Facebook
Twitter