3-1-1-11-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
Kriminaalasja arutamise peatamisel mõne kohtualuse suhtes ja arutamise jätkamisel teiste suhtes tohib kohtuotsust teha pärast KrMK 22., 23. ja 24. peatükis sätestatu järgimist kõigi selles kriminaalasjas kohtu alla antud isikute suhtes. Tähendatud nõude mittetäitmisel tuleb kriminaalasi selles osas, milles asja arutamine on KrMK § 218 lg 3 alusel peatatud, eraldada ja jätkata kriminaalasjade menetlemist iseseisvatena
|
| 3-1-1-12-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
Apellatsioonkaebust tohib tuginedes AKKS § 6 lg-le 1 jätta läbi vaatamata vaid juhul, kui kaebuse esitamise tähtaja möödalaskmine on vastuvaidlematult tuvastatud. Kaitsja kohustusliku osavõtu õigusega isikul on alust loota, et apellatsioonkaebuse esitab tema kaitsja tähtaegselt.
|
| 3-1-1-13-96
|
Riigikohus |
19.01.1996 |
|
AKKS § 69 p 10 kohaselt on protsessiosalistel õigus esitada erikaebusi ja -proteste määruste peale, mis on tehtud KrMK §-s 336 ettenähtud küsimuste lahendamisel.
|
| 3-1-1-14-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Kahtlustatava ühekordne ja üldsõnaline süü omaksvõtt ning asitõendi tähendusega eseme avastamine, mis on aga menetlusnõuete kohaselt vormistamata, ei ole piisav alus isiku süüdimõistmiseks varguses.
|
| 3-1-1-15-96
|
Riigikohus |
30.01.1996 |
|
Politseitöötajal tekib näilik hädakaitseseisund äärmiselt erandjuhtudel, kui oletatava ründaja käitumine on tavapärasest ilmselt erinev.
|
| 3-1-1-16-96
|
Riigikohus |
06.02.1996 |
|
Õigeksmõistev kohtuotsus ei tohi rajaneda üksnes kohtus antud ütlustel, arvestada tuleb ka muid tõendeid, sealhulgas ütlusi kohtueelsel uurimisel.
|
| 3-1-1-18-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus.
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Ringkonnakohus peab motiveerima, miks ta süüdistuse formulatsioonist tulenevalt annab faktilistele asjaoludele teistsuguse hinnangu, kui seda tegi esimese astme kohus. Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
Kohtuotsuses tuleb vältida vastuolusid
|
| 3-1-1-19-96
|
Riigikohus |
13.02.1996 |
|
Tervisele mitteohtliku vägivalla kasutamine võõra vara hõivamiseks võib moodustada avaliku varguse, ei moodusta aga röövimist, kui sellesama vägivallaga tekitatakse kannatanu tervisele või elule ohtlik kehavigastus ettevaatamatuse tõttu
|
| 3-1-1-20-96
|
Riigikohus |
09.02.1996 |
|
Kaebuse postipanemine tähendab KrMK § 85 lg 5 mõttes selle andmist postiasutuse käsutusse.
|
| 3-1-1-22-96
|
Riigikohus |
12.02.1996 |
|
KrMK § 5 lg 4 kohaselt ei ole kriminaalasja lõpetamine leppimise tõttu lubatud juhul, kui keegi menetlusosalistest vaidleb selle vastu.
|
| 3-1-1-23-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Süü ülestunnistamisele ilmumiseks võib olla isiku vabatahtlik ilmumine uurimisasutusse ja uurijale niisuguste andmete avaldamine, mis hõlbustavad kuriteo avaldamist
Asjaolu, et ühe süüdimõistetu isa on kahe isiku poolt ühiselt tekitatud kahjust üle 65 000 krooni hüvitanud 2000 krooni üks aasta ja kaheksa kuud pärast kuriteo toimepanemist ning seitse kuud pärast esimese astme kohtu süüdimõistvat otsust, ei ole vastutust kergendav
|
| 3-1-1-24-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Sanktsioonis ettenähtust kergema karistuse mõistmise motiivide puudumine kohtuotsuses on kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine.
|
| 3-1-1-25-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
Ainuüksi süüdlase alaealisus, kui puuduvad kuriteo raskust oluliselt vähendavad erandlikud tehiolud, ei ole piisav alus karistuse mõistmiseks alla alammäära, mille KrK eriosa selle kuriteo eest ette näeb.
|
| 3-1-1-26-96
|
Riigikohus |
20.02.1996 |
|
!Täisealise isiku õigeksmõistmisel KrK §202 järgi puudub alus karistuse mõistmisel alaealisele arvestada vastutust kergendava asjaoluna seda, et ta oli kuriteole kaasa tõmmatud õigeksmõistetu poolt.>
Tingimuslikult mittekohaldatud vabadusekaotuse liitmisel katseajal toimepandud kuritegude eest mõistetud vabadusekaotusega tuleb lõplik karistus määrata ärakandmisele kuuluvaks.
|
| 3-1-1-27-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment
Autojuhti, kes kehtestatud sõidukiirust ületamata sõidab ristmikule rohelise fooritule põledes, tohib operatiivsõidukiga kokkupõrke tagajärjel põhjustatud kahju eest võtta kriminaalvastutusele KrK § 204 järgi vaid juhul, kui ta tahtlikult ei andnud teed operatiivsõidukile
Tuvastamaks mingist sõidusuunast ristmikule lähenemise tajumistingimusi ei piisa tunnistajate ütlustest, kes lähenesid ristmikule teistest sõidusuundadest, vaid on vaja korraldada uurimiseksperiment.
Tsiviilhagi läbivaatamata jätmisel ei ole tsiviilhagejal AKKS § 5 lg-s 2 sätestatud apellatsiooniõigust
Alkoholijoobes operatiivsõiduki juhil ei ole õigust käsitada tema juhitavat sõidukit operatiivsõidukina ega loota helisignaali või vilkuri toimele liiklusavarii ärahoidmisel
|
| 3-1-1-28-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Konkreetse karistuse valikul ei tohi alahinnata seda, et kohtualune, olles süüdi mõistetud röövimise eest, pani uued kuriteod - vargused - toime katseajal ning hakkas end kohtu eest varjama.
|
| 3-1-1-29-96
|
Riigikohus |
27.02.1996 |
|
Süü kahel korral ülestunnistamine ei pruugi olla veenev tõend tapmise toimepanemise kohta just süü ülestunnistanud isiku poolt.
|
| 3-1-1-30-96
|
Riigikohus |
19.02.1996 |
|
Ringkonnakohtus esinemisorderi lisamisest kaitsja esitatud apellatsioonkaebusele tuleneb, et kaitsja oli volitatud kaebust nii koostama kui ka esitama
|
| 3-1-1-31-96
|
Riigikohus |
12.03.1996 |
|
Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.
Kohtu asumisel seisukohale, et isiku käitumises on mitte selle kuriteo koosseis, mille eest ta on kohtu alla antud, vaid teise kuriteo koosseis, peab kohus süüdistuse kooskõlas KrMK §-ga 215 omal algatusel muutma, mitte aga tegema õigeksmõistvat otsust.
Kui kriminaalasi on algatatud kannatanu avalduse põhjal, milles puudub seisukoht kuriteo kvalifikatsiooni osas, ja süüdlane on kohtu alla antud avalik-õiguslikus süüdistuses, ei pea kuriteo kvalifikatsiooni muutmiseks ja isiku süüdimõistmiseks nn. erasüüdistusasjas saama kannatanult uut avaldust süüdlase vastutusele võtmiseks. Küll on tarvis selgitada, kas kannatanu soovib kohtualusega leppida.
|
| 3-1-1-32-96
|
Riigikohus |
12.03.1996 |
|
Kriminaalvastutusele võtmine saab olla käsitatav ajas kulgeva protsessina, mis algab süüdistatava kohtu alla andmisest. KrK §-s 53 sätestatud tähtaegade otsatave on selles, et kui riigi õiguskaitseasutused ei jõua tähtaegselt selgitada kuriteo asjaolusid sel määral, et kohus saaks hakata lahendama kriminaalvastutuse küsimust, peab riik õigusrahu huvides edasisest kriminaalmenetlusest loobuma.Karistusest vabastamisele peab eelnema karistuse mõistmine.
Vangla sisekorraeeskirjad kehtivad ka vangla eluruumides. Nende eeskirjade küüniline ignoreerimine, millega kaasneb kaaskinnipeetavate eriti jõhker peksmine rusikate ja jalgadega huligaansel ajendil, kujutab endast avaloku korra jämedat rikkumist, millega väljendatakse ilmset lugupidamatust ühiskonna vastu
Kriminaalvastutusele võtmine on KrK § 53 mõttes ajas kulgev protsess, mis algab süüdistatava kohtu alla andmisest. Kriminaalvastutusele võtmise aegumistähtaega arvutatakse kuni süüdistatava kohtu alla andmise päevani.
|
Facebook
Twitter