/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 2859| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/3-1/93 PDF Riigikohus 17.11.1993
Liitkaristuse mõistmisel ei tohi liitkaristuse ületada seadustiku eriosa vastavas paragrahvis sätestatud raskeima karistuse ülemmäära.
III-1/1-4/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/1-5/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/1-8/94 PDF Riigikohus 22.03.1994
III-1/1-10/94 PDF Riigikohus 29.03.1994
KrK § 41 kohaselt karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi ei tohtinud lõplik karistus olla väiksem ei viimase kohtuotsusega mõistetud karistusest ega ka varem mõistetud ja veel kandmata karistusest.
III-1/1-14/94 PDF Riigikohus 12.04.1994
III-1/1-16/94 PDF Riigikohus 19.04.1994
Viibis süüdlane kriminaalmenetluse kestel vahi all, tuleb kohtul enne KarS § 65 lg 2 sätete kohaldamist ehk kohtuotsuste kogumi eest liitkaristuse moodustamist mõistetud karistusest maha arvata eelvangistusaeg vastavalt § 68 lg-le 1. Seejuures tuleb kohtul alati kohtuotsusesse märkida kandmisele kuuluv lõplik karistus pärast § 68 lg 1 nõuete täitmist, seda ka juhul, kui süüdlane vabastatakse tingimustlikult karistusest KarS §-de 73-74 alusel, sest ka siis vabastatakse isik tingimuslikult kandmisele kuuluvast karistusest.
III-1/1-21/94 PDF Riigikohus 03.05.1994
Riigikohtul on ôigus väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse karistusseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.
III-1/1-22/94 PDF Riigikohus 31.05.1994
Tapmisega üldohtlikul viisil on tegemist näiteks juhul, kui tuli- või muud laskerelva rakendatakse kohas, kus see võib tabada ohvri asemel või temale lisaks kolmandat isikut.
III-1/1-24/94 PDF Riigikohus 04.05.1994
Võltsitud autojuhilubade kaasaskandmine ei ole käsitletav võltsitud dokumendi kasutamise ega isegi mitte selle ettevalmistusena. Autojuhilubade kasutamine erinevalt näiteks passi kasutamisest on spetsiifiline tegevus, mis ei saa alata enne autosse istumist ja sellega paigalt liikumist. Oletus, et isik, kes ostab endale võltsitud autojuhi load tõenäoliselt soovib neid ka kasutada on vaid kahtlus, mis ei ole kriminaalasjas kogutud materjalidega ümber lükatud ja mis seetõttu tuleb tõlgendada kohtualuse kasuks.
III-1/1-30/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
III-1/1-31/94 PDF Riigikohus 16.08.1994
III-1/1-32/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
III-1/1-34/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
III-1/1-35/94 PDF Riigikohus 16.09.1994
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras. Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
III-1/1-37/94 PDF Riigikohus 13.09.1994
III-1/1-41/94 PDF Riigikohus 25.10.1994
III-1/1-42/94 PDF Riigikohus 15.11.1994
III-1/1-49/94 PDF Riigikohus 20.12.1994
Põhimõtteliselt võib apellatsioonimenetlus endast kujutada nn. teist esimese astme kohtu menetlust. Põhimõtteline võimalikkus korrata apellatsioonimenetluse käigus täies mahus esimese astme kohtu menetlust ja veelgi enam - uurida selle menetluse käigus isegi uusi tõendeid ei tähenda aga seda, et apellatsioonikohus ka peaks omal algatusel iga kriminaalasja täies mahus uuesti arutama. See oleks kulukas ja ebaotstarbekas, sest ajafaktor mõjustab kahtlemata negatiivselt tõendite uurimist ja faktiliste asjaolude tuvastamist. Just nimetatud põhjusel ei ole seadusandja Eesti Vabariigis kehtiva apellatsioonimenetluse tarbeks sätestanud revisjonipõhimõtet. Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
III-1/3-2/94 PDF Riigikohus 15.02.1994

Kokku: 2859| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json