https://www.riigiteataja.ee/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

https://www.riigiteataja.ee/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kpSeotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
3-1-1-10-97 PDF Riigikohus 04.02.1997

Seisukohta, miks isik on loetud ametiisikuks, peab kohtuotsuses motiveerima, nimetades ühtlasi tema kui ametiisiku volitused ja pädevuse.


Olulised vastuolud kohtuotsuse kirjeldav-motiveeriva ja resolutiivosa vahel on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja otsuse tühistamise alus.


Isiku süüdistamisel olulise kahju põhjustamises ametialase võltsimisega tuleb põhjendada seda, milles oluline kahju seisnes.

3-1-1-11-97 PDF Riigikohus 04.02.1997

Kohtul puudub õigus tunnistada isik süüdi niisuguses teos, milles ei ole talle süüdistust esitatud ega teda kohtu alla antud. Süüdistuse mahu nõuetevastane suurendamine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Isiku süü tõendamatus, mida kassaator väidab, ei ole kriminaalseaduse ebaõige kohaldamine ja kassatsiooni iseseisev alus.

3-1-1-18-97 PDF Riigikohus 18.02.1997

Isiku kohtu alla andmine ja süüdimõistmine kuriteo eest, milles tema süüdistamine on eeluurimisel lõpetatud, kuid vastav määrus on tühistamata, tähendab KrMK § 5 lg 1 p-s 10 sätestatu ignoreerimist. Kuna niisugune eksimus on AKKS § 39 lg-s 3 nimetamata, pole see ringkonnakohtu seisukohalt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mistõttu ringkonnakohtul puudub õigus saata kriminaalasi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Sellisel juhul tuleb kohtualune õigeks mõista.

3-1-1-19-97 PDF Riigikohus 18.02.1997

Huligaansusest raskemad kuriteod, mis on toime pandud huligaansel ajendil, tuleb kvalifitseerida ainult vastava raskema kuriteona; ideaalkonkurents huligaansusega sel juhul puudub. Seevastu huligaansusest vähem ohtlikud teod, mis on toime pandud huligaansel ajendil, võivad olla hõlmatud KrK §-s 195 sätestatuga.


Ringkonnakohus peab esimese astme kohtu otsuses sisalduva kuriteo kvalifitseerimisega mittenõustumist motiveerima. Selle nõude eiramine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine ja toob kaasa ringkonnakohtu otsuse tühistamise.

3-1-1-20-97 PDF Riigikohus 18.02.1997

Ringkonnakohtul on esimese astme kohtu otsuse osalisel muutmisel õigus jätta oma järeldustes kordamata need esimese astme kohtu põhjendused, millega ta nõustub. Küll peab ringkonnakohus motiveerima esimese astme kohtu otsuses tehtud muudatusi.


Süüdistuse mahu vähendamisel ringkonnakohtu poolt tuleb kohtualuse karistust kergendada.


Kui prokuröri apellatsioonprotestis ei taotleta kuriteo kvalifikatsiooni muutmist, puudub ringkonnakohtul õigus tunnistada kohtualune süüdi raskemas kuriteos kui tunnistas esimese astme kohus.


Karistuse raskendamise motiveerimata jätmine on ringkonnakohtu poolt kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Kui riisumise korduvus ja suur ulatus on vastava kuriteo koosseisutunnused, ei ole õige arvestada neid vastutust raskendavate koosseisuväliste tunnustena.

3-1-1-34-97 PDF Riigikohus 01.04.1997

Kehavigastuse tekitamise tahtlust kinnitavate tõendite mittearvestamise motiveerimata jätmine ringkonnakohtu poolt võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Kannatanult vara äravõtmine võla katteks võib omavoli (KrK § 188) moodustada vaid juhul kui süüdlasel oli õigus nõuda vara üleandmist laenulepingust tulenevalt ja ära võetud vara väärtus on vastavuses võla suurusega.

3-1-1-47-97 PDF Riigikohus 22.04.1997

Vastuolud kohtuotsuse resolutiivosas, samuti kohtuotsuse resolutiivosa mittevastavus kirjeldav-motiveerivas osas tuvastatule võivad moodustada kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõttes.

3-1-1-48-97 PDF Riigikohus 22.04.1997

Süüdimõistetu võib oluliste vastuolude tõttu kohtuotsuse osade vahel mitte aru saada sellest, millises süüdistuses ja milliste tõendite alusel on ta süüdi või õigeks mõistetud, mistõttu on Riigikohtul õigus tunnistada niisuguse kohtuotsuse koostamine kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks.

3-1-1-78-97 PDF Riigikohus 19.08.1997

Karistuse mõistmisel mitme kohtuotsuse järgi kuuluvad karistused liitmisele. Kergema karistuse lugemine kaetuks raskema karistusega osutab sel juhul juhindumisele KrK § 40 lg 1 sätetest ja tähendab kohaldamisele mittekuulunud kriminaalseaduse kohaldamist.

3-1-1-81-97 PDF Riigikohus 26.08.1997

Kui ringkonnakohus mõistab esimese astme kohtu poolt süüdimõistetu õigeks samade tõendite teistsuguse hindamise tõttu, peab ta kummutama esimese astme kohtu poolse tõendite kogumi ja üksikute süüstavate tõendite käsitluse ning tema tehtud õiguslikud järeldused. Selle nõude eiramine võib tähendada kohtuotsuses motiivide puudumist ja seetõttu kriminaalmenetluse seaduse olulist rikkumist.

3-1-1-88-97 PDF Riigikohus 16.09.1997

Kui esimese astme kohtu otsuses ei ole motiveeritud järeldust kohtualuste tegutsemise kohta eesmärgiga ühiselt tappa kannatanu, apellant aga väidab, et kaaskohtualune ületas kannatanut noaga lüües kokkuleppe piire, peab ringkonnakohus esimese astme astme kohtu otsuse jõusse jätmisel ise motiveerima apellandi väidete alusetust. Piirdumine osutamisega esimese astme kohtu otsusele on niisugusel korral sisutu, ei ole kooskõlas AKKS § 29 lg-s 5 sätestatuga ja tähendab kohtuotsuses motiivide puudumist.


Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes on tal otsene tahtlus.


Isiku tegu võib tapmiskatse moodustada vaid juhul, kui tapmise suhtes oli tal otsene tahtlus.

3-1-1-105-97 PDF Riigikohus 25.11.1997

KrK § 40 lg 3 alusel on karistuste liitmine võimalik üksnes juhul, kui eelmise kohtuotsusega on mõistetud ärakandmisele kuuluv karistus.

Kui isikule on mõistetud üks vabadusekaotuslik karistus enne, teine karistus aga pärast eelmise kohtuotsuse tegemist toimepandud kuritegude eest, kulgeb mõlema karistuse kandmise tähtaeg samaaegselt seni, kuni on möödunud lühemas vabadusekaotuses seisneva karistuse tähtaeg. Teisisõnu: säärasel juhul on ärakandmisele kuuluvaks karistuseks pikema tähtajaga vabadusekaotus.


Isiku ülekuulamine tunnistajana ja kaitsja osavõtuta ajal, mil ta on juba süüdistatava menetlusseisundis, kuid kui kohtuotsuses ei ole tuginetud niisugusele ülekuulamisel antud ütlustele, ei pea olema kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

3-1-1-118-97 PDF Riigikohus 25.11.1997

Tuvastanud, et kohtualuse teos puuduvad selle kuriteo tunnused, mille toimepanemises teda süüdistatakse, on kohtul tarvis otsustada, kas isiku käitumine vastab mõne muu kuriteo tunnustele ja kui vastab, kas teda on võimalik selles kuriteos süüdi tunnistada KrMK § 215 sätteid kohaldamata.


Kui kohtuotsuses ei ole täpselt märgitud, millises süüdistuses kohtualune on süüdi, millises aga õigeks mõistetud, võib see olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

3-1-1-122-97 PDF Riigikohus 02.12.1997

Esimese astme kohtu otsust, millega isik on süüdi mõistetud kahes omavahel lahutamatult seotud kuriteos, ei või ringkonnakohus osaliselt tühistada ega saata kriminaalasja uueks arutamiseks esimese astme kohtule vaid ühe kuriteo osas, kuna sellega rikutaks kriminaalasja tehiolude igakülgse, täieliku ja objektiivse uurimise nõuet ning põhjustataks samas kriminaalasjas kahe kohtuotsuse tegemise.


Kui kohus on põhjendanud küll seda, miks ta ei pea usaldusväärseks mõne tunnistaja ütlusi, kuid jätnud veenvalt põhistamata selle, millistele konkreetsetele tõenditele tuginedes ta kohtualuse siiski süüdi tunnistab, võib esineda kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Ringkonnakohus võib esimese astme kohtu otsuses esitatud põhjendustele AKKS § 29 lg 5 kohaselt osutada üksnes siis, kui selle otsuse kirjeldav-motiveerivas osas on märgitud kohtulikul arutamisel kindlaks tehtud asjaolud ja tõendid, mille põhjal need asjaolud on tuvastatuks loetud, samuti motiivid, miks kohus rajas oma otsuse nimelt nendele tõenditele ja tunnistas mitteusaldusväärseks muud kriminaalasjas kogutud tõendid.

3-1-3-11-97 PDF Riigikohus 04.03.1997

Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks võib olla see, kui kohtuotsuse resolutiivosas on otsustamata jäetud isiku süüdi- või õigeksmõistmine niisuguses teos, mille eest ta on kohtu alla antud ja mille toimepanemine on otsuse kirjeldav-motiveerivas osas tõendatuks loetud.

3-1-3-13-97 PDF Riigikohus 13.05.1997

Kohtualuse õigeksmõistmise motiveerimata jätmine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.


Nõudmine üle anda vara, millele nõudmise esitajal puudub nii tõeline kui ka oletatav õigus, võib moodustada väljapressimise, mitte aga omavoli.

3-1-3-20-97 PDF Riigikohus 27.05.1997

Kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks võib olla see, kui kohtuotsuse resolutiivosas on märgitud, et lõplik karistus KrK § 41 lg 1 alusel mõistetakse karistuste osalise liitmise teel, tegelikult liidetakse karistused aga täies ulatuses.

3-1-3-23-97 PDF Riigikohus 05.08.1997

Esimese astme kohtu otsuse täitmine tekitatud kahju hüvitamise osas enne kriminaalasja arutamist apellatsiooni korras on täitementluse lõpetamise, mitte aga osaliselt täidetud kohtuotsuse tühistamise alus.

3-1-3-27-97 PDF Riigikohus 10.09.1997

Kohtuotsuse esialgse teksti muutmine, sealhulgas mõistetud karistuse karmistamine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine.

3-1-1-42-99 PDF Riigikohus 27.04.1999

Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.Tähendatud motiivil võib esimese astme kohtu otsuse tühistada ka ringkonnakohus.


Kriminaalasja arutamine isiku suhtes, kes pole kohtu alla antud, takistab kriminaalasja seaduslikku kohtulikku arutamist ja moodustab seepärast alati kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumise AKKS § 39 lg 4 mõistes.

Kokku: 21| Näitan: 1 - 20

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json