Kohtulahendite liigitus

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Tõendid
• ->
• asitõendina ära võetud dokumendi kirjeldamise nõuded menetlusprotokollis

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Läbiotsimine
• ->
• dokumentide äravõtmine (KrMK § 140)

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Võetus
• ->
• dokumentide äravõtmine (KrMK § 140)

Esemete ja dokumentide olemusliku eripära tõttu ei ole iga kord võimalik nende suhtes KrMK § 140 esitatud nõudeid täpselt võrdsustada. Nimetatud nõuete mittetäitmine äravõetud dokumendi suhtes ei pea olema oluline kriminaalmenetluse seaduse rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes, kui see ei takista kriminaalasja igakülgset, täielikku ja objektiivset uurimist ning seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemist. Küll on aga üksikasjalikult vaja läbiotsimise või võetuse protokollis dokumente kirjeldada siis, kui nad võetakse ära asitõendina või kui nad tunnistatakse asitõendiks.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Tõendamine
• ->
• blanketse dispositsiooniga kuriteokoosseisude tõendamine

Kriminaalvastutuseks teise õigusharu normide eiramise eest ei ole alati nõutav, et nende normide rikkumine on tuvastatud just selles õigusharus kehtivate seaduste alusel ja korras. Blanketse normi materiaalõiguslik koosseis ei saa menetlusõiguslikult määratleda, millised tõendid on kohtu jaoks lubatavad. KrK § 1481 lg 2 dispositsioonis sätestatud maksundusõiguse normide eiramist tohib tuvastada ka kriminaalasja arutav kohus ilma maksuameti sellekohase otsustuseta. Vaid maksuameti ettekirjutuste mittetäitmises seisnev kuritegu on isikule süüks arvatav vastava ettekirjutuse olemasolul.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Karistus
• ->
• lisakaristuse mõistmine

KrK eriosas ettenähtud obligatoorse lisakaristuse võib mõistmata jätta vaid KrK §-s 39 sätestatud eeldustel.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Tulude või muude maksustamisobjektide varjamine
• ->
• objektiivne külg

Tulude või maksustamisobjektide varjamine (KrK § 1481) saab moodustada vältava kuriteo.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Isikute grupp
• ->
• isikute grupis tegutsemise olemus

Isikute grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Kriminaalmenetluse seadus
• ->
• kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes

Kohtu järelduste ebajärjekindlus ja vastuolulisus võivad olla kriminaalmenetluse seaduse oluliseks rikkumiseks AKKS § 39 lg 4 mõttes.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Kriminaalseadus
• ->
• teo toimepanemise aja seadus

Kriminaalõiguses kehtib KrK § 6 lg 1 kohaselt põhimõte, et üldjuhul isik vastutab teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse redaktsiooni järgi. Üksnes siis, kui peale teo toimepanemist, kuid enne karistuse mõistmist on seadust muudetud antud teokoosseisu osas leebemaks, vastutab toimepanija vastavalt KrK § 6 lg 2 uue redaktsiooni kohaselt.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Kriminaalvastutus
• ->
• distsiplinaarvastutuse lubamatus

Kui seadus tunnistab kinnipeetava teatud käitumise kuriteoks, ei või vangla administratsioon kohaldada kinnipeetavale vastava kuriteokoosseisuga hõlmatud tegude eest distsiplinaarkaristust, mis oma raskuselt on võrreldav kriminaalkaristusega, kuna see välistaks sama teo eest isiku hilisema karistamise kriminaalkorras ja tähendaks seega haldusorganite-poolset sekkumist õigusemõistmisesse.

• Karistusõigus
• ->
• kriminaalõigus (kriminaalasjad kuni 01.09.2002)
• ->
• Kriminaalvastutus
• ->
• ne bis in idem põhimõte

EV PS § 23 lg-s 3 ning IPKK 7. lp art 4 lg-s 1 sätestatakse, et mitte kellegi üle ei või sama riigi jurisdiktsiooni alusel teistkordselt kohut mõista ning kedagi ei või kriminaalkorras karistada õiguserikkumise eest, mille eest ta on juba selle riigi seaduse alusel ja kriminaalprotsessuaalses korras lõplikult õigeks või süüdi mõistetud. Kriminaalprotsessuaalne kord võib sealjuures tähendada ka distsiplinaarkaristuse määramist.