https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane
Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-2/3-9/93 PDF Riigikohus 20.12.1993
III-2/1-4/94 PDF Riigikohus 26.01.1994
III-2/3-24/95 PDF Riigikohus 26.10.1995
III-2/3-28/95 PDF Riigikohus 08.11.1995
III-2/3-33/95 PDF Riigikohus 30.11.1995
III-2/3-34/95 PDF Riigikohus 30.11.1995
3-2-3-1-96 PDF Riigikohus 18.01.1996

Lapsendamisotsuse tegemisel otsustab kohus lapsendatava ees- ja perekonnanime muutmise (PKS § 85). Kohtul ei ole õigus ilma seadusliku aluseta muuta lapse sünnikohta.

3-2-3-2-96 PDF Riigikohus 25.01.1996

Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.


Perekonnaseaduse kohaselt antakse lapsele lapsendaja soovil lapsendaja perekonnanimi ja võidakse muuta lapse eesnimi. Lapsendamisel lapse sünnikoha muutmiseks puudub seaduslik alus.

3-2-3-27-96 PDF Riigikohus 07.11.1996

Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe.


Erimenetluse korras tuvastab kohus lapsendamise registreerimist. Lapsendamise tuvastamist seadus ette ei näe. Erimenetluses tuleb protsessiosalistena kaasata muud asjast huvitatud isikud, kellel on õigus teiste protsessiosaliste taotlustele vastu vaielda.

3-2-1-42-97 PDF Riigikohus 10.04.1997

Kui lapsendamise õigussuhe lõppes, siis võimalus saada uuesti lapsendatuks endiste lapsendajate poolt saab toimuda vaid uue lapsendamisega seaduses sätestatud tingimustel.

3-2-1-154-13 PDF Riigikohus 11.12.2013

Kuigi vanema nõusolekut ei ole lapsendamiseks vaja, kui vanemalt on isikuhooldusõigus ära võetud ning vanema lapsendamisest keeldumine ei takista avaldajal last lapsendada, tuleb kohtul omal algatusel lapsendamise üle otsustades selgitada, kas vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmiseks alust andnud oht lapse heaolule on möödas ning kas võiks olla alust vanema isikuhooldusõigust taastada. Vanemale tuleb teada anda, et kohus otsustab tema lapse lapsendamise üle, anda vanemale võimalus esitada kohtule oma seisukoht isikuhooldusõiguse taastamise ja lapsendamise kohta ning selgitada vanemale nii isikuhooldusõiguse taastamise tingimusi kui ka lapsendamise õiguslikke tagajärgi.

Lapsendamise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. (p 16)


Lapsendamise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid, ning vajadusel koguma tõendeid omal algatusel. (p 16)


Vanemalt isikuhooldusõiguse äravõtmine tähendab selle täielikku äravõtmist PKS § 135 lg 2 mõttes.
Kui kohus piirab vanema isikuhooldusõigust nii, et vanemal säilib see mingis osas, siis peab kohtulahendist ka selgelt nähtuma, millises osas on isikuhooldusõigus piiratud, sh milliseid meetmeid on kohus ohu ärahoidmiseks kohaldanud. (p 15)

Kokku: 11| Näitan: 1 - 11

  • Esimene
  • Eelmine
  • 1
  • Viimane

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json