3-1-1-87-96
|
Riigikohus |
03.09.1996 |
|
Tulirelva ja relvaloa äravõtmine ennast õiguspäraselt kaitsnud isikult ei ole tõelise ega oletatava õiguse teostamine, mistõttu kõne alla võib tulla süüdlaste vastutus mitte KrK § 188, vaid vastavalt § 2071 lg 3 ja § 185 lg 2 järgi.
Võltsitud kerenumbriga auto ostnud isiku arvamus, et tal on tema petmise või eksitusse viimise eest õigus kompensatsioonile, on käsitatav oletatava õigusena, kuid selle teostamine ebaseaduslikul viisil moodustab omavoli
|
| 3-1-1-43-98
|
Riigikohus |
24.03.1998 |
|
Võltsitud ametliku dokumendi kasutamine võib KrK §-s 186 sätestatud kuriteo moodustada vaid juhul, kui dokumendi kasutamise eesmärgiks on õiguste omandamine või kohustustest vabanemine.
|
| 3-1-1-20-99
|
Riigikohus |
23.02.1999 |
|
Kuna tollipiir kulgeb Tallinna lennujaama hoones, on narkootilise aine ebaseaduslik toimetamine üle (KrK § 76 lg 2) lõpule viidud lennujaama hoonest väljumisega.
Isik on KrK § 186 sätestatud kuriteo lõpule viinud ka juhul, kui ta võltsitud passi ise ei esitagi viisa saamiseks, vaid annab selle saatkonda edastamiseks teisele isikule.
Riigikohus kassatsioonikohtuna hindab tõendeid vaid ses mõttes, et kontrollib, kas ringkonnakohus on tõendite hindamisel juhindunud kriminaalmenetluse põhimõtetest ning vastavatest seadusesätetest.
|
| 3-1-1-32-99
|
Riigikohus |
06.04.1999 |
|
Õiguste omandamine või kohustustest vabanemine on KrMK § 186 kohaselt mitte teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamise tulem, vaid isiku käitumise eesmärk.
|
| 3-1-1-56-99
|
Riigikohus |
25.05.1999 |
|
Mingi kindlustusfirma võltsitud liikluskindlustuse poliisi esitamine liikluskahju hüvitamiseks sellele samale firmale, kes aga ei ole liikluskahju põhjustamise eest vastutava isiku sõiduki kindlustaja ega pea seetõttu kahju hüvitama, ja kui pole tõendatud, et poliisi esitamisega püüti pettuse teel saada varalist kasu, ei moodusta KrK § 143 sätestatud kelmust.
Teadvalt võltsitud liikluspoliisi kasutamine ehtsast poliisist tulenevate õiguste omandamise eesmärgil võib moodustada KrK §-s 186 sätestatud kuriteo.
|
| 3-1-1-77-99
|
Riigikohus |
07.09.1999 |
|
Kohaldamisele kuulub see kriminaalseadus, mis oli jõustunud enne vasstava kuriteo lõpule viimist, katkestamist või tõkestamist. Tulude või muude maksustamisobjektide varjamine, samuti raamatupidamisdokumentide, maksuarvutuste ja tuludeklaratsioonidega seotud dokumentide esitamata jätmine ning aktsiaseltsi tegutsemiskoha varjamine maksuhalduri eest (KrK § 148-1) on vältav kuritegu. Seepärast juhul kui kõnesoleva kuriteo toimepanemist alustati 16. aprillil 1993 ja lõpule viidi see 26. oktoobril 1995, on KrK § 148-1 kohaldatav viimati nimetatud kuupäeval kehtivas redaktsioonis.
Dokumendi võltsimine (KrK § 148) võib seisneda isiku ehtsate isikuandmete ebaseaduslikus ja põhjendamatus ühendamises mingi organisatsiooni blanketi ehtsate andmetega.
|
| 3-1-1-1-00
|
Riigikohus |
11.01.2000 |
|
Juhul kui KrK eriosa dispositsioonis on ette nähtud mitu tegu, saab üks ja sama isik üht tegu toime panna täideviijana, teist aga osavõtjana kitsamas mõttes, mis võib tema käitumise kvalifitseerimise tingida ka KrK § 17 vastava lõike järgi. Puutuvalt KrK §-s 186 sätestatud kuriteosse, võib passi võltsimisele kaasaaitamine olla siiski hõlmatud teadvalt võltsitud passi kasutamisega (kuriteo täideviija)ega vaja kohtuotsuse resolutiivosas eraldi kvalifitseerimist.
Kuriteosündmuse tuvastatuse korral võib kuriteost osavõtjat kitsamas mõttes süüdi tunnistada ja karistada ka juhul, kui selle kuriteo täideviijat ei ole suudetud tuvastada või on ta näiteks juba enne kuriteo avastamist surnud.
|
| 3-1-1-21-00
|
Riigikohus |
15.02.2000 |
|
Süütuse presumptsiooni põhimõttest lähtudes tuleb kohtualuse kasuks tõlgendada vaid kõik kõrvaldamata kahtlused.
Juhul kui mingi olulise faktilise asjaolu kohta on kaks erinevat tõendit - kohtualuse üldsõnalised ütlused ja ametlik teatis, peab ringkonnakohus kriminaalasja tehiolude igakülgseks, täielikuks ja objektiivseks uurimiseks võtma selle vastuolu kõrvaldamiseks tarvitusele kõik seaduses ettenähtud abinõud, kaasa arvatud täiendava ja üksikasjalikuma teatise nõudmine.
Kriminaalasja tehiolude igakülgse ja täieliku uurimise nõude eiramist, mis ei võimalda ringkonnakohtul hinnata tõendeid vastavalt KrMK §-s 50 sätestatule, võib Riigikohus tunnistada kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 alusel.
Võltsitud juhiloa kasutamine isiku poolt, kellele väljastatud ehtne juhiluba on kadunud, võib moodustada KrK §-s 186 sätestatud kuriteo.
|
| 3-1-1-50-01
|
Riigikohus |
11.05.2001 |
|
Peitmise sisuks KrK § 185 mõttes on soov vältida või takistada dokumendi sisuks oleva teabe õigustatud isikutele teatavaks saamist. Käesoleval juhul oli dokumendi sisuks haldusõiguserikkumine � faktiline asjaolu, mida haldusõigusrikkumise protokolli toimetamisega teise tuppa ei olnud võimalik varjata ega ka mitte olematuks muuta.
|
| 3-1-1-67-01
|
Riigikohus |
05.06.2001 |
|
Teadvalt võltsitud ametliku dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustusest, eeldab otsest tahtlust. Süüdlasel peab olema teadmine, et dokument, mida ta kasutab on võltsitud ja võltsitu kasutamisel on tema eesmärgiks omandada õigusi või vabaneda kohustustest.
|
| 3-1-1-82-01
|
Riigikohus |
10.09.2001 |
|
Intellektuaalse võltsimisega on tegemist juhul, kui dokumendi koostajana näidatud ja selle koostamiseks õigustatud isik kannab formaalselt autentsesse dokumenti sisult ebaõigeid andmeid.
KrK § 188 järgi kvalifitseeritava kuriteo üheks obligatoorseks koosseisu elemendiks on oma tõelise või oletatava õiguse teostamine ebaseaduslikus korras.
Kui ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist, siis on ka välistatud sama dokumendi kasutamine võltsitud dokumendina.
Asjaolu, et dokumendis kajastatud andmed ei vasta tegelikkusele seetõttu, et selle aluseks olevad registrikanded ei kajasta tegelikkust, ei muuda dokumenti võltsituks. Siinjuures pole oluline ka dokumendi kasutaja teadlikkus registrikannete ja sellest tulenevalt ka nende alusel väljastatud dokumendi tegelikkusele mittevastavusest. Sellise dokumendi kasutaja subjektiivsest küljest lähtuvalt on vaid võimalik kaaluda, kas tegemist on pettusega või mitte.
|
| 3-1-1-119-01
|
Riigikohus |
14.12.2001 |
|
Vee erikasutusluba on haldusakt, millega antakse isikule õigusi ja pannakse kohustusi ning mille nõuete rikkumise eest võib järgneda õiguslik vastutus. Sellise dokumendi rakendamise tingimuseks on muuhulgas juriidiliselt selge ja korrektne vormistus. Puuduste eest halduaktis ei vastuta mitte haldusakti adressaat, vaid selle väljaandja.
Juriidilise isiku haldusvastutus vee erikasutuse puhul kehtestatkse VeeS §-ga 392 ja see on diferentseeritud sõltuvalt sellest, kas erikasutus toimus formaalse erikasutusloata või lihtsalt selles sätestatud tingimusi rikkudes. Viimasel juhul on haldusvastutuse kohaldamise obligatoorseks eelduseks jooksval aastal järelevalveasutuse poolt tehtud ettekirjutus samalaadse rikkumise eest.
|
| 3-1-1-120-01
|
Riigikohus |
18.12.2001 |
|
Juriidilise isiku esindajana tegutsedes tekitab füüsiline isik TsÜS § 95 lg 1 järgi küll õigusi ja kohustusi juriidilisele isikule, kuid see ei saa iseenesest välistada füüsilise isiku otsest kasu veel vähem aga tema tegutsemist omakasu ajendil dokumendi võltsimisel.
Kui ringkonnakohus teeb tõendite erineva hindamise tulemusel esimese astme kohtu otsusest erineva otsuse, siis peab ta oma seisukohti tõendite hindamise osas ka motiveerima ja näitama, milles esimese astme kohus on eksinud.
|
Facebook
Twitter