Kohtulahendite liigitus

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• kohtuväline menetleja
• ->
• kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• kohus
• ->
• kohus väärteomenetluse subjektina

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetluse põhimõtted
• ->
• kriminaalmenetluse sätete kohaldamine

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetluse lõpetamise alused

VTMS ise ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, kuid need võib tuletada KrMS §-st 202. Menetluse võib lõpetada juhul, kui menetlusaluse isiku süü on väike ja kui avalik menetlushuvi ei nõua asja menetlemist. Mõlema kriteeriumi puhul on tegemist määratlemata õigusmõistetega, mille sisustamine jääb menetleja kaalutlusõiguse piiresse.

Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• riigikohtu volitused
• ->
• otsuse muutmata jätmine

Riigikohus ei saa kassatsioonkaebuse piiridest väljuda ja isikule süüksarvatud tegu ümber kvalifitseerida lõpuleviidud süüteoks, sest see raskendaks tema olukorda.

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetlusõigus
• ->
• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

Kuna menetlusalusel isikul ei ole õigust väärteomenetluse lõpetamisele otstarbekuse kaalutlusel ning menetlejale ei saa ette heita seda, et ta on menetlenud süüteoasja lõpuni, siis menetluse otstarbekuse kaalutlusel mittelõpetamise puhul ei ole tegemist väärteomenetlusõiguse rikkumisega.

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetluse põhimõtted
• ->
• kriminaalmenetluse sätete kohaldamine

VTMS ei reguleeri, kuidas peab kohus toimima olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja vähendab kohtuistungil väärteoprotokollis algselt kirjeldatud süüdistuse mahtu, loobudes menetlusalusele isikule osaliselt või täielikult ette heitmast talle süükspandud tegusid. Sellises olukorras tuleb kohtul juhinduda VTMS §-st 2 ja KrMS §-st 301 ning väärteomenetlus lõpetada.

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteoprotokoll
• ->
• väärteoprotokolli sisu

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteoprotokoll
• ->
• väärteoprotokolli koostamine

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• menetlusdokumendid
• ->
• protokoll

Väärteoprotokollis märgitakse väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht ning väärteo kvalifikatsioon seaduse nimetuse, paragrahvi, lõike ja punkti järgi. Kohus on VTMS § 87 kohaselt väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega. Neist nõuetest tulenevalt peab juba väärteoprotokollis olema kirjeldatud menetlusalusele omistatava teo kirjeldus (vt nt RKKKo nr 3-1-1-80-06, p 6.3 ja nr 3-1-1-84-07, p 10).

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine
• ->
• muu rikkumine

VTMS § 123 lg 2 nõuete rikkumine on väärteomenetluse oluline rikkumine VTMS § 150 lg 2 mõttes (vt nt RKKKo nr 3-1-1-30-05, p 7).

• Karistusõigus
• ->
• väärteomenetlus
• ->
• väärteomenetluse põhimõtted
• ->
• kaitseõiguse tagamise põhimõte

VTMS § 69 nõuetele mittevastava väärteoprotokolli koostamisega on rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 19 lg 1 p 1 alusel antud õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse, s.o teada tema vastu esitatud süüdistuse sisu (RKKKo nr 3-1-1-80-06, p 6.3).

• Karistusõigus
• ->
• materiaalõigus
• ->
• ERIOSA
• ->
• avaliku rahu vastased süüteod
• ->
• avalik võimu teostamise vastased süüteod
• ->
• võimuesindaja seadusliku korralduse eiramine (alates 01.01.2015 kehtetu)

Kuna KarS § 276 näeb ette vastutuse võimuesindaja seadusliku korralduse eiramise eest, siis peab väärteoprotokollist nähtuma ka õigusnorm, millele tuginevalt korraldus anti.