III-1/3-45/94
|
Riigikohus |
17.05.1994 |
|
|
| III-1/3-46/94
|
Riigikohus |
31.05.1994 |
|
|
| III-1/3-66/94
|
Riigikohus |
13.09.1994 |
|
|
| III-1/1-2/95
|
Riigikohus |
10.01.1995 |
|
Kui seadus muutub teo toimepanemise ajal, kohaldatakse seadust, mis kehtis teo lõpuleviimise ajal, olenemata sellest, kas uus seadus kergendab või raskendab karistust.
|
| III-1/1-16/95
|
Riigikohus |
18.04.1995 |
|
Kui seaduse alusel kehtestatavat määrust ei ole avaldatud Riigi Teatajas enne RiigiTS vastuvõtmist, ei ole see alus lugeda määruse kohaldamist ebaseaduslikuks ja isiku vastutust välistavaks asjaoluks.
|
| III-1/3-36/95
|
Riigikohus |
17.10.1995 |
|
|
| 3-1-3-10-02
|
Riigikohus |
17.03.2003 |
|
Süüdimõistetu kaebuse menetlemiseks puudub AKKS järgi menetluslik alus. Kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Oluline pole siiski mitte niivõrd tähtaeg, kuivõrd kaebuse esitamise alused. Tema kaebuses sisaldub soov kergendada oma karistust, sest karistuse kandmise ajal toimunud karistusõiguse reform alandas varguse eest ettenähtud vanglakaristuse alam- ja ülemmäära. Kohus leiab, et süüdimõistetul pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia kohus õigustusi jätta kaebus sisuliselt menetlemata. Kohus võtab arvesse ka vajadust anda kohtutele selged juhised, kuidas samasuguseid juhtumeid lahendada.
Nende karistust kandvate isikute karistuse tähtaega, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Isik tuleb karistuse kandmisest vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära.
PS § 23 lg 2 teist lauset (kui seadus pärast õiguserikkumise toimepanemist sätestab kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust) tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale.
Nende karistust kandvate isikute, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses ettenähtud õiguste piiramine nende koostoimes ei vasta § 11 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Nende isikute karistuse tähtaega tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini või isik vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab ülemmäära.
|
| 3-1-1-13-03
|
Riigikohus |
04.03.2003 |
|
Enne KarS jõustumist toimepandud tahtlik ja jäme avaliku korra rikkumine ja ühiskonna vastu ilmse lugupidamatuse avaldamine tuli KrK § 195 lg 1 järgi kvalifitseerida sõltumata sellest, kas selle teo pani toime üks isik, või tehti seda isikute grupis. Teo toimepanemine grupis täidab aga KarS § 263 lg-s 4 sätestatud kuriteo koosseisu.
|
| 3-1-1-28-03
|
Riigikohus |
25.03.2003 |
|
Kooskõlas Riigikohtu otsuses 3-1-1-121-02, 29. novembrist 2002. a I. Kajalini süüdistusasjas märgituga, on kohtukolleegium jätkuvalt seisukohal, et KarSRS § 3 lg 2 kohaselt kvalifitseeritakse enne KarS jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS kohaselt, selle toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi isegi siis, kui mõnda KrK-s sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud. Kuna ka KarS järgi on karistatav teise isiku tahtlik noaga löömine ja korduv jalgadega peksmine, millega põhjustatakse eluohtlik vigastus ning seda sõltumata ajendist või inimese sisemisest põhjusest, mis teda süüteo toimepanemisele viis, siis puudus vajadus toimepandud kuriteo ümberkvalifitseerimiseks.
|
| 3-1-1-29-03
|
Riigikohus |
19.03.2003 |
|
Asjas kogutud ja kontrollitud tõendite alusel on kohtuväline menetleja ja kohus tuvastanud, et AS Viljandi Viljasalv ja OÜ Frode Agentuur, OÜ Ramis Trade ja OÜ Innocorp vahel ei ole tegelikke tehinguid toimunud ja arvete alusel tehtud väljamaksed on ettevõtlusega mitteseotud kulud. AS Viljandi Viljasalv rikkus TMS § 54 lg-te 2 ja 4 sätteid sellega, et jättis deklareerimata ja tasumata tulumaksu tõestamata väljamaksetelt summas 1 214 898 krooni. Selliste tegude toimepanemine AS Viljandi Viljasalv töötajate poolt ei ole võimalik ettevaatamatusest.
Maakohtu otsus käesolevas asjas tehti 30. oktoobril 2002. a. Seega pidi maakohus otsuse tegemisel lähtuma ka 1. septembril 2002. a jõustunud KarS-st ja selle rakendamise seadusest.
9. augustil 2002. a koostatud haldusõiguserikkumise protokollis kirjeldatud tegu on pärast KarS jõustumist karistatav väärteona MaksuKS § 152 lg 2 järgi. Seega puudub alus asjas menetluse lõpetamiseks KarSRS § 6 lg 1 alusel.
Lähtudes KarSRS § 6 lg-st 2 ja KarS § 5 lg-st 1 tuleb isiku õiguserikkumine kvalifitseerida teo toimepanemise ajal - 10. veebruarist 2001. a kuni 10. jaanuarini 2002. a - kehtinud seaduse järgi, s.o enne 1. juulit 2002. a kehtinud MaksuKS § 30 lg 1 p 4 järgi.
Juhindudes KarSRS § 6 lg-st 4, KarS § 5 lg-st 1 ja § 47 lg-st 2 ning 1. juulil 2002. a jõustunud MaksuKS § 152 lg-st 2 tuleb isikule mõistetud karistust kergendada ja mõista uueks karistuseks rahatrahv viiskümmend tuhat krooni.
|
| 3-1-1-40-03
|
Riigikohus |
17.04.2003 |
|
KarSRS ei näe ette võimalust vähendada jõustunud kohtuotsustega KrK järgi mõistetud karistusi KarS vastava sanktsiooni võrdleva raskuse alusel, s.t karistust ei tule vähendada nendel isikutel, kes kannavad vangistust KrK sanktsiooni järgi, mis on võrreldes KarS-ga rangem, kuid jääb KarS-s samasuguse teo eest ettenähtud karistuse ülemmäära piiridesse.
|
| 3-1-1-43-03
|
Riigikohus |
05.05.2003 |
|
KrK-s sätestatud korruptiivsed teod pole dekriminaliseeritud, sest osa neist tegudest on käsitatavad väärtegudena, osa aga ametialaste kuritegudena. Kui korruptiivse teoga tekitatakse oluline kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele või avalikele huvidele, on tegemist ametiseisundi kuritarvitamisega, mis on karistatav KarS § 289 järgi.
Oluline kahju saab kumuleeruda kuriteo toimepanemise kogu ajale ega pea piirduma mingi teatud perioodiga. Mõiste "oluline/suur kahju" on koosseisulise tunnusena blanketne ja nõuab sisustamist teo toimepanemise hetkel kehtinud miinimumpalgast lähtuvalt.
KarS § 5 kehtestab Eesti karistusseaduse ajalise kehtivuse alused ja selle paragrahvi lg 1 kohaselt mõistetakse karistus teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seetõttu tuleb enne KarS jõustumist toimepandud kuritegu, mis on karistatav kuriteona ka KarS järgi, kvalifitseerida KrK vastava paragrahvi järgi ja karistuse mõistmisel lähtuda seadusest, mis näeb ette kergema karistuse.
|
| 3-1-1-50-03
|
Riigikohus |
24.04.2003 |
|
Kuna KrK § 186 järgi süüksarvatud kuritegu (dokumendi võltsimine kasutamise eesmärgil ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine) kvalifitseerub nii KarS § 344 kui ka § 345 järgi, tuleb karistuse kergendamise puhul lähtuda asjaolust, et osa kuriteo tunnustest vastab KarS §-le 345, mille sanktsiooni ülemmäär on kolm aastat vangistust.
|
| 3-1-1-56-03
|
Riigikohus |
07.05.2003 |
|
Enne KarS-i jõustumist toimepandud tegu, mis on kuriteona karistatav ka KarS-i kohaselt, kvalifitseeritakse tulenevalt KarSRS § 3 lg-st 2 selle toimepanemise ajal kehtinud KrK vastava paragrahvi järgi isegi siis, kui mõnda KrK sätestatud kuriteokoosseisu tunnustest ei ole KarS vastavas kuriteokoosseisus ette nähtud (vt otsused nr 3-1-1-121-02; 3-1-1-13-03; 3-1-1-28-03).
|
| 3-1-1-65-03
|
Riigikohus |
15.05.2003 |
|
KarSRS § 6 kuulub kohaldamisele ka siis, kui kohus ei määra karistust, vaid vaatab läbi kaebust kohtuvälise menetleja karistamisotsuse peale. Jõudes asja menetlemise tulemusel arusaamisele, et KarS kohaselt ei ole haldusõiguserikkumise- ja väärteoprotokollis kirjeldatud tegevus enam väärteona ega kuriteona karistatav, on kohtunik õigustatud KarSRS § 6 lg 6 alusel asjas menetluse lõpetama ainusikulise määrusega.
Jätkuvalt kriminaliseeritud teo menetluse lõpetamine põhjendusel, et tegu ei ole pärast KarS jõustumist väärteona karistatav, on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes, sest see tõi kaasa ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtulahendi, millega lõpetati asjas menetlus ilma seadusliku aluseta.
|
| 3-1-1-69-03
|
Riigikohus |
20.05.2003 |
|
Mootorsõidukit korduvalt joobeseisundis juhtinud isikult KrK alusel obligatoorselt juhtimisõiguse äravõtmine ei ole vastuolus seadusandja poolt KarS-s samasuguse teo eest ette nähtud õiguslike järelmitega. KarS § 424 järgi süüdimõistetud isikult tuleb üldjuhul mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta ning üksnes erandlikud asjaolud võivad anda kohtule võimaluse see lisakaristus kohaldamata jätta.
Mõistetud karistuste läbivaatamata jätmine nende isikute osas, kes kannavad obligatoorset lisakaristust - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine, - riivab teatud määral küll PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses sätestatud põhiõigusi, kuid on samas sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu kohtusüsteemi efektiivsuse, õigusrahu ja kohtuotsuste seadusjõu kui põhiseaduslike väärtuste tagamiseks. Nimetatud põhiõiguste riive vastab PS § 11 lauses 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele.
|
| 3-1-1-90-03
|
Riigikohus |
19.09.2003 |
|
Kui uue seaduse kehtima hakkamisega eelneva seaduse alusel määratud halduskaristus osutub mitte ainult kehtivaks, vaid lisaks sellele ka kriminaalõiguslikku erisubjektsust tingivaks, on tegemist olukorraga, mis KarS § 5 lg 3 mõttes "...muul viisil halvendab isiku olukorda...".
|
| 3-1-1-91-03
|
Riigikohus |
28.08.2003 |
|
Pärast kohtuotsuse kuulutamist toimepandud kuriteo eest mõistetud karistusele kuulub eelmise kohtuotsuse järgi ärakandmata karistus liitmisele täies ulatuses, sest karistuste osalise liitmise või kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise võimalust KarS sellisel juhul ette ei näe.Rakendades kohtualuse suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, on kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust (KarS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 65 lg 2).
Lähtudes KarS § 5 lg-st 1 ja KarS § 65 lg-st 2, tuleb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise korral lähtuda liitkaristuse moodustamisel uue kuriteo toimepanemise ajal kehtivast seadusest - KarS-st.
Rakendades kohtualuse suhtes mitme kohtuotsusega mõistetud karistuste osalise liitmise põhimõtet, on kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust (KarS § 5 lg-d 1 ja 2 ning § 65 lg 2).
|
| 3-1-1-111-03
|
Riigikohus |
05.09.2003 |
|
Puudub alus lühendada KrK järgi alammääras mõistetud vangistusi põhjusel, et KarS-s on samasuguse kuriteo eest ette nähtud karistuse alammäära vähendatud (vt ka Riigikohtu määrust 17. aprillist 2003. a nr 3-1-1-40-03).
KarS järgi tuleb röövimisena kvalifitseerida ka tegu, mida enne KarS jõustumist käsitati kui avalikku vargust, millega kaasnes elule või tervisele mitteohtlik vägivald või sellise vägivalla kasutamise ähvardus. Nimetatud kuriteo eest nägi KrK § 140 lg 2 p 1 võimaliku karistusena ette rahatrahvi või vabadusekaotuse ühest kuni seitsme aastani, s.o sanktsiooni, mille alamäär oli madalam nii KarS § 200 esimese kui ka teise lõike sanktsiooni alammäärast. Seega on röövimise mõiste KarS-s võrreldes KrK-s sätestatuga avaram, mistõttu KarS § 200 ja KrK § 141 sanktsioonid ei ole täielikult võrreldavad.
Kohtunik, kes on olnud isiku süüditunnistanud kohtukoosseisu liige, tohib samas asjas lahendada isiku karistusest vabastamise või karistuse lühendamise küsimust karistusõiguse reformi läbiviimise ajal, sest see ei tähenda KrK järgi tehtud süüdimõistva kohtuotsuse osalist ega täielikku ebaseaduslikuks tunnistamist, vaid üksnes selle kooskõlla viimist KarS-ga. Seega puudub alus rääkida kohtuotsuse teinud kohtuniku erapoolikusest karistusest vabastamise või selle vähendamise menetluses.
|
| 3-1-1-112-03
|
Riigikohus |
28.08.2003 |
|
Riigikohtu Üldkogu 17. märtsi 2003. a otsus (Brusilovi kaasus) ei anna alust korrata KrK järgi jõustunud kohtuotsusega süüdi tunnistatud isikute suhtes ühte kohtuotsuse tegemise etappi - karistuse mõistmist, - mille käigus kaaluks kohus uuesti karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning muid seaduses nimetatud karistamise aluseid ning asendaks seega varasema, jõustunud kohtuotsusega isiku süü suurusele antud hinnangu omapoolse hinnanguga. Taoline lahendus kahjustaks erinevalt karistuste sanktsiooni ülemmäärani viimisest oluliselt kohtuotsuse seadusjõudu ja õigusrahu. Samuti suurendaks selline karistuste uuesti läbivaatamine oluliselt kohtute töökoormust ja tooks kaasa kohtuasjade läbivaatamise aja pikenemise sellises ulatuses, et oleks tõsiselt kahjustatud kohtusüsteemi efektiivsus (vt ka Riigikohtu määrused nr 3-1-1-40-03 ja nr 3-1-1-69-03).
|
Facebook
Twitter