/kohtulahenditeLiigitusAlamMenyy.html

/gfx/indicator.gif

Kohtulahendite liigitus

Kokku: 921| Näitan: 1 - 20

Kohtuasja nrKohusLahendi kp Seotud sätted Märksõnad ja annotatsioonid kuva annotatsioonid peida annotatsioonid
III-1/1-5/94 PDF Riigikohus 15.02.1994
III-1/1-21/94 PDF Riigikohus 03.05.1994
Riigikohtul on ôigus väljuda kassatsioonkaebuse piiridest, kui tuvastatakse karistusseaduse ebaôige kohaldamine vôi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine, mida kaebuses ei ole märgitud.
III-1/1-34/94 PDF Riigikohus 30.08.1994
KrPK §-s 263 lg 1 p-s 3 (KrMS § 306 lg 1 p-s 3) sätestatud mõtte kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse mitte ainult selle kohta, kas kohtualuse poolt toimepandud teos sisaldub temale süüdistusega inkrimineeritud kuritegu, vaid ka selle kohta, kas toimepandud teos üldse sisaldub kuriteokoosseis ja millises kriminaalseaduse paragrahvis, lõikes ja punktis see on ette nähtud.
III-1/1-35/94 PDF Riigikohus 16.09.1994
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras.
Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ettemääratud jõudu. Seega ka süüdistatavate ütlused kuuluvad teiste tõendiliikidega samadel alustel hindamisele. Seetõttu ei eksisteeri keeldu hinnata ja kontrollida süüdistatava ütlusi, kui kriminaalasjas ei ole kogutud teiseliigilisi tõendeid. Selline käsitlus ei ole vastuolus kohtuliku arutamise vahendituse põhimõttega. Kohtualuse poolt kohtus antav ütlus võib tõepoolest olla eelistatav sama isiku poolt kohtueelses menetluses antavale ütlusele, kuid üksnes siis, kuion välistatud tema kohteelsel menetlusel antud ütluste avaldamine. Kui on täidetud kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise tingimused ja need ütlused kohtuistungil avaldatakse, muutuvad nad protsessuaalselt tähenduselt võrdseks ning neid hinnatakse üldises korras. Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
Rõõn kui süüdistatava või kaaskohtualuse ütluse eriliik eierine oma tõendusliku jõu ja tähtsuse poolest teistest tõenditest. Rõõnaks ei saa lugeda mitte igasuguseid süüdistatava ütlusi lähtudes üksnes ta protsessuaalsest seisundist, vaid ainult kohtu poolt hinnatud ütlusi. Rõõna sisuks on teise isiku alusetu süüstamine. Alles süüdistatava või kohtualuse ütluste hindamise tulemusel ja teiste tõenditega kõrvutamisel jõuab kohus järeldusele, kas neid ütlusi saab käsitleda rõõnana.
III-1/1-41/94 PDF Riigikohus 25.10.1994
III-1/1-49/94 PDF Riigikohus 20.12.1994
Põhimõtteliselt võib apellatsioonimenetlus endast kujutada nn. teist esimese astme kohtu menetlust. Põhimõtteline võimalikkus korrata apellatsioonimenetluse käigus täies mahus esimese astme kohtu menetlust ja veelgi enam - uurida selle menetluse käigus isegi uusi tõendeid ei tähenda aga seda, et apellatsioonikohus ka peaks omal algatusel iga kriminaalasja täies mahus uuesti arutama. See oleks kulukas ja ebaotstarbekas, sest ajafaktor mõjustab kahtlemata negatiivselt tõendite uurimist ja faktiliste asjaolude tuvastamist. Just nimetatud põhjusel ei ole seadusandja Eesti Vabariigis kehtiva apellatsioonimenetluse tarbeks sätestanud revisjonipõhimõtet. Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
Kriminaalasja apellatsioonikorras arutamise piirid määratakse üldreeglina apellatsioonkaebuse sisuga - selle taotlusega, mida kaebus sisaldab. Apellandi poolt ei saa lugeda apellatsioonimenetluse piire määratletuiks, kui ta viitab üksnes ühele seaduses loetletud kohtuotsuse tühistamise alusele, näitamata seejuures nõude täpsemat sisu ja konkreetsemaid motiive ning osundamata tõenditele, mida peab vajalikuks ringkonnakohtus kontrollida.
III-1/1-10/95 PDF Riigikohus 08.03.1995
Kui ringkonnakohus on jätnud esimese astme kohtu otsuse muutmata ning seejuures ei ole korranud esimese astme kohtu põhjendusi, ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega.
Teo objektiivset külge iseloomustavad asjaolud - kuriteo toimepanemise vahend, kehavigastuste arv, iseloom ja paiknemine, süüdlase ja kannatanu omavahelised suhted ja muuhulgas ka löögid noaga kannatanu elutähtsate organite piirkonda on aluseks tapmise tahtluse tuvastamisel.
III-1/1-15/95 PDF Riigikohus 04.04.1995
Kohtuotsuse kirjeldav - motiveerivas osas peab olema näidatud, millises süüdistuses kohus iga süüdistatava süüdi tunnistab ja millistel tõenditel see kohtu järeldus põhineb.
III-1/1-65/95 PDF Riigikohus 26.09.1995
AKKS § 36 lg 2 kohaselt oli pärast kohtuotsuse tühistamist uuel kohtulikul arutamisel esimese astme kohtus lubatav halvendada kohtualuse olukorda ka siis, kui kohtuotsuse tühistamise aluseks ei olnud küll ei kannatanu kaebust ega prokuröri protest, kuid kui kohus tuvastas raskema kuriteo toimepanemise. Samas oli kriminaalasja uuesti arutava kohtu iseseisvuse piirid raskema kuriteo toimepanemise tuvastamisel piiratud süüdistusega, mille järgi isik oli varem kohtu alla antud. Neist piiridest väljuvalt võis kriminaalasja uuesti arutav kohus kohtualuse olukorda raskendada vaid siis, kui kohtualune anti kohtu alla raskemas süüdistuses lähtudes KrMK § 215 lg-st 3 või 219 lg-st 3.
3-1-3-10-02 PDF Riigikohus 17.03.2003
Süüdimõistetu kaebuse menetlemiseks puudub AKKS järgi menetluslik alus. Kaebust ei saa käsitleda teistmis- ega kohtuvigade parandamise avaldusena. Oluline pole siiski mitte niivõrd tähtaeg, kuivõrd kaebuse esitamise alused. Tema kaebuses sisaldub soov kergendada oma karistust, sest karistuse kandmise ajal toimunud karistusõiguse reform alandas varguse eest ettenähtud vanglakaristuse alam- ja ülemmäära. Kohus leiab, et süüdimõistetul pole kasutada tõhusat menetlust oma põhiõiguse kaitseks. Seda asjaolu, kaalul olevaid põhiõigusi ja kantud karistuse kestust arvestades ei leia kohus õigustusi jätta kaebus sisuliselt menetlemata. Kohus võtab arvesse ka vajadust anda kohtutele selged juhised, kuidas samasuguseid juhtumeid lahendada.
Nende karistust kandvate isikute karistuse tähtaega, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini. Isik tuleb karistuse kandmisest vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära.
PS § 23 lg 2 teist lauset (kui seadus pärast õiguserikkumise toimepanemist sätestab kergema karistuse, kohaldatakse kergemat karistust) tuleb tõlgendada nii, et selle kaitseala laieneb ka karistuse kandmise ajale. Nende karistust kandvate isikute, kellele KrK järgi mõistetud vabadusekaotuse tähtaeg ületab KarS eriosa vastavas paragrahvis sätestatud vangistuse tähtaega, PS § 23 lg 2 teises lauses ja § 12 lg 1 esimeses lauses ettenähtud õiguste piiramine nende koostoimes ei vasta § 11 lg-s 2 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttele. Nende isikute karistuse tähtaega tuleb vähendada KarS eriosa vastavas paragrahvis ettenähtud vangistuse ülemmäära piirini või isik vabastada, kui tema poolt ärakantud karistus ületab ülemmäära.
3-1-1-5-03 PDF Riigikohus 12.02.2003
Väljaandmisvahistust ei saa olemuslikult võrdsustada siseriiklikult kohaldatava tõkendi - vahi all pidamisega.
Puudub alus lugeda väljaandmisvahistuses viibitud aega KrMK §-s 74 sätestatud vahi all pidamise tähtaegade hulka. KrMK §-s 74 sätestatud tõkendina vahi all pidamise tähtaega tuleb hakata arvestama isiku Eesti Vabariigile üleandmise päevast.
3-1-1-15-03 PDF Riigikohus 30.01.2003
Kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel karistusest tingimisi vabastatud süüdimõistetu karistuse täitmisele pööramise küsimuse lahendamisel tuleb kohtul tuvastada, kas tegu, mille eest isikut karistati, on kuriteona karistatav ka kehtiva kriminaalseaduse järgi. Juhul, kui see tegu ei ole enam kuriteona karistatav, on varem mõistetud vabadusekaotusliku karistuse täitmisele pööramine välistatud.
3-1-1-16-03 PDF Riigikohus 31.01.2003
Kriminaalasjade ühendamisel pole erinevate kriminaalasjade registratsiooninumbril õigusliku tähendust. Registratsiooninumber on pelgalt asjaajamise kategooria, mis peab kindlustama materjalide registreerimise, nende liikumise jälgimise, säilitamise ja täitma ka muid eesmärke, mis ei ole seotud asja sisulise lahendamise aluseks olevate asjaoludega.
Kui ühendatakse erinevad kriminaalasjad, kus isiku suhtes on valitud erinevad tõkendid, tuleb lahendada ka küsimus, milline tõkend jääb kehtima ühendatud kriminaalasjas.
Kui isikult võetakse motiveerimatult õigus oma süüdistusasjas tehtud otsustuse läbivaatamisele kõrgemalseisvas kohtus, on tegu kriminaalmenetluse seaduse olulise rikkumisega
3-1-1-17-03 PDF Riigikohus 05.05.2003
KarS ei tunnista teo toimepanemise erinevaid staadiume - ettevalmistamine ja katse - üheks, katse staadiumiks. Süüteo ettevalmistamine on karistatav vaid siis, kui teo ettevalmistamisele iseloomulikud teod moodustavad KarS eriosas ettenähtud süüteokoosseisu.
Üksiktäideviija puhul on katse algus määratletud subjektiivsete ja objektiivsete elementidega. Subjektiivne element väljendab isiku ettekujutust teost. Teisisõnu, kuidas isik tahtis oma tegu täide viia. Seega on esmatähtis välja selgitada täideviija süüteo toimepanemise plaan. Objektiivseid hindamiskriteeriume tuleb aga kasutada, määratlemaks, kuivõrd on täideviija plaan ellu viidud, et saaks rääkida vahetust süüteo alustamisest. Süüteo vahetu alustamise kriteerium nõuab, et isik peab vahetult alustama kuriteokoosseisu elluviivat tegevust. Kui isikul on kuriteokoosseisu elluviimise alustamiseks vaja veel üht või mitut käitumisakti, on täideviija oma tegevusega veel ettevalmistamisstaadiumis. Seda, kas isik on alustanud kuriteokoosseisu elluviivat tegevust, tuleb otsustada konkreetse juhtumi asjaolude põhjal, arvestades süüteo liiki ja täideviija süüteo toimepanemise plaani. Vahendliku täideviimise korral on katse algus määratletud kahe võimalusega, mis ajaliselt ei pruugi kattuda. Vahendlik täideviija kaotab üldjuhul kontrolli toimuva üle varem, kui teo vahendaja alustab vahetult süüteo toimepanemist. Vahendlik täideviija kaotab kontrolli toimuva üle siis, kui ta laseb teo vahendaja oma mõjusfäärist välja. Siinjuures tuleb silmas pidada, et ka kihutaja avaldab täideviijale mõju ja põhjuslik ahel, mis viib koosseisule iseloomuliku tagajärje saabumiseni, võib areneda ilma kihutaja osavõtuta. Seepärast on vaja kaaluda, millal on tegemist vahendliku täideviimisega, kui tegu valitsetakse teadmistega, tahtega või võimuaparaadiga, või millal panevad teo toime täideviija ja kihutaja
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom.
Kohtuotsuses motiivide puudumine on AKKS § 39 lg 3 p 7 järgi kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine. Ehkki AKKS § 29 ei nõua otsesõnu, et kohus peab põhjendama otsuses ka õiguslikke järeldusi, on viimaste puudumisel võimatu hinnata kohtuotsuse põhjendatust.
Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Apellatsioonikohtule ei ole seadus pannud kriminaalasja vahenditu arutamise kohustust. Üldjuhul apellatsioonikohtus tõendite vahenditut uurimist ei toimu. Teatud juhtudel on siiski õiglase kohtumõistmise huvides, et ringkonnakohus uuriks kriminaalasja tõendeid vahenditult. Milline olukord tingib tõendite vahenditu uurimise ja milliseid tõendeid vahenditult uurida, selle määrab igal konkreetsel juhul protsessi iseloom. Apellatsioonikohtus tõendite vahenditu uurimise mittetoimumine võib olla kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
3-1-1-25-03 PDF Riigikohus 21.03.2003
JTS § 12 lg 2 p 3 puhul tuleb süstemaatilise tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et JTS see säte sisaldab lisaks PS §-s 43 sätestatud põhiõiguse (õigus üldkasutatavate sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite saladusele) riive lubatavusele ka PS §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõiguste (õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele) riive lubatavust.
Jälitustegevusega tõendi saamise käsitletava viisi puhul tuleb rõhutada, et tõendite kontrollimise ja hindamise üldised nõuded peavad olema võimalikult laiendatavad ka jälitustegevusega saadud tõenditele. Kõigepealt tuleb arvestada seda, et kuna KrMK § 17-1 lg 1 kohaselt on kohtunikul ametikohajärgne õigus juurdepääsuks riigisaladusele Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning nende alusel antud õigusaktidega talle pandud ülesannete täitmiseks, võib kohtunik juhul, mil see on vajalik jälituse eritoimingu käigu ja tulemuste kirjaliku fikseeringu kontrollimiseks, taotleda tutvumist jälitustoimiku materjalidega. Kui aga kõnealuse tõendi kontrollimiseks puuduvad kohtul muud võimalused, võib kohus taotleda ka jälitustoimingut vahetult läbiviinud isiku ülekuulamist. Sellist võimalust ei ole kooskõlas JTS § 16 lg-s 4 sätestatuga välistanud ka seadusandja.
Käesoleva kriminaalasja menetlemisel on JälitusTegS § 12 ebaõige tõlgendamine kohtute poolt toonud kaasa KrMK § 48 lg-s 2 sätestatu rikkumise - seadusega lubatud tõendi lugemise lubamatuks. Selline rikkumine on kriminaalmenetluse seaduse oluline rikkumine AKKS § 39 lg 4 mõttes.
Juhtudel, mil jälitustoiminguga teabe saamine ei too kaasa PS §-s 33 ettenähtud põhiõiguse (kodu, töökoha puutumatus) riivet, ei saa rääkida JTS § 12 lg 2 p 1 ettenähtud jälituse erandtoimingust. JTS § 12 lg 2 p 3 puhul tuleb süstemaatilise tõlgendamise pinnalt asuda seisukohale, et JTS see säte sisaldab lisaks PS §-s 43 sätestatud põhiõiguse (õigus üldkasutatavate sidekanalite kaudu edastatavate sõnumite saladusele) riive lubatavusele ka PS §-des 26 ja 19 sätestatud põhiõiguste (õigus eraelu puutumatusele ja õigus vabale eneseteostusele) riive lubatavust. Jälituse erandtoimingu tulemina saadud tehnilise teabesalvestuse kirjalik fikseerimine ei ole uurimistoiming ja kirjaliku fikseerimise protokoll ei ole uurimistoimingu protokoll KrMK § 79 mõttes. Kõnealune kirjalik fikseerimine ja selle protokoll on jälituse erandtoimingu tulemina saadud tehnilise teabesalvestuse kui tõendi suhtes sekundaarse tähendusega.
3-1-1-27-03 PDF Riigikohus 07.05.2003
Kuigi kriminaalmenetluses on sätestamata maksejõuetute isikute kautsjoni tasumisest vabastamise kord, tuleb lähtuda maksejõuetute isikute võrdse kohtlemise ja neile menetlusseadusest tuleneva edasikaebeõiguse tagamise vajadusest ning kohaldada kautsjoni tasumisest vabastamise küsimuse lahendamisel analoogiat lähtudes tsiviil- ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud põhimõtetest.
3-1-1-42-03 PDF Riigikohus 05.05.2003
Juba alustatud kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kuriteo aegumisega eeldab, et menetluse tulemusel on menetleja jõudnud arusaamisele, et tegu on kuritegu ja selle teo on toimepannud kahtlustatav või süüdistatav ning kahtlustatav või süüdistatav on aegumise kohaldamisega nõus. Kui kahtlustatav või süüdistatav leiab, et tema ei ole menetletavat tegu toime pannud või et tegu ei ole tema arvates kuritegu, siis on menetluse lõpetamine aegumisega välistatud, sest sellisel juhul on menetleja kohustatud kontrollima, kas ei esine KrMK § 5 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud kriminaalmenetluse lõpetamise aluseid.
Kohtuniku poolt mitmetes kohtuasjades ebaseadusliku kohtuotsuse tegemine, mis seisneb selles, et ta ise kohtunikuna neid asju ei arutanud, kahjustab oluliselt riigi kohtuvõimu autoriteeti ja kohtuotsuste usaldusväärsust. See on käsitatav muu raske tagajärjena riigi huvidele KrK § 162 mõttes.
Muudetud või uue süüdistuse esitamisega ei muutu kohtualune uuesti süüdistatavaks ning kriminaalasi ei välju kohtuliku arutamise staadiumist. KrMK § 215 lg 2 korras kohtuliku arutamise käigus kohtualusele uue või muudetud süüdistuse esitamise võimaluse nägi seaduseandja ette üksnes menetluse ökonoomiast lähtudes, et mitte pöörata kriminaalasja menetlust uuesti tagasi kohtueelse menetluse staadiumi ja korrata sealt peale kogu menetlust uuesti.
Kriminaalvastutusele võtmise ettepanekus mitteosundatud teona Riigikogu liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kohtuniku kriminaalvastutusele võtmise korra seaduse § 14 lg 1 tähenduses tuleks mõista üksnes tegu (süüdistust), mis olemuslikult erineb teost, mille osas on kriminaalvastutusele võtmiseks luba antud.
3-1-1-49-03 PDF Riigikohus 11.04.2003
Süüdimõistetult välja mõistetud kohtukulude (sundraha ja ekspertiisitasu) maksmise ajatamise taotlust ei ole võimalik lahendada KrMK §-s 334 (rahalise karistuse summa tasumise tähtaja pikendamine ja ajatamine) sätestatud korras, vaid Täitemenetluse seadustiku §-s 32 ettenähtud korras kohtutäituri kaudu.
3-1-1-64-03 PDF Riigikohus 15.05.2003
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab isiku erikaebuse alusel läbi taotluse tema vahistamise määruse tühistamise osas, mitte aga osas, milles palutakse tühistada tema väljaandmine välisriigile. Tulenevalt KrMK § 407 lg-st 2 otsustab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise justiitsminister. Justiitsministri otsus on aga vaidlustatav haldus-, mitte kriminaalkohtumenetluse korras.
Riigikohtu kriminaalkolleegium vaatab isiku erikaebuse alusel läbi taotluse tema vahistamise määruse tühistamise osas, mitte aga osas, milles palutakse tühistada tema väljaandmine välisriigile. Tulenevalt KrMK § 407 lg-st 2 otsustab välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku väljaandmise justiitsminister. Justiitsministri otsus on aga vaidlustatav haldus-, mitte kriminaalkohtumenetluse korras. Väljaandmistaotluse toetamisel puudus linnakohtul vajadus isiku vahistamiseks, sest isik viibis sellel ajal juba vahi all. Seoses karistuse ärakandmisega tuleb aga isik vahi alla võtta, sest teda vahistamata ei saa teda välja anda.
Välisriigile väljaandmistaotluse toetamisel puudus linnakohtul vajadus isiku vahistamiseks, sest isik viibis sellel ajal juba vahi all. Seoses karistuse ärakandmisega tuleb aga isik vahi alla võtta, sest teda vahistamata ei saa teda välja anda.
3-1-1-71-03 PDF Riigikohus 19.05.2003
Vastavalt AKKS § 71 lg-le 2 saab Riigikohtule esitada erikaebusi ja -proteste üksnes ringkonnakohtu poolt esmakordselt tehtud määruste peale. Kriminaalmenetluse üksikküsimuste lahendamisel tehtavate kohtumääruste edasikaebe võimaluse piiramine võrreldes kriminaalasja sisuliselt lahendavate kohtulahendite edasikaebe võimalustega on täielikus kooskõlas nii Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga kui ka PS § 24 lg-s 5 sätestatuga (vt ka kohtumäärust nr 3-1-1-108-00).

Kokku: 921| Näitan: 1 - 20

/otsingu_soovitused.json