III-2/1-46/95
|
Riigikohus |
19.09.1995 |
|
|
| 3-2-1-82-96
|
Riigikohus |
13.06.1996 |
|
Kassatsioonikohtus ei saa hagi alust muuta ega uusi nõudeid esitada. Kohtul on õigus otsustada, millist seadust tuleb kohaldada ( TsKS § 229 ).
Riigikohus ei hinda tõendeid, sest TsKS § 336 lg 1 kohaselt saab kassatsioonikohus kontrollida, kas apellatsioonikohus on õigesti kohaldanud ja tõlgendanud materiaalõiguse norme ning järginud protsessiõiguse norme.
|
| 3-2-1-91-96
|
Riigikohus |
19.09.1996 |
|
Kui hagi alus on täpsustamata, siis vastavalt TsKS § 229 otsustab kohus otsuse tegemisel, millist seadust tuleb asjas kohaldada.
|
| 3-2-1-121-96
|
Riigikohus |
31.10.1996 |
|
TsKS § 229 ja 232 lg 4 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada. Kui kohus rahasumma välja mõistab, siis peab olema täpselt põhjendatud, millise arvestuse alusel selleni jõuti.
TsKS § 229 ja 232 lg 4 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid ja otsustab, millist seadust tuleb asjas kohaldada.
|
| 3-2-1-123-96
|
Riigikohus |
07.11.1996 |
|
Pärija on pärandi vastu võtnud, kui ta esitab kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast (pärandaja surmapäevast) notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks. Vastuvõetud pärand loetakse pärijale kuuluvaks pärandi avanemise ajast. Pärimisõiguse tunnistuse puudumine ei takista vaidluse lahendamist kohtus, kui kohtule esitatakse dokumendid pärandajale kuulunud vara kohta.
Pärandvara maksumus määratakse vaidluse lahendamise ajal kehtivates hindades - seega tuleb lähtuda konkreetse korteri turuhinnast ( ES § 14 lg 2 ja AÕS § 29).
Kohus peab aru saama, mida hageja taotleb, andma seejärel pooltevahelistele suhetele juriidilise kvalifikatsiooni ja vastavatele seadustele viidates vaidluse lahendama.
Ühistu liikme pärijal oli ühistu liikmeks astumise eesõigus või korteri maksumuse tagasinõude õigus.
|
| 3-2-1-8-97
|
Riigikohus |
23.01.1997 |
|
Kohus peab otsuse tegema kõigi nõuete osas.
|
| 3-2-1-76-97
|
Riigikohus |
05.06.1997 |
|
Apellatsioonikohus on rikkunud TsKS § 229 ja § 232 lg 4 sätteid jättes otsustamata, millise seaduse alusel tuleb vaidlust lahendada.
|
| 3-2-1-101-99
|
Riigikohus |
24.11.1999 |
|
Kohtud on rikkunud TsMS § 231 lg 4 ja 330 lg 4 järgi otsuse põhjendavale osale esitatavaid nõudeid.
Kohtute otsustes on kasutatud ebatäpseid mõisteid, mis liikluseeskirja tunnustatud terminite hulgas puuduvad.
Kohus peab asjaolude tuvastamisel ja neist järelduste tegemisel kasutama liikluseeskirja termineid ja seletusi.
Apellatsioonikohus jättis kostja taotluse hagi aegumise kohaldamiseks igasuguse tähelepanuta ja rikkus sellega TsMS §-s 228 sätestatut, teha kohtuotsus kõigi nõuete kohta.
TsMS § 330 lg 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas. Apellatsioonikohtu otsus ei vasta otsuse sisule esitatavatele nõuetele.
LKindlS § 34 lg 1 kohaselt on kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest, kui kannatanu ise on vastutav kahju tekkimise eest või kui hüvitamine oleks vastuolus LKindlS §-s 27 toodud liikluskahju hüvitamise põhimõtetega. Vastutuse tekkimise tingimuseks on sõidukit juhtinud isiku käitumise õigusvastasus ja kahju, mis on tekitatud sõiduki liikumise või paiknemise tagajärjel ning põhjuslik seos sõiduki liikumise või paiknemise ja tekitatud kahju vahel (LKindlS § 4 lg 2).
|
| 3-2-1-30-00
|
Riigikohus |
05.04.2000 |
|
Kohtuotsus kuulub TsMS §-st 228 tulenevalt tühistamisele, kui kohtu käsitlus vaidluse lahendamisel tähtsust omavatest asjaoludest ei ole arusaadav või kohus ei ole teinud otsust kõigi esitatud nõuete kohta.
|
| 3-2-1-103-00
|
Riigikohus |
27.10.2000 |
|
Kui pooled on tehingus kokku leppinud asja hinna, siis ei piisa selle kummutamiseks väitest, et teises tehingus teiste isikute vahel oli samal asjal teine hind.
Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Kohtul on õigus anda poolte vaidlusele õiguslik kvalifikatsioon, kuigi hagiavalduses ehk oli märgitud teine nõude alus.
|
| 3-2-1-120-00
|
Riigikohus |
03.10.2000 |
|
Kohus rikkus oluliselt TsMS §-s 228 sätestatut jättes otsuse tegemisel tõendid hindamata, asjaolud tuvastamata ning otsustamata, millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
Munitsipaalettevõtte põhimääruse p 7 sätestab munitsipaalettevõtte vastutuse oma kohustuste täitmise eest ning paneb täiendava vastutuse munitsipaalettevõtte maksevõimetuse korral ettevõtte kõrgemalseisvale organile
|
| 3-2-1-26-01
|
Riigikohus |
07.04.2001 |
|
Apellatsioonikohus rikkus TsMS §-s 228 sätestatut, mille kohaselt otsuse tegemisel tõendeid hinnates tuleb otsustada, mis asjaolud on tuvastatud ja millist seadust või seaduse alusel antud õigusakti tuleb asjas kohaldada. Kohus teeb otsuse kõigi nõuete kohta.
Hagiavalduse sisunõuded TsMS § 147 lg 1 p 4 järgi kohustavad hagis märkima hageja selgelt väljendatud nõude. Erinevate funktsioonidega ruumide rentimisest tulenevas vaidluses nõude esitamisel tuleb jälgida, et ruumide eristus vastaks projektdokumentatsioonis märgitule, vältimaks arusaamatust, et eri dokumentides nimetatakse ühte ja sama pinda erinevalt. Samuti tuleb nõuete nimetamisel olla ühtviisi järjekindel hagiavaldusest kuni kohtuotsuseni.
Kohtuotsus ei vasta TsMS § 330 lg 4 sätestatud nõuetele, mille kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas ringkonnakohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ning seadused, mida ringkonnakohus kohaldas.
Kohtul tuleb lahendada rentniku nõue rendilepingu objekti üleandmise ja makstud rendi tagasisaamise nõudes arvestades RenS § 7 lg 3.
Rendilepingu objekti (fuajee) kasutamine rentniku poolt oli takistatud, kuna rendileandja kasutas seda oma asjade hoiupaigana. Kui pooled pole lepingus kokku leppinud selle ruumi rentimist teistsugustel tingimustel, siis RenS § 7 lg 1 kohaselt pidi rendile andja vara rentnikule üle andma selle otstarbele vastavas seisundis s.o fuajeena.
|
| 3-2-1-70-01
|
Riigikohus |
21.06.2001 |
|
Kui ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse ja teeb uue otsuse, siis peab ta otsuse tegemisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ning millist seadust tuleb asjas kohaldada. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 228).
|
| 3-2-1-16-02
|
Riigikohus |
19.02.2002 |
|
TsMS § 228 kohaselt hindab kohus tõendeid ja otsustab, mis asjaolud on tuvastatud. Tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud, peab kohus andma neile õigusliku hinnangu. Kohtul tuli võtta seisukoht kõigi hagi alusesse kuuluvate asjaolude suhtes.
Hageja palus tunnistada korteri erastamine ebaseaduslikuks, kuna korteri erastamiseks puudus tema, kui üürniku endise perekonnaliikme, nõusolek. Kuigi hageja ei esitanud hagi enda perekonnaliikmeks tunnistamiseks, tuleb kohtul võtta seisukoht ka hageja perekonnaliikmeks oleku suhtes, sest see on üks hagi alusesse kuuluv asjaolu, millele hageja viitas hagiavalduses.
|
| 3-2-1-118-02
|
Riigikohus |
31.10.2002 |
|
Kas antud juhul tuleks omandi üleandmise hindamisel lähtuda AÕS §-st 93 või 94, oli kohtu hinnata. Ringkonnakohus on rikkunud TsMS §-s 228 sätestatut, jättes need sätted kohaldamata ainuüksi põhjusel, et asja omandaja neile ei tuginenud.
AÕS tunnustab ka mitteomaniku sõlmitud asjaõiguslepingut. Heauskne omandamine on võimalik läbi AÕS §-de 92-94. Kohus on tuvastanud heauskse omandamise eeldused ja võtnud seisukoha, et asja omandaja oli pahauskne, seda põhjendamata. Pahausksust ei tõenda antud situatsioonis (asja omandaja sai korteri valduse kolmandalt isikult, mitte müüjalt; väited tehingute väga lühikese ajavahemiku jooksul toimumise kohta) asjaolu, et tehingu seaduslikkuse kontrollimiseks ei selgitanud asja omandaja välja korteri eelnevaid omanikke ja ei teinud selgeks vahepealsete tehingute asjaolusid. Pahausksuse tõendamiseks oleks pidanud olema mingi asjaolu, mis andnuks alust väita, et asja omandaja teadis, et asja müüja ei omanud korteri käsutamise õigust.
|
| 3-2-1-135-02
|
Riigikohus |
14.11.2002 |
|
Võlausaldajate huve kahjustades välja makstud dividendi saab pankrotivarasse PankrS § 46 alusel tagasi võita, sõltumata sellest, kas väljamaksete tegemise aluseks olnud üldkoosoleku või juhatuse otsused kehtivad või mitte. Raha tagastamise nõude lahendamisel on oluline vaid väljamakse enese vastamine selle sätte kriteeriumidele.
Juriidilise isiku juhatuse otsuste vaidlustamise ja tühisuse tuvastamise protsessuaalne kord on sarnane nagu nõukogu otsuste puhul (TsÜS § 44 lg 5, analoogia ÄS § 321 lg-ga 5).
Juriidilise isiku organi (üldkoosolek, juhatus, nõukogu) otsuse vaidlustamise või tühisuse tuvastamise hagi puhul on kostjaks juriidiline isik ise. Seega ei saa ta samaaegselt olla hagejaks. Järelikult ei saa äriühing vaidlustada oma organi otsuseid.
Vaidlustamiseks õigustatud isikute suhtes TsÜS § 44 lg-s 5 kasutatud väljend "huvitatud isik" hõlmab aktsiaseltsi puhul aktsionäre, juhatuse liikemid ja nõukogu likmeid (analoogia ÄS § 302 ja 322 lg 4 alusel) ning nede isikute ring ei saa olla laiem nõukogu ja üldkoosoleku otsuste vaidlustamiseks õigustatud isikute ringist. Vaidlustamise õigus on juriidilise isiku pankroti väljakuulutamise järel ka pankrotihalduril.
Ringkonnakohus rikkus otsuse tegemisel TsMS § 6 ja § 228 nõudeid. Kohus pole seotud poolte õiguslike väidetega ja kohaldab esitatud asjaoludele tuginedes ise seadust. Samas peab kohus tulenevalt TsMS §-st 6 pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
Kui ringkonnakohus soovib kohaldada seadust, mis seab protsessiosalised olulisel määral uude protsessuaalsesse positsiooni, eelkõige muudab tõendamiskoormuse jaotust, tuleb seda protsessiosalistega arutada ja anda neile võimalus esitada oma seisukohad ning vajadusel ka tõendid. Tulenevalt TsMS §-st 6 peab kohus pooltele tagama võrdse võimaluse esitada väiteid ja tõendeid.
PankrS § 55 lg-st 2 järeldub, et pankrotihalduril on sarnaselt juhatuse liikmega õigus vaidlustada oma nimel juriidilise isiku organite otsuseid ja esitada hagi nende tühisuse tuvastamiseks. Seega ei saa ta samaaegselt esindada kohtumenetluses selles asjas kostjaks olevat juriidilist isikut. Tuginedes ÄS § 317 lg-le 8, nimetab aktsiaseltsi nõukogu oma esindaja, kes sellises asjas peab halduriga kohtuvaidlust.
Seadus ei säteta otsuste vaidlustamiseks või tühisuse tunnustamise hagi esitamiseks üldistel alustel (ÄS-st ja TsÜS-ist tulenevalt) haldurile pankrotimenetluses teistsugust korda ega erinevaid tähtaegasid. Täiendava aluse juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras annab haldurile PankrS § 43.
|
| 3-2-1-30-03
|
Riigikohus |
03.04.2003 |
|
Nõue tunnustada oma omandiõigust võib olla esitatud eraldi nõudena, kuid ei pea tingimata selliselt esitatud olema. Kui asjaoludest ilmneb, et hageja on esitanud hagi asja kostja valdusest tagasisaamiseks ja on tõendanud, et tema on omanik ja et kostja valdus on õigusliku aluseta ning nõude aluseks ei ole leping, siis tuvastab kohus hagi rahuldades muuhulgas ka hageja omandiõiguse.
Nii TsÜS § 66 lg 5 kui TsK § 51 lg 2 alusel saab tehingu poolt kohustada tehingu järgi saadut välja andma üksnes kehtetu tehingu teisele poolele. Kuna hageja ei ole kehtetu tehingu pool, puudub tal ka restitutsiooniõigus tehingu alusel.
Kuigi hageja ei ole oma nõuet korrektselt sõnastanud, võib järeldada, et tegemist on vindikatsiooninõudega AÕS § 80 alusel. Kohus võib TsMS § 228 järgi seda sätet kohaldada, vaatamata sellele, et hageja oma hagis sellele normile ei tuginenud.
|
| 3-2-1-50-03
|
Riigikohus |
22.05.2003 |
|
Milliseid seadusi tuleb asjas kohaldada, otsustab kohus TsMS § 228 kohaselt otsuse tegemisel.
TsK § 472 kohaselt toimub kannatanu töövõime vähenemisega seotud kahju hüvitamine igakuiste maksetena. Ühekordse hüvitisena mõistab kohus välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kannatanule hüvitamisele kuuluva kahju.
TsK § 473 eesmärgiks on tagada kannatanule hüvitise maksmine ka siis, kui kahju tekitamise eest vastutav juriidiline isik on likvideeritud. Kahju hüvitamise kohustuse riigile ülemineku aega ei muuda see, kui likvideerimismenetluses algatatakse pärast likvideerimisteate avaldamist pankrotimenetlus ja kuulutatakse välja juriidilise isiku pankrot.
Tööandja õigusvastast tegevust ei välista asjaolu, et töötaja tervis oli kahjustatud enne tööle asumist. Kui kannatanu enda raske ettevaatamatus aga soodustas kahju suurenemist, siis sõltuvalt kannatanu süü astmest on TsK § 462 lg 1 järgi õigus hüvitise suurust vähendada või keelduda hüvitisest kahju eest.
|
| 3-2-1-105-04
|
Riigikohus |
27.10.2004 |
|
Apellatsioonikohus ei ole seotud poole esitatud arvutustega, kui need ei vasta kehtestatud korrale. Ringkonnakohtul on õigus kontrollida apellandi ja esimese astme kohtu arvutusi.
Kannatanule määratav hüvitis tuleb alates 01.01.1999 indekseerida sel kuupäeval jõustunud miinimumpalga ja hüvitise määramise ajal kehtinud miinimumpalga suhtega. Indekseerimisel tuleb jagajaks võtta hüvitise määramise ajal kehtinud miinimumpalk, mitte töötasu saamise ajal kehtinud miinimumpalk. 1999. aastal arvutatud hüvitis tuleb korrutada 01.03.2001 märtsil avaldatud tarbijahinnaindeksiga ning igal järgneval aastal eelmise aasta hüvitist tarbijahinnaindeksiga korrutades leida hüvitise uus suurus, mis vastab elukalliduse tõusule.
|
| 3-2-1-34-05
|
Riigikohus |
26.05.2005 |
|
TsMS § 228 kohustab kohut, sõltumata menetlusosaliste seisukohtadest, kohaldama õigusnormi, mille rakendamise eeldused ta loeb tuvastatuks kas tõendite hindamise või poolte omaksvõtu kaudu või üldteadaolevate asjaolude alusel. Seega tuleb kohtul selgitada, kas kahju tekitas lepinguline või lepinguväline vedaja ning millisest õigusaktist tuleneb tema vastutus.
Analoogia alusel Varssavi konventsiooni artikliga 18 vastutab vedaja lisaks registreeritud pagasi hävimisest, kaotsiminekust või kahjustamisest tingitud kahjule ka lennuõnnetusse sattunud isiku käsipagasi ja tavapäraste isiklike tarbeesemete eest.
Moraalse kahju tõendatuks lugemisel peab olema selgeks tehtud, missugused on mittevaralised kahjulikud tagajärjed kannatanu jaoks. Iga kahjuliku tagajärje osas tuleb viidata tõenditele, mis seda kahjulikku tagajärge tõendavad. Moraalse kahju eest väljamõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna üldise heaolu tasemele. Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus nr 3-2-1-111-96 ja otsus nr 3-2-1-1-01.
|
Facebook
Twitter