Kohtulahendite liigitus

Kohtuasja nr	Kohus	Lahendi kp	Seotud sätted	Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
4-22-3288/51	Riigikohtu kriminaalkolleegium	16.05.2023	RSVS § 53 lg 1 KarS § 11 lg 1 p 1 KarS § 6 lg 1	Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> üldsätted -> karistusseaduse ruumiline kehtivus Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> üldsätted -> karistusseaduse isikuline kehtivus Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> üldsätted -> teo toimepanemise koht Karistusõigus -> väärteomenetlus -> väärteoasja arutamine maakohtus -> väärteoasja arutamise üldtingimused -> väärteoasja arutamise piirid Eesti välisesindus pole Eesti territoorium. Seetõttu tuleb välisesinduse asukohas toime pandud väärteo korral lähtuda KarS § 6 lg-s 1 sätestatud üldpõhimõttest, mille kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Isiku karistamine niisuguse väärteo eest pole võimalik ka KarS § 7 järgi. (p-d 19 ja 20) Isiku tegutsemiskohtade paljususest (KarS § 11) ei saa kõneleda niisuguse teo puhul, mis seisneb riigisaladust ja salastatud välisteavet sisaldavate paberdokumentide hoidmise nõuete rikkumises Eesti välisesinduse territooriumil, s.t mille toimepanemiseks ei kasutata nt mõnda elektroonilist andmekandjat ja/või arvutit, ning mille teokirjelduse aluseks olevatest asjaoludest ei nähtu, et süüteokoosseisus kirjeldatud ohu saabumise koht võiks erineda isiku tegutsemise kohast. Kuna kohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli piiridega ega tohi neist väljuda, tuleb väärteoprotokollis kirjeldada kõiki menetlusaluse isiku vastutuse eelduste tuvastamiseks vajalikke faktilisi asjaolusid. (p-d 21–23) Riigisaladuse kaitsmise kohustus ja selle kohta kehtestatud nõuete järgimine pole piiratud Eesti territooriumiga. Riigisaladusele juurdepääsu õigust omav isik peab riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega seatud nõudeid täitma sõltumata enda viibimiskohast. Sama moodi pole Eesti territooriumiga piiratud riigisaladust valdava asutuse pädevus korraldada ja kontrollida salastatud teabe kaitset ning seda tagavate õigusaktide nõuetest kinnipidamist. Karistusseadustiku normid ei võimalda aga riigil nende nõuete rikkumisele alati karistusõiguslikult reageerida. Tegemist võib olla olulise karistatavuslüngaga, mille kõrvaldamine on seadusandja pädevuses (nt KarS § 7 lg 2 täiendamise kaudu). Karistusõigusliku sekkumise võimatus ei välista siiski muude seaduses ette nähtud meetmete (nt distsiplinaarvastutus, juurdepääsuloa kehtetuks tunnistamine) kohaldamist. (p 24) Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kassatsioonimenetlus -> väärteoasja läbivaatamine Riigikohtus Kohtuväline menetleja ei saa asendada esitamata jäänud kassatsiooni kassatsioonivastuses sisalduva taotlusega, mis on suunatud menetlusaluse isiku olukorra raskendamisele. VTMS § 173² lg 1 esimese lause kohaselt vaadatakse väärteoasi läbi kassatsiooni piires. (p 25) Karistusõigus -> kriminaalmenetlus -> kriminaalmenetluse kulud -> menetluskulude hüvitamine Kui tasutaotluses pole eristatud seda, missugused toimingud ja missugune ajakulu on seotud kassatsioonimenetluse esemeks oleva väärteoga, tuleb kaitsjatasu suurus tuvastada hinnanguliselt. (p 29) Olukorras, kus väärteomenetluses lõpetatakse kassatsiooni piiridest väljuvatele argumentidele toetudes ega anta sisulist hinnangut ühelegi kassaatorite väitele, ei saa lugeda suurt osa valitud kaitsjatele makstud tasust vajalikuks ega põhjendatuks. (p 30) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
4-22-3337/12	Riigikohtu kriminaalkolleegium	01.03.2023	VTMS § 23 VTMS § 38 lg 1 KrMS § 185 lg 1 LS § 223 lg 1	Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlustoimingud, -tähtajad ja -kulud -> menetluskulud -> menetluskulude hüvitamine Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kaitsja -> kaitsja tasu Karistusõigus -> väärteomenetlus -> menetlustoimingud, -tähtajad ja -kulud -> menetluskulud -> kaitsja tasu Kui maakohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse üksnes karistuse osas, ei reguleeri menetlusaluse isiku makstud kaitsjatasu hüvitamist mitte KrMS § 185 lg 1, vaid erinormina VTMS § 23. (p 7) Kohtupraktikas on õigustatult sedastatud menetlusaluse isiku õigust eeldada, et tema väärteoasi lahendatakse kohtus õigesti esimesel korral (vt nt RKKKo 4-18-6507/42, p 33; 4-17-5471/47, p 36). Selline õige lahendamise eeldus ei kohaldu samaväärselt kohtuvälise menetleja otsusele. (p 9) Karistusõigus -> väärteomenetlus -> põhimõtted -> kohtuliku arutamise suulisuse ja vahetuse põhimõte Karistusõigus -> väärteomenetlus -> kaebemenetlus maakohtus -> kohtulik arutamine maakohtus Karistusõigus -> väärteomenetlus -> väärteoasja arutamine maakohtus -> väärteoasja arutamise üldtingimused -> väärteoasja arutamise piirid VTMS § 123 lg-st 2 tulenevalt peab kohtuvälise menetleja järel väärteoasja arutama asuv maakohus lahendama asja algusest peale ja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata kaebuse piiridest (viimati RKKKo 4-17-5471/47, p 11). Seetõttu ei ole kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse lahendamine maakohtus käsitatav apellatsioonimenetluse analoogina, vaid väärteoasja esmakordse kohtuliku arutamisena (RKKKo 3-1-1-2-16, p 9). (p 9) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]
4-23-742/78	Riigikohtu halduskolleegium	20.06.2024	KarS § 14	Karistusõigus -> materiaalõigus -> ÜLDOSA -> juriidilise isiku vastutus -> vastutuse alused EL-i õigusega pole kooskõlas kuni 31. oktoobrini 2023 (k.a) kehtinud KarS § 14 regulatsioon osas, mis võimaldas juriidilisele isikule IKÜM art 83 lg-tes 4–6 nimetatud rikkumiste eest määrata väärteomenetluses trahvi üksnes siis, kui see rikkumine oli enne omistatud identifitseeritud füüsilisele isikule. (p 15) Riigikohus ei saa väljaspool konkreetse väärteoasja lahendamist võtta lõplikku seisukohta, kas ettenähtavuse, määratletuse ning seaduse tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtetega on kooskõlas EK otsuses C-807/21 antud suuniste tagasiulatuv kohaldamine neis väärteoasjades, kus etteheidetav IKÜM-i nõuete rikkumine leidis aset enne 1. novembrit 2023. Kohus saab pooleliolevas väärteoasjas küsida vajadusel EK-lt eelotsust. (p 18) 1. novembril 2023 jõustunud KarS § 14 muudatused kõrvaldasid osutatud riigisisese ja EL-i õiguse vastuolu. (p 19) Juriidilisele isikule IKÜM art‑st 83 tuleneva trahvi määramisel tuleb kehtivat KarS § 14 kohaldada kooskõlas EL i õigusega mistõttu pole IKÜM i nõuete rikkumise eest juriidilisele isikule vastutuse omistamiseks seega vaja tuvastada füüsilist isikut, kes etteheidetava teo juriidilise isiku tegevuse raames ja nimel toime pani. (p 21) Karistusõigus -> väärteomenetlus -> väärteoasja arutamine maakohtus -> väärteoasja arutamise üldtingimused Kohustus väärteoasja ilma viivituseta menetleda lasub lisaks kohtule kohtuvälisel menetlejal. Kohtult saab eeldada väärteomenetluse läbiviimist enne aegumistähtaja saabumist ainult siis, kui talle on jäetud asja lahendamiseks mõistlik aeg. (p 24) Karistusõigus -> väärteomenetlus -> subjektid -> kohtuväline menetleja -> kohtuvälise menetleja õigused ja kohustused Kohustus väärteoasja ilma viivituseta menetleda lasub lisaks kohtule ka kohtuvälisel menetlejal. (p 24) [ Näita kõiki lahendiga seotud märksõnu ja annotatsioone ]

Miks minu RT? Minu RT võimaldab:

Kohtulahendite liigitus

Miks minu RT?
Minu RT võimaldab: